Alkohoolikud

Unustasin mainida, et me voib olla lahme rehabi. Me leidsime kuulutuse, et 100 dollari eest saab kuuks ajaks minna rehabi, kus on ilus bassein, ja terve hunnik AA koosolekuid. Me peame siis teesklema alkohooolikud...
Unustasin seda ka veel mainida, et siit lahkudes peame me oma ainsa kommunikatsiooni vahendi, ehk siis selle ipadi loovutama tagasi tema omanikule Eliasele, kellele veelkord suur tanu. Siis ma ei oska oelda, et kuna me teiega uuesti uhendust saame votta, sest mingid turapead varastasid meie arvuti ja blackberry.

Whiskey a gogo

Alustaks sellest, et tanu dimale sain ma siis sellelt ipadilt, mis meil kasutada on, selle automaatse kirjutus korrektuuri maha, sellest olenemata, et kirjutamine on nuud palju kiirem, puuduvad sellel imemasinal tapitahed ja ma ei hakka neid asendama ka mingite numbritega, sest see votaks veel omakorda aega. Ma loodan, et Te ei pane seda pahaks kui olete sunnitud lugema ilma nendeta.

Pohjus, et miks siis blogi veninud on, on nimelt selleparast, et me oleme aktiivsed olnud ja jouame koju tavaliselt kella 3 paiku oosel, sest veedame enamus aja tutvusi hankides voi harjutades voi inimestega kohtudes, ja peale koike seda lihtsalt ei joua midagi kirja panna siia.
Nagu henri enne mainis, siis me tegeleme aktiivselt bandi loomisega, kuid see on osutunud keerulisemaks, kuid mitte voimatuks. Keeruliseks imelt selle tottu, et enamus inimesi siin linnas on lihtsalt... Sitta tais. Selles suhtes, et nende jutt ei liigu sama teed pidi kui nende aktsioon. Inimesed lubavad uhendust votta, kuid nad ei tee seda, samas kui meie taidame koik oma lubadused, mis me anname. Vahemalt siiamaani. See linn ei ole meid veel katte saanud, loodan, et ei saa ka.

Maletate kui ma mainisin teile Toddi, ehk siis Breti assistenti? Tegemist on vaga iroonilise ja sarkastilise tuubiga, kuid samas on tal hea suda kui nii oelda. Ta nimelt mainis, et tema sugulane Brandon Wayne on tagasi linnas ning ta on samuti muusik ja lopetanud MI, kuulab sama muusikat ning akki on ta huvitatud meiega muusikat tegemast. Otsustasime, et votame tuubiga uhendust ja vaatame, et mis saab. Henri kirjutas talle pika kirja, ning paar paeva hiljem saime siis vastuse. Vastuse sisu oli siis rohkem, et kes me sellised oleme, ja paistis, et ei olnud eriti huvitatud. Kuna meie lapakas varastati, kus olid sees koik meie lood ja muusika varandus, siis ainuke asi, mis meil ette oli veel jaanud naidata, oli bat country kaver youtube'is. Andsime talle siis nagu viimase olekorrena selle lingi ning jargmine asi mida kuulsime temalt oli siis midagi taolist:"wow, this cover is awesome. Im down, lets meet,"
Leppisime siis aja kokku teisipaevaks, kella 4ks, astroburgeris, santa monical. Meile vaga lahedal. Teisipaeval, kella 3 paiku saime sonumi, et ta ei saa tana tulla, et vaga tahtis asi tuli vahele... Selge siis. Leppisime siis aja kokku kolmapaevaks, sama kell ja koht.
Kolmapaeval joudsime me siis 5 minutit enne 4 kohale, astroburgerisse, tellisime paar jooki, et oma nn istekoht seal valja lunastada. Nii me siis seal rahulilult olime ning 16.10 ilmub siis valja ka Brandon. Taiesti selline hevi tuup, esmamulje jargi. Me vestlesime umbes 2h ja klapp oli olemas. Ta mainis, et ta ei salli ja ei usalda inimesi siin linnas, et enmus ajavad lihtsalt paska. Ei vaidle vastu. Samuti mainis ta ka veel, et ta on dj Ashbaga hea sober ja, et ta hangib tema oega tihti. Dj Ashba on siis Guns N Rosesi praegune kitarrist ja nad on tuuril, mis peaks loppema detsembris. Brandon mainis, et kui dj Ashba tahtis temaga kokku saada ning midagi muusikaliselt teha, ja et kui me saaks akki oma projekti toole, siis ta aitaks meid. Koik on ilus, aga olgem ausad, et meie oleme oma oppetunnid saanud juba, ja me ei usu mitte midagi enne kui see pariselt ei juhtu. Mote on sellegipoolest ilus.
Meie vestluse lopupoole, pakkus Brandon valja, et voiks voimalikult ruttu toole hakata, ja voiks jammida kohe varsti. Me votsime sellest kohe kinni ja olime rohkemgi kui nous. Samuti kutsus Brandon ka meid Rainbowsse reedel, kus pidi toimuma "metal day" ohtu. Me olime loomulikult nous.
Need, kes ei tea, et mis voi kes on see Rainbow, siis tegemist on sunset stripil oleva vaga legendaarse baarina, kus iga ohtu hangivad rokkstaarid ja filmistaarid. Selles kohas on ka ajalugu peidus.
Brandon raakis ka uhe naljaka juhtumise Rainbows. Nimelt siis, ta oli seal oma sopradega, ja nendega hangis seal ei keegi muu kui Kate Hudson. Sel hetkel oli ta veel vaba ja vallaline. Igatahes, preili Hudson ajas siis kulge uhele Brandoni sopradest, joe'le, kes pani kovasti narkot, kuid Kate'i ees teeskles, et ta ei tee mitte midagi seoses narkoga. Millega Joe, jallegi ei arvestanud, oli see, et Lemmy Kilmister hangib seal vaga tihti ning, kes on kova narkomees ja juhuslikult tema uks parimaid sopru. Keset siis vestlust lendas kohale Lemmy, kes entusiastlikult hoikas Joe'le koigi kuuldes, et:" hey, upstaires, there is huge mountain of coke, lets go and destroy this thing", mille peale Kate olevat siis Joe'le otsa vaadanud ja oelnud, et:"really dude..... Really??", ja kondis sonagi lausumata minema..... You just got cocblocked by Lemmy.
Igatahes, jargmine paev saatsin ma Brandonile sonumi, et voiks jammida, mille peale ei saanud ma mingit vastust. Helistasin ka kaks korda, ja ei mitte midagi. Siis tekkis, tunne, et shitttt, ega ometi jalle. Ja koige veidram on see, et me laksime laiali teadmisega, et ta tahab meiega bandi teha. No mine vota kinni.
Igatahes, reede sammusime me siis Rainbow poole, ja pool 8 olime juba seal, ning votsime paar heinekeni. Pohjus, et miks nii vara kohale laksime oli see, et Brandon mainis, et seal on turvad ees, kes kontrollivad IDd, ja kuna henri on 19, siis tema sinna sisse ei saa. Lootsime selle peale, et varem minnes akki ei ole veel turvasid ees. Igatahes, meil vedas, saime sisse, kuna joudsime enne turvasid.
Umbes, kell pool 12, saatis Henri Brandonile sonumi, et kuna ta siia jouab, mille peale Ta vastas, et:"sorry dude, we got drunk at my folks house, not gonna make it tonight" .... No lihtsalt ..... Vaga lahe. Henri vahetas temaga veel moned sonumid, ja lopuks uuris siis, et kas me siis ikka jammiks mingi hetk, et vabandust,, kuid me oleme kannatamaud, mille peale Brandon vastas koige parema vastuse uldse... Ooot kohe utlen..... Noniii..... Ja nuud see tuleb:"i never noticed how close estonia is to finland, did you know that guys? Have tou ever heard HIM?".... Lihtsalt parim vastus, ja ilmselgelt oli ta suht sodi kui seda kirjutas :D ma ei tea, et mida Henri tapselt sellele vastas, kuid see tuup poikleb ausast vastusest eemale, mis on naljakas. Voi oleme me lihtsalt ome jutu ja olekuga liialt hirmutavad, et meile ei julgeta otse nakku oelda, et mida nad sellest arvavad. Naljakas on see, et me oleks aarmiselt tanulikud aususe eest ja me ei solvuks, kohe kindlasti mitte.

Kui aus olla, siis asjad lahevad suht allamage praegu... Nagu lihtsalt gemiaalselt allamage. Brett teatas tana, et tal tulevad sobrad siia, kes on nous maksma 850 dollarit, nii, et me voiks suht varsti lahkuda. No niipalju siis sellest, et ma aitan teid, sest te olete toredad. Uhesonaga peame, m e siit valja kolima, umbes 3paeva parast.
Henri surfas terve graigslisti labi, ja saatsi 6le normaalsele kuulutusele vastuse. Uks kuulutus, mis meie silmi haaras oli west hollywoodis, kus otsiti 2 uurnikku, ja tegemist oli suur majaga. Paris lahe nagi seest valja. Me saime ka vastuse, ja vahetasime paar meili, ning ta utles, et me helistaks talle, siis henri mainis, et meil sai konekaart tuhjaks, et ta ei saa helistada, mis oli voib olla liialt rutakas vastus, ja tekitas neis tunde meist, et me oleme akki liialt vaesed? Ei tea. See oli praeguseks ka ainus kuulutnus, millelt me vastuse saime, aaa ja loomulikult ei jata ma ka mainimata, et meie raskele flaierite jagamisele vastati. Otsitakse kitarristi.......naistebandi..... Kus on sees akordion ja floot......fuck my life.

Tahaks raigelt ropendada.

Eilsest ohtust veel nii palju, et meile aeti kovasti paska jalle. Loomlikult me ei uskunud, kuid ikkagi, nome tunne on sees, et raiskasime oma aega pasa kuulamisele.
Siiamaani oleme me vahetanud kontakte umbes 20 muusikuga, ja see on ka pika vestluse kaigus ja pideva eneseteostamise kaigus. Selline tunne, et nagu me oleks kodutute staatuses, kuna meil ei ole suuri tutvusi, kuid samas me tahame neist koigist koige rohkem midagi saavutada.
Mingi hetk tekkis meil mote, et kurat, meil on 20 muusikuga raagitud, ja mitte ukski kord ei ole me veel jammimise voi proovikani joudnud. Uks asi on bandi tegemine, kuid tjeine asi on lihtsalt jammimine.... Kas me hirmutame nad oma tosidusega ara, voi milles kurat kull asi on?? Kas meie lahenemine voi suhtumine on vale, ma ei tea, aga keegi ei vasta rohkem kirjadele... Olen aus, me oleme suht perses omadega ja igatpidi nullis.... Kuid ometigi pusib lootusekiir... Ja motivatsioon.... Voib olla nad voivad meid eirata, kuid nad ei saa meie motivatsiooni eirata. Praegu sobiks just linkin parki faint taustaks panna... Lihtsalt mainin. Ma tahaks lihtsalt koik segi peksta ja selle segaduse endast valja votta. Ma tunnen lihtsalt, et me ei vaari eiramist ja sellist suhtumist. Uks asi on veel kindel, et siin linnas, ei tohi aus olla, sellest on nad meist ees. Valeta nii palju kui on vaja, suutuid valesid, sest paistab, et nende asjade parast see linn uldse koos seisab veel.
Aga jah, me peame kiiresti uue elukoha leidma. Ma ei tea, et kuidas me selle leiame aga jah. Kui keegi teist oskaks meile head nou anda voi midagagi, mis juhiks meid oigele teele, siis me kuulame.... Sest me tahame voita.

HaHa ... Hea pang!

Ma arvasin, et see diversity visa lottery algab novembris, aga tegelikult algae oktoobris ja lõppes 5. Novembril.
Järgmise aastani ... Juhul kui vahepeal midagi kavalat välja ei mõtle.

Nõme...
Aga naljakas..
Veel ...

Okei enam ei ole ...

Ei oot ..


Okei nüüd.




Aga see lihtsalt tähendab, et peab edukas olema...
Huvitav kuidas see käib :D

Tsau!
Henri

Peakoka logiraamat, peatükk 21

Täna menüüs:

* heledapäine neiu Idamaises kastmes
* eelküpsetatud muusikud marinaadis ( tuleb ise mikros üles soonendada)
* virtuaalne pearoog Mac operatsioonisüsteemiga
* roosapõskse õuna tumedam võrakaaslane

Mittevalikulise Ning vältimatu magusroana kaasneb menüüga eluruumide kaaseksisteerija Värviline puuviljažerbett vahustatud draamakoorega, Mille otsas ilutseb Liinipealse sõnastikuga Päiksekiir ise.

Etteruttavalt öeldes, kuningliku roa kohta, et nad helistasid just ja see mida ma kõrvalt telefonist kuulen on lihtsalt absurdne -.-

Ja edasi menüüd järgides:

Mainisime eelmises postituses, et Bella soovis Meiega koos whiskey a go go's esineda. Käisime ka nende stuudios, mis oli väga fancy. Paar päeva hiljem, ehk siis üleeile ? Tulid seven ja Bella meie juurde et siis lugudega tegeleda. Seven on muidu lahe tüüp, aga tema silmist oli näha, et ta ei soovi sellega tegeleda, ta ei soovi sinna esinemisele kitarre ja kogu sellist suurt kremplit. Ta on pigem Vanakooli tegelane ja Oma ettevõtmistes järjekindel. Ta on olnud selles äris piisavalt Kaua ja ta teab, mida need plaadifirmad Tahavad, kes seda esinemist kuulama tulevad. Muusika on selling keskmine klubimuusika, kuid mitte midagi eriti erilist... Seega me tahsime kogu sellest asjast ära öelda, sest ainsad, kes nagu selle poolt olid, olid Elias ja Brett. Pealegi, me ei tahtnud seda teha ka sellepärast, et me ei oleks sellest midagi eriti saanud, oleksime kulutanud lihtsalt suure osa novembrikuust, tehes kellelegi mingit kasu. Pealegi, kui me Võtetel osalesime, ei öelnud Bella meile isegi aitäh selle eest. Kuigi ma mõistan, et Brett ja Elias tahtsid Ainult head, kui nad meile seda võimalust pakkusid, Mille eest me oleme väga tänulikud.. Aga me otsustasime, et me ikkagi ei esine.

Musicians Institute's käies saime tuttavaks ericuga, kes ütles et ta oleks huvitatud meile bassi mängima. And is meile oma numbri ja visiitkaardi, Mille ta 5 minutit hiljem melt tagasi küsis ja selle hoops Nikki Sixxile and is kuna ta nägi, et me Nikkile Oma infoga paberikese kätte ulatasime. Igaksjuhuks kontrollisime numbrit, mille ta oli andnud. Number osutus valeks ja ta ütles, et ta oli end a eelmise numbri kogemata andnud. See jätab kahtlase esmamulje Ning pealegi nägi ta välja uimane nagu ta oleks kivis koguaeg. Ta ütles, et me saaks me MIs proovi teha. Meie kirjadele ta Paar päeva ei vastanud Ning Lauri võttis asja otsekohselt kätte. Soras tema facebookis sõbralistis ja kirjutas tuimalt vähemalt kaheksale muusikuid, kes tema sõbralistis olid Ning lisas kenamaid neiusid lima igasuguse tutvustuseta Oma sõbralisti, kellest osad koheselt ted a vastu lisasid. Saime tuttavaks kahe trummari ja ühe bassistiga. MIs proovitegemise võimaluste kohta uurisime Scottilt, kes ütles, et hoolimata isegi sellest, et me teeksime proovi koos sealsete õpilastega, see pole võimalik ja et kõik asjad seal on mõeldud ainult õpilastele, kahjuks. Muidugi ma usun, et kui me oleksime temaga paremal läbisaamisel, siis poleks vist eriti mingit takistust, kuna õpilased ise väitsid et nii peaks saama. Seega ei tea mida arvata.

Bassist, kes meile rohkem silma jâi ja kelle leidsime Ericu sõbralistist on Garret Mcintosch. Lauri tähelepanu äratas esmalt tema ametikoht milleks oli : CEO at Not Giving A Fuck. Tema muusikamaitse kattub suresti meie Omaga Ning kõige parem on just tema suhtumine. Loodame, et saame temaga ka proovi teha ja koos jämmida.

Todd mainis meile, et tema sugulane on mänginud paljudes bändides bassi ja jagas meile tema Facebooki. Tundus muhe Ning saame temaga homme kokku.

Olge muhedad!

Henri ja Lauri

Tsau!

Ipadiga on ebamugav eesti keeles kirjutada, sest ta kipub sõnu meeleheitlikult ingliskeelseks muutma. Näiteks sõna ebamugav muutus "WBA Utah"-iks. Loogika?
Aga lühikese sissekande maadleks selle lapiku elukaga sisse küll.

Tasapisi on ta eesti keele vastu leebemaks muutunud Ning kui sõna julgelt kaheksa Korda järjest " valesti" sisse trükkida siis lõpuks Saab ta aru, mida sooviti. Ipadi andis meile kasutada Elias, Breti sõber footgraaf/režissöör, kes meid Eile Bella stuudiosse kaasa kutsus. See stuUdio oli väga luksuslik ja tasemel. Suured ekraanid, köök, viks wc, nahkdiivanid, pirakas helipult ja võimud, mikrid ja Lahedat interjöri loovad nipsasjad. Bella rääkis, et ta soovib koos meiega esineda whiskey a go go's 17. Nov. See on kõvasti reaalsem, kui kõik see kokku, mida printsessidelt kuulsime. Küll aga on veel palju lahtisi otsi ja me peame lugude kallal töötama Ning uurima, et mida ja kuidas Bella soovib. Bella soovi on aga raske kuulda, sest Elias ja Brett kujundavad tema imidžit, Brett on lihtsalt koostööaldis, kuid eliasele meeldib kõike kontrollida. Teda häiris suuresti isegi see, et produtsent, kelle nimi on Seven, (muhe tüüp) ei teinud nii nagu tema .
Vahepeal käisime stuudiost väljas ja jõime Boba teed. Boba tähendab seda, et selle sees on sellised väikesed tee maitselised tarretise kuulid, mida jämeda kõrrega sisse Saab luristada. Lauri ei saanud kiusatusele vastu panna Ning nii kui väljas laua Taha maha istusime puhus ühe nendest tarretise pallidest lurtsatades vastu parklas seisvat mercedest. Teised läksid sushi sööma. Meie lauriga pidasime tarretisekuulidega sõda, mis meie riiete külge kinni jäid, kuni avastasime üle tee karaoke baari.

Ajasin just kogemata laua peal oleva Breti vanaema käest saadud veiniklaasi ümber, mis kildudeks läks. Päiksekiir korraldas stseeni ja kadus ukse paukudes Oma tuppa.
Egas ma meelega siis -.-

Eile avastas Lauri, et Nikki Sixx peab Musicians Institute's loengut ja ütles et me peaksime sisse murdma sinna. Lootes asja viisakamalt ajada otsisin internetist infot Steneli sugulaste sõbra Scotti kohta, kes on seal trummiõpetaja. Scott oli Stenelile maininud, et ta aitaks meid Hea meelega. Ma olin talle viimase kolme nädala jooksul kaks kirja saatnud, aga ta polnud vastanud, seega pidime ilmselgelt pealetükkivamad olema. Leidsin internetist üllatavalt palju infot, mis klappis sellega, mida Stenelilt sain. Paar kõnet ja sõnumit hiljem saimegi jaatava vastuse ning Nikki Sixx ootas nägemist. Loeng oli väga informatiivne ja muhe ning MI nägi seestpoolt täitsa tasemel välja.
Eriti Hea oli küsimuste küsimise juures ühe noormehe sõnavõtt: hey! my mom always says that you're my dad!
- rahvas naerab -
Nikki: it might even be true! HaHa
Tüüp: can I get a hug from my dad?
Nikki: sure, of course!

Lõpuks saime Nikki kätt suruda Ning kohtusime osade õpilastega.

Vabandasin vahepeal Päiksekiire ees, kes selle pooleldi naljaks pööras Ning ütles, et ma saan seda korvata ühe massažiga, kus mul oleks kaelarihm ja poleks riideid seljas. Ma ütlesin, et pigem jään tema silmis asshole'ks. Tõenäoliselt pean talle uue komplekti veiniklaase ostma.

Kõik räägivad koguaeg, et homosid tuleb tolereerida, mul pole midagi selle vastu, mind ei häiri tema eelistused, aga kes kurat meid tolereerima peab siis? Pidev ahistamine käib.

Kokkuvõttes on elu pöörane: kuuleme uskumatuid lugusid, saame suuri lubadusi, kohtame lahedaid inimesi, näeme uskumatuid asju, kogeme uusi ja põnevaid asju, paneme kirja uut loomingut ja näeme endi ees võimalusi avanemas. ühel hetkel on kõik väga hästi järgmisel hetkel aga murtakse korterisse sisse, ignoreeritakse antud lubadusi, eelarve väheneb, viisa piirang on ajaliselt peal, ahistamine hakkab närvidele ja kõik Tundub kuidagi lagunevat - eks selle raudtee nimi on lõbustusparkides põhjusega Ameerika mäed.

Aga ma ei saa salata, et mulle täitsa meeldib siin:)

Tervitame Lauriga kõiki !

Olge muhedad!

Ebameeldivus

Tsau,

Ma ei saa praegu pikalt kirjutada, aga eile kui me olime paar tundi linnas, siis Meie korterisse murti sisse. Varastati elektroonika, kitarre ei taibanud vargad onneks votta. Aga koos breti asjadega oli kahju umbes 10 000 dollar kanti.

See linn on ikka suht poorane koht.
Crazy.

Henri

Hollywood Hills, Halloween!

Nonii alustaks siis eilsest päevast, et mis meil siin LAs toredat toimus. Kõigepealt, hommikul otsustasime Henriga, et lähme jooksma, siis Henri tükk aega üritas head marsruuti välja mõelda Google Earthi kaudu, mõõtes siis vahemaid ümber kvartalite, lõpuks kui plaan paigas, liikusime ära jooksma. Päike paistis otse lagipähe ja oli meeletult palav väljas. Kui me olime 3-4 km vahel, siis ma otsustasin Henrile mainida, et:"kurat.... ma ei tea, et kuidas sinuga on..... aga...... mul annab tunda, et pole enam..... ammu .... jooksmas käinud....", mille peale Henri vastas, et:"jaaa... sama siin..... annab tunda.... kurat".Nimelt Eelmisest jooksmaskäimisest oli möödas umbes 2 nädalat ja juba andis tunda. Loomulikult see palavus tegi ka oma parima, et tervislik nn protsess võimalikult raskeks teha. Peale jooksmist sõime ja siis hakkasime kohe Halloweeniks ettevalmistusi tegema. Brett otsustas kuhugi linna enda kosüümi jaoks vajalikke jubinaid hankima minna ja Henri otsustas kaasa liikuda, et hankida veel materjali juurde õhtuks, kaasaarvatud minu kostüümi jaoks. Te juba nägite läbi video, mis oli Henri kostüüm, kuid minu kostüüm oli siis lilla disko-teletups. Sellepärast, et ma ei tahtnud lisaraha kostüümi alla panna ja juhuslikult Bretil oli mingi selline lilla kombensioon üle, mis oli ääretult mugav, nii ma siis otsustasin, et hea küll, teen sellega midagi. Henri hankis mulle siis poest sellist sädelevat materjali, mis siis teletupsudel kõhupeal on või midagi taolist. Teate küll millest räägin. Mõeldud tehtud, disko-teletups oli sündinud.

Brett hankis veel mingi suure 1,7 liitrise viina, mis oli plastikpudelis ja maksis 10 dollarit. Brett otsustas, et peaks korterit koristama ühiselt, nii siis tegelesime sellega. Ma otsustasin enamuse viilida ja tsillisin peldikus, tegin kätekõverdusi ja kõhulihaseid. Siis võtsin rahulikult dušši ja tegin umbes 20 minutit soengut pähe, mis mul eriti hästi välja ei tulnud, kuid jäin rahule, uus soeng ikkagi. Henri senikaua oli köögi ära pesnud ja enamus oli juba korda tehtud. Ma sain lõpuks siis vannitoa kraanikausi ära pesta, mis võttis 10 minutit kui sedagi. Ma ei tea, kuidas teistega oli, kuid ma olin rahul. Minu ülesandeks jäi veel, siis Halloweeni kõrvits ettevalmistada, mis oli minu jaoks täiesti uus kogemus aga see eest väga lahe kogemus. Usun , et sai täitsa lahe kõrvits. Samal ajal otsustas Henri vabatahtlikult mu kostüümi ise valmis teha, mis tekitas naljaka tunde, et nagu mul oleks assistent. Aga sellegipooles, suur tänu talle, et ta selle lahedaks tegi.

Kui kõik oli lõpuks valmis, siis hakkas vaikselt rahvast tulema. Alguses ilmusid kohale kaks kohalikku nn "bad bitchi", kelles ühe nimi oli Meg. Teise nime ma eriti ei mäleta, sest ta ei olnud kahjuks nii meeldejääv. Tegu oli siis blondi lõbutüdrukuga, viisakalt öeldes. Esimene asi, mida me kuulsime oli see, et kuidas ta oma eks poiss sõbra majja sisse murdis, läbi peldiku, kaasas siis suur nuga. Ma ei tea, et mida ta sellega tegi, sest rohkem ma eriti enam ei kuulanud teda. See kestis umbes tund aega, mingi jauram. Siis lõpuks hakkas kohale ilmuma ka huvitavamat rahvast. Üks neist oli Anthony, kes oli riietanud ennast üleni punasesse hiiglaslikku kasukasse, pluss veel kõrged kontsad. Ajasime natuke juttu, rääkisime oma kostüümidest. Varsti ilmus rahvast juurde, kuni meid oli lõpuks üheksa. Meie säutsuv Love Bailey oli siis riietanud ennast naiseks. Tal oli seljas punane trikoo, kõrged kontsad, must parukas, ja ta oli enda näo täiesti valgeks värvinud. Tal oli ka veel mingi punane lina käes, millega ta siis energiliselt tantsis, jälle :D

Umbes üheksa ajal telliti takso maja ette, ja siis asusid üheksa , veidralt riietatud isikut, teele, Hollywood Hillsi, Arrowhead Drive 6812, kus pidi aset leidma suur majapidu. Maja omanikuks pidi olema siis Bonnie Mckee, kes on siis laulukirjutaja Taio Cruzile ja Katy Perryle.

Rääkides siis taksosõidus, et see oli suht... tüütu, minu jaoks. Ma istusin taha, kus istus keegi Danielle nimeline tüdruk, kes oli suht vaikne, siis otsustas taha istuda ka Breti assistent, kes istus kohe mulle sülle, siis minu kõrval istus Henri, kes naeris ainult olukorra üle oma kitarri kostüümis, mis vaeva mahtus sinna tagaistmele. Taksosõidu ajal oli inimeste meeleolu väga ülev, seda võis järeldeda sellest, et Brett katsus mu jalgu, või oli see tema assistent Todd. Raske oli aru saada, sest mul istus süles üks tüütu assistent ja me olime kõik seal tihkelt koos. Loomulikult sellega Brett ei piirdunud, vaid hakkas ka mu privaatsemaid kohti katsuma omas üleolevas meeleolus, või oli see Todd. Nii palju kui ma sain, takistasin ma seda vulgaarsust. Mul on alati, et kas löön neile jalaga näkku, või üritan olla viisakalt selgekstegev. Ja ma tean, et mu naljad, mis ma üritasin teha Henrile on hakanud hoopis minu vastu töötama, ja ma pole selle üle üldse õnnelik, kurat. Ma saan aru, et ma olen nalja teinud Breti ja Henriga, kuid see tema assistent küll ei puutu asjasse. Igatahes.... minnes nüüd siis peo juurde. Jõudes maja juurde avanes selline suur vaade, mis oli täpselt selline nagu üks maja Hollywood Hillsis pidi välja nägema. Meil tekkis ka mingi probleem takso sõidu maksmisega, sest tuli välja , et kellelgi ei ole sularaha kaasas. Lõpuks sai muidugi sõit makstud. Liikusime kõik korraga majja, ja saime päris palju tähelepanu. Terve see seltskond, mida juhtis loomulikult Love Bailey oma kriiskavas kostüümis, hakkas kohe stseeni tegema. Sisse minnes, tulid mingid kaks tsikki Henri kostüümi kaema, ja see üks preili tutvustas ennast Henrile kui Bonnie Mckee, ehk siis see laulukirjutaja. Lõpuks tuli välja, et tema ei ole üldse see laulukirjutaja, kes ta väitis, et ta on. Ei tea, et miks ta seda pidi tegema, võib olla tahtis muljet avaldada. Maja rõkkas rahvast ja disko muusikast. Nagu tõeline majapidu, mida filmides näeb tavaliselt.

Ma otsustasin koheselt hankida jack danielsi endale ja Henrile, enne kui kõik otsas on. Läksime ja tutvusime natuke majaga, ja majataga oli siis suur bassein ja palju rahvast. Läksime võtsime koha sisse ja mõtlesime, et hakkame siis tutvusi hankima. Passisime oma 5 minutit seal, kui vaatasime, et meie seljataga mingid tüübid rääkisid muusikast, pöörasime ümber ja asusuime rääkima. Tegu oli siis kahe singer/songwriteriga, nimed siis Evan ja Justin. Saime nendega hästi jutule ja vahetasime kontakte ja leppisime kokku, et jämmime mingi hetk. Henri kostüüm tõmbas hästi inimesi ligi, see aitas ka kaasa. Mingid tsikid tegid juttu ja siis mingid veel, samal ajal kui Todd mulle igakord tagumiku laksu andis, kui mööda kõndis, samuti ka Brett... kurat. Mingi omapärane mustanahaline tsikk, basseini ääres, kes tsillis Bretti ja Toddiga, siis see mustanahaline lendas Henri peale ja tal oli mängurelv kaasas, ning karjus talle, et:" are you a good man???", siis Henri nagu ei saanud asja mõttest eriti aru, ja ütles, et:"i guess i am", tema selle peale et:"you guess you are a bad man, what the fuck, i asked you that, are you a good man, not what you guess you are", ühesõnaga selline agessiivne. See kestis oma paar minutit, ja kui see ühele poole sai, siis Todd suunas ta minu suunas, ja küsis, et mis temast saab, siis see tsikk vaatas mulle otsa, ja siis sosistas midagi Toddile, millest ma kuulsin ainult mõnda sõna "guy... hot... sexy", siis Todd ütles mulle, et:"you know what she said to me? that we should make out", ma saatsin Toddi selle peale pikalt ja liikusin tahaplaanile. Siis see tsikk karjus mulle, et:"come here", siis ta nagu üritas mind tõmmata, aga ma ei tahtnud minna, siis ta küsis, et:"are yous scared?", kui aus olla, siis olin, kuid ma ütlesin, et:"no, im just doing my own thing here", mille peale ta tagasi tõmbus. Ma olin rahul.

Me tsillisime peo ajal ringi otsides inimesi, kes oleks veel muusikud, et tutvusi saada. Tutvusime veel Katy ja Toddiga, üks tore paarike, kes olid hästi rahulikud ja 20ndates. Rääkisime oma elust siin ja sellist nn small talki tegime. Todd on siis tour manager ja Katy siis laulja ja laulukirjutaja. Paistsid väga lahedad inimesed olevat, loodame, et saame nendega veel kontakti. Tualeti järjekorras, tutvusin ma veel Kimmyga, kes oli selline hästi armas asiaat või hiina tüdruk, ma ei tea, kuidas seda öelda, aga selline hästi armas tüdruk. Peale seda kui ta tualetis käis, siis ma mõtlesin, et teen veel juttu ja näitasin Breti suunas, kes tantsis terve seltskonna ees ja nautis tähelepanu, et see on meie Host seal. Selle peale, see tsikk läks korra eemale, selle pöörase mustanahalise juurde, vahetas paar sõna, ning siis ütles, et:"it was nice to meet you". Selge siis. Nüüd ma sain aru, et mis valesti on. Igakord kui ma näitan, et kes meie host on ükskõik millisele tüdrukule, siis nad arvavad, et me oleme geid... see ei ole eriti hea plaan. Ma mõtlesin, et saan sujuvalt teksti üleveeretada nagu veel lahedama jutu peale, aga jah, see lõhkus mu plaani. Praktiliselt kõik arvavad, et me oleme kohe geid, sest me oleme Breti seltskonnas. Üritan välja mõelda uut plaani....

Kui kell oli juba 2 am, ja pidu oli veel täies hoos, ja ma ütleks, et jack mõjus mulle nii nagu tavaliselt. Ma otsustasin, et peo lõpus ma hüppan basseini, sest vesi oli nii soe lihtsalt, kuid Henri üritas mind veenda, et ma ei peaks seda veel tegema. Nii see jäigi siis tegemata.

Rahvamassis liikudes , basseini ääres, otsustasime majja minna. Rahulikult rahvast läbi minnes, tundsin siis nagu sellist õrna lööki oma käele, pöörasin ringi ja vaatasin, ning mulle vahtis vastu Shaun White isiklikult... mu üllatus oli piiritu.... nagu Shaun White, kes on maailma parim lumelaudur, jõllitab mulle otsa. Ma ei saanud aru, et mida ta tahab, kuid järgmisena kuulsin, et:"dou you have anything to smoke?", mille peale ma vastasin, et:"sorry, i dont smoke, man". Loomulikult tema liikus edasi, et oma suitsuvaru täiendada, kuid ma üritasin veel kindlaks teha, et kas ma nägin õieti. Praktiliselt 10 minutit hiljem tuli politsei, kes ajas peo laiali. Siis ma olin suht hirmul, sest ma teadsin, et Henri on 19, ja ameerikas tohib alles alates 21 aastaselt alkoholi tarbida, siis ma ütlesin Henrile, et:"kähku, hüppame üle aia ja tõmbame minema siit, meil ei ole vaja , et sind arreteeritakse siin", mille peale Henri mu maha rahustas ja ütles, et kõik on tsill , oleme rahulikuld. Kõik läks hästi, politsei meieni ei jõudnud, kuid siis ilmus välja üks väike punapäine tüdrukk valges kostüümis, kes ütles, et:"thank you guys for coming, i like you guys and your costumes but the party is over now, you have to go", see oli Bonnie Mckee isiklikult. Tol hetkel me ei teanud, et tema on omanik. Ma lihtsalt tänasin teda, et:"thank you for having us", lihtsalt viisakusest, teadmata, et kellega ma üldse räägin. Me läksime siis majast välja, et otsida üles teised meie kaaslased. Väljas oodates, lendas üks mustanahaline, selline väiksem, minu juurde, ja hakkas külge ajama, ja rääkis, et:"you are a sexy teletubbie", no kurat võtaks, ka õhtu lõpus on ainult mingid kiimas homod. Üritas mind kuhugi peole meelitada, saatsime mõlemad pikalt ta.

Meil kulus umbes 20 minutit, enne kui me takso saime ja tagasi oma korterisse liikusime. Takso sõit oli rahulikum kui sinna peole minek. Kuid see sama blond jauras seal taksos, et keegi üritas teda kägistada... ja mingit muud jura... vait ta ei jäänud igatahes. Korteris lootsime, et saame ilusti magama minna, aga ei , hakkas uus pidu pihta, mingi uus huiam. See üks tsikk, kes oli Toddi sõber, selline suur emalaev, vabandust väljenduse eest, ajas mingit iba ja uuris, et kas meil on tüdrukud ja tahtis meid Facebooki sõbraks lisada. Ta üritas Henrit rohkem sebida, millega ma olin rahul. Ma otsustasin siis kuidagi magama minna. Sain silmad sulgeda, kui tundsin, et keegi hõõrub ennast minu vastu, no loomulikult Love Bailey isiklikult, saatsin ta minema ja ütlesin, et tahan magada, millle peale ta lahkus. Siis üritasin uuesti magama jääda, järgmine hetk lendasid Brett ja Todd mõlemad mulle selge, kuradi tüütu. Sain neist lahti ja võtsin oma madratsi ning läksin teisele korrusele välja magama ja ütlesin Henrile, et kui nad ära lähevad, siis aja mind üles, ma lähen seni magama välja. Mingi hetk ajas Henri mind üles, läksin tagasi tuppa, ja sain ilusti magada. Ma ei tea, et mis Henri senikaua tegi, kui ma magasin, kuid see Karson tsikk üritas mingit mesijuttu Henrile ajada.

Igatahes, õhtu lõpuks ei vägistatud kedagi, meist mitte vähemalt, see on kõige tähtsam, kuid see on tüütu ikkagi. Ameeriklased on endiselt hullud. :D

Nagu täiesti segased.

Aga me oleme neist targemad :D

tervitame oma vanemaid ja sõpru, tsau!