moned pildid

Murdsime sisse lauri telefoni ning avastasime moned pildid ning kuna piltide kvaliteet oli isegi suht ok siis saame mond pilti sheerida.

Esimene pilt on tehtud Beverly Hillsi magede otsast vaatega udusele LA-le!
Jargmised kaks on Breti ema rantsos.
Eelviimane on Soho house'i aknast vaatega oisele LA-le!
Ning viimane on novembri algusest, kui Bellaga koos stuudios olime ja sealset voimu vagistasime.

janes

janes.
humor nada delat.

http://www.youtube.com/watch?v=J0xmv3mvqVI

Henri

Paevas on liiga vahe tunde

Hjello!

Istun varahommikul printeri korval ning toodan visiitkaarte, kuna printeril on nuud varve ning saab ilusti voimalusest kinni haarata.

Eile toimus meie korteris vaikene joulupidu/sooming. Paeval kaisime lauriga valjas ning nautisime ilma, esimesed soojad joulud, esimesed joulud algamas macdonaldsi dollarimenuuga;) Poole peva pealt joudsime koju ning brett oli juba kupsetama hakanud. Aitasime tal vaaritada ning ka tube kaunistada. Koige huvitavam osa vaaritamisest oli Breti erilise retsepti taide viimine, ehk siis sain teha ollepurki mitmeid auke ning surusin selle ahjukana aanusesse... jah olen uhke enda ule. See peaks laskma ollel aegamisi imenduda kanasse ning peaks hoidma tibukese mahlase. Kana oli vist liiga mahlane, sest keskelt jai ta kahjuks tooreks ning ei oskagi hinnata, kas igasuguste asjade teatud kohtadesse toppimine on just kokakunsti imelisim relv.

Jouluroad tulid vagagi stiilsed ning Patricia oli teinud suurtes kogustes mehhiko toitu, mis oli uks vurtsisemaid, mida ma olen maitsnud.

Kinkisime Karsenile ja Bretile ise tehtud T-sargid. Breti omale kirjutasime : Gather your nuts, squirlfriend ning Karseni omale: Sounds like a sneaky historian! Kuna ta alati arvab, et kui me eesti keeles raagime, siis me teeme seda pigem selleparast et teised aru ei saaks, aga tglt ... on lihtsalt tuimalt mugavam :D

Kui koik olid lahkunud, siis vaatasime kolmekesi filmi, kuna film oli igav, siis brett laekus esimesena magama. Mina ronisin kulmkapi juurde ning ongitsesin peale seda valja tekiila ja materjali margaritade jaoks ning motlesin, et miks mitte joulude puhul moni klaas votta. Lauri piirdus paari klaasiga, kuna ta harjutas, mina aga taitsin ennast jouluroomuga.

Viimasel ajal oleme kitarri harjutamise taustaks vaadanud paris paraja portsu filme. Multitasking for the win. Tana vaatasime Black Swani ning see film jattis kuidagi vaga sugava mulje. Lauri utles, et kui ta seda eelmine kord vaatas, siis see ei tundunud talle nii hea voi ei mojunud nii palju, kuid ma arvan, et vahepealsed sundmused, olukorrad ning labielamised on tekitanud pigem rohkem aratundmisroomu.

oooukhei ... ulatan kaaride jarele ja loigun visiitkaarte, kuna printer lopetas. Kusjuures sellel printeril on ullatavalt hea biit, peab mainima.

Uks mote/kusimus ka... kui me siia tulime, siis kogesime esmakordselt reklaame youtube'i videode ees. Kas meil oli lihtsalt hea ajastus, voi Eestis need lisavideoklipid puuduvad?

adidas!

Holy awesomeness!

Saime ootamatu video ja ulimeeldiva ullatuse osaliseks!
eriti lahe... :)
Soovime seda lahedat joulusoovi koigiga jagada, sest joulud on ju ... jagamise ja andmise aeg! olgem andjad... :D

http://www.youtube.com/watch?v=FHoGbGRSGM0

Muhedaid joule teile!
Ja aitah veelkord koigile, kes videos end ilmutasid... :)
Oli muhe teid naha.
raudselt vaatame seda videot mitu korda ...

ok

punast paksu taati teile!

Henri( marju jaoks siis Hennu) ja Lauri

Merry Christmas!!!!

Oh seda kuradima joulu mollu.... asi mis meist laheb seekord kaarega mooda. Tanane paev oli omamoodi veetlev. Paeval, hmm... ausalt ma ei maletagi, et mida me peaval tegime, kuid ohtul laksime Trader Joes-se koos Henri, Bretti ja Karseniga. Todd meiega praegu ei ole, kuna ta veedab puhad Rosevillis, oma pere juures, awww. Aga nii kui me Traderisse sisse astusime, siis lihtsalt see rahvamass oli suht rank. Koik tegid neid klassikalisi viimase minuti oste, kaasaarvatud meie. Brettil on koik valja moeldud, et mida jouluks teha ja ostukorvi jargi vaadates, paistab asi vaga super tulema. Poes mangis nagu alati, klassikaline joulumuusika, mis on juba alates esimesest detsembrist igas poes. Tundub, et tegu oleks nagu uue seadusega, mis on vastuvoetud, et alates 1st detsembrist peab igas poes "Silent Night" mangima.
Kaisime ka veel Smart&Finali poes, mis oli Tradesist kohe uletee, et sealt veel uht teist haarata. Samal ajal kui Brett asju otsis, ajasime meie Karseniga juttu ning raakisime joululugudest, et millised meile meeldivad ja milliseid me vihkame. "Feliz Navidad" sai siis koige vahem haali kokku. Leti vahelt leidsime 1,75 liitrise Jack Danielsi ja seda koigest 30 dollari eest. Henri motles, et kui tagasi Eesti pinnale jouame, siis saame selle kaasa haarata ja nii Henri ja mina ja Paap saame maitse katte. Henri sonade kohaselt pidima jook jagatama nii, et koik jaaks nn purju... Paabule siis 1 liiter, Henrile 500ml ja mulle siis 250ml... mu suhe sellega on kuidagi vaga vahenoudlik.
Otsustasime, et lahme tana ohtul Yoghurtlandi, mis on lihtsalt maagiline koht. Mustikajuustu jogurt, prantsuse jogurt, maasika sokolaadi jogurt... pluss veel nn toppingud mis algavad kupsisepurust ja loppevad kummikarudega :D Igatahes, saime igati hea elamuse.
Ohtul otsustasime, et lahme Henriga varsket ohku puudma ja naudime tuledes ja joulumeeleolus Los Angelest. Tegime tiiru ja otsisime mingit vaidetavat parki, millest Henri oli mooda lainud ukskkord, seda kohta me ei leidnud ja ma kahtlen, et uks park saab lihtsat haihtuda, kuid unenagudes voivaad asjad toesti toelised tunduda. Voib olla jargmine kord leiame... pargi.
Me otsustasime see joulud teha midagi, mida me pole varem teinud. Lihtsalt saame oma sopradega siin kokku ja lahme linna peale joululaupaeval ja votame viimast, mis votta annab! Ei mingit toas istumist ja ohtusooki ja rahu.
Ma ei tea, et mitmendat korda ma seda juba kordan, aga ma sooviks teile koigile, kes meid siin sirvivad , et Haid Joule ja arge siis toiduga ulepingutage... jatke ruumi ka aastavahetuse jaoks. Oh seda ilusat jouluaega. Ukskoik kus ei viibiks, see on selline ilus traditsioon, kus voorad inimesed tanaval soovivad teile "Merry Christmas!!" ja inimesed naeratavad ja nad teavad, et kuuluvad kuhugi. Asi, mida me vist koik otsime, et kuhugi kuuluda. Otsige see koht ruttu ules ja Haid Joule meie peredele ja sopradele ja tuttavatele ja taiesti voorasetele inimestele ja valismaalastele, kes seda blogi sirvivad!

P.S kell on viis hommikul ja me ei ole veel magama lainud, vaid harjutame!

Peldiku aken!

Me aitasime tana Karsenil asju pakkida, sest ta kolib varsti uude kohta. Henri tahtis paeval Guitar Centerisse minna, et seal akuste mangida, sest viimased kaks paeva raakis ta, et tunneb puudust akustiliset kidrast. Ma jain koju, ja otsustasin, et kirjutan muusikat ja harjutan. Karsen joudis meie juurde umbes 5 labi. Raakis, et ta ta teenindas tana Samuel L. Jacksonit. Utles, et Jacksoni naine oli Karsenist vaimustuses, ning tahtis, et ainult tema teenindab neid. Raakisime natuke juttu Karseniga, ning siis helistas Karsen Henrile, et hakkame minema ja votame ta Guitar Centerist peale, mis asus Sunset Blvd-il. Meile ikka vaga lahedal tegelikult.
Enne ara minekut olin ma suht kindel, et votmed on Henri kaes ning ma ei teadnud, et kuidas me saame niimoodi ara minna. Karsen utles, et me saame maja seestpoolt lukku panna, siis motlesime, et proovime seda ja onneks nii saigi. Nii me siis soitsime Henrit peale votma, et peale seda kaime kiiresti kodust labi ja paneme ukse ikka korralikult kinni. Joudsime siis Guitar Centrei juurde ja ma huppasin autost valja, et Henrile vastu minna. Esimese asjana kusisin, et:"kas voti on sinu kaes", mille peale ta utles, et:"eee, ei ole, ma jatsin selle ju koju. Ma votsin telefoni kaasa ja jatsin votme sulle, maletad?""no me panime ukse lukku seestpoolt...""uhesonaga, voti on siis praegu toas ja majas sees...?", mille peale ma vastasin, et:"kurat, ma teadsin, et ma mingi sita keeran kokku"
Auto juurde joudse, utlesime Karsonile, et:"we definetly have to go back, because the key is inside the house, we have to break in and look it properly!""oh you are being too paranoid, nothings gonna happen""too paranoid...? well perhaps we got broken in?""fuck you, alright!" :D
Joudsime maja juurde, ning me otsustasime Henriga, et lahme siis peldiku aknast sisse, votame neet akna plaadid eest ara ja lahme sisse. Huppasime ule aia, et tahahoovi saada, ning votsime plaadid eest ara, mis on lihtsalt naeruvaarne, ning huppasime sisse ja votsime votme, mis ilutses ilusti kuradima laua peal. Seekord vedas. Karsen utles, et ta peab tankima ning soitsime kuhugile Santa Monica tanklasse ning siis avastasime meie , et meie kaart on koju jaanud, et me ei saa muidu Taco Belli minna. Nonii, peale tankimist, siis uuesti tagasi koju. Saime kaardi katte ning soitsime Karseni juurde. Ohtu oli juba suhteliselt kulm ja highway oli liiklus ummikus. See oli raigelt tuutu, kuid oma 20 minuti parast olime me Taco Bellis ja votsime oma tavalise taksi, ehk siis 5-layered beef burritos, kuid asendasime selle riisiga. Votsime tuimalt 8 burritot, neli juustu kastet ja raigelt barbeque kastet pluss veel 4 vett, ja meil laks kokku... ainult 13 dollarit, kahepeale. Lihtsalt ulihead asjad, eriti riisiga.
Laksime Karseni juurde, kus aitasime tal pakkida ning siis tagasi meie juurde.

Kell on 00:33 ja Henri juba magab voi vahemalt uritab magada, sest Brett kuulab muusikat ja sirvib ajalehte, ning ma kannatlikult ootan, et kuna ma saan elutoa endale, et lopuks harjutada, seniks aga loen online uudiseid. Sain just teada, et see manaja-ints vottis uue naise... huvitav ja, et preili Vanessa Hudghens kandis labipaistvaid hipi pukse... samuti... huvitav press tana. Mida ma ikka halan siin, uhesonaga, kordan ennast jalle, et haid puhi teile. Brett tahab punast kuuske tuppa tuua. Kus kurat kull selliseid saab?

Sunnipaev kokkuvottes!

Ma olen tahtnud blogi kirjutada juba mitu paeva, et natuke marku anda, et kuidas moodus mu sunnipaev, kuid ei ole siiamaani veel aega olnud ja kui aus olla , siis ei ole ka praegu, sest me peame varsti liikuma hakkama joulupeole, Bretti niinimetatud moeagentuuri joulupeole, mida korraldab Jed Root isiklikult.
Nuud siis asja juurde, ma loeks seda, et mu sunnipaev toimus kolmes osas. Alustan siis esimesest...
15 detsember ja kell on 6 hommikul ning ma ei ole veel magamama jaanud, sest ma olen suht elevil eesoleva photoshooti asjus, samal ajal kui koik magavad sugavat und, isegi Henri, kes kannatab pideva insomnia all. Ma lihtsalt istusin diivani peal ja kuulasin muusikat ning molgutasin motteid. Ma ei tea, und lihtsalt ei tulnud. Kell kuus pidi meil olema aratus, ning Brett palus, et ma ta kindlalt ules ajaks ja asjad autosse viiks. Paike hakkas juba vaikselt tousma ning ohk ja sinine taevas andis marku, et tana tuleb ilus paev. Kell kuus laksin Bretti tuppa loin ukse eest ning utlesin talle:"get your ass up, its 6 am, we have a shoot to go", ma olin taiesti kindel, et talle ei meeldi, et ma nii teen aga suva sellest ma tahtsin juba kiiresti minna pildistamisele, kus pidlistatakse ei kedagi muud kui Diora Bairdi. Ma ei oleks kunagi uskunud, et reaalselt on voimalus niimoodi kohtuda, siis miks mitte.
10 minuti parast ilmus oma toast valja Brett, kes kusis esimese asjana, et kus Todd on ja palus, et ma helistaks talle, siis ma helistasin talle 6 korda, kuid asi laks kogaeg automaatvastajasse. See ei ole kohe kindlasti hea mark, teades seda, et Todd on alati tapne olnud. Ainuke asi, mida me teadsime oli, see, et laks eile oma nn sobra poole oobima, kes on natuke selline nn armukade sell, meie eestlaste peale, ei tea et miks see pohjus on ainult.
Me pidime kohal olema kell 7:30 ja kell oli praegu 6:45. Brett mainis, et me peaks akki helistama Alexile, kelle juures ta oobis, siis me motlesime, et miks mitte, peab proovima. Lopuks labi tema telefoni saime Toddi katte, kes arkas kone peale. Ma kusisin, et:"did you know that we have a shoot where we had to go, like right now, so get up lets go", mille peale ta lihtsalt hakkas naerma. Brett teadis, et kus Alex elab ja see oli onneks suht lahedal meile, Beverly Hillsis. Sinna jai ka photoshooti asukoht, ehk siis Beverly Hiltoni hotellis, kus on ka filmitud selline legendaarne film nagu seda on "Breakfast at Tiffanys"
Lopuks kui joudsime Toddi juurde, siis me ootasime teda seal umbes 10 minutit ja ma motlesin, et ma lahen talle akki vastu, et oleks vahem segadust. Esimese asjana, mis ma talle utlesin, oli see, et:"oh wow, well in case you didnt know we have to be..." ma ei saanud isegi lauset lopetada kui ma sain vastu:"shut up!", mida ta utleb mulle igakord kui ta ei oska midagi muud vastu oelda.
Lopuks kui joudsime Beverly Hiltoni hotelli, siis see oli ikka luksuslik. Hiiglaslik Fuajee. Soitsime siis kogu riide arsenaliga, mis meil kaasas oli, ulesse 4 korrusele, tuba 356. Sisse astudes olid juba osad photoshooti inimesed kohal, nagu meigikunstnik, kaamera assisten ja siis meie. Minu ulesanne oli asjad ja riided kappi paigutada ja koos Toddiga saime asja korda, sest mul polnud orna aimugi, et kuidas need asjad kaivad, peale selle, et riidepuu peale. Mingi aja parast astus tuppa sisse uks roosades pukstes tuup, kellel oli kaasas kohver. Ta oli aaretult valju haalega ja inglise aksendiga tuup. Esimese asjana kui ta meid kolmekesi nagi seal seismas, siis ta utles oma inglise aksendiga, et :"oh fuck, you guys look like depeche mode! are you always working all together? i have to take a picture of you guys, when we end this fucking shoot, wheres Diora?", Diorat ennast veel seal ei olnud, kuid nagu ma aru sain, siis ta pidi varsti ilmuma. Nagu ma hiljem sain teada sain, oli tegemist Tony Kellyga, GQ British Magazinist, kes on siis tuntud fotograaf. Uks naljakas asi, mis mul veel meelde jai temast, oli see, et kui me ootasime juukse stilisti, Mitchi, siis ta utles, et :"I know where Mitch is, hes surfing all the time, he has his calipso back in his car all the time, always fucking surfing" ja seda koike koige kangemas inglise aksendis uldse. Lopuks kui Mitch uksest sisse tormas, siis Tony loi kasi kokku ja karjus valjult, et:"Fuck, Baywatch is here, alright!"
Mingi Hetke parast ilmus kohale ka Diora ise. Ta nagi vaga tagasihoidlik valja, sellised trenniriided seljas, ja ma ei oleks teda isegi ara tundud tanavapeal. Kui Mitch meid Diorale tutvustas, siis ta utles:"look at these guys, like fucking Depeche Mode, they look amazing!" mille peale Diora utles, et :"You are the most glamorous group of guys i have ever seen, i have to tweet about you!"... me vaatasime kolmekesi uksteisele otsa ja ei saanud aru, et vaga huvitav reaktsioon. Todd ka mainis, et ta ei saanud aru, et kust otsast me nii glamorous olime, olin nous :D selline natuke ebamugav tunne tekkis.
Peale photoshooti telliti hotelli tuppa hunnik pitsat ja muud head kraami, ning enne ara minekut sai head ja paremat maitstud.
Tagasisoites, kusisid Todd ja Brett, et kas ma tahaks Beverly Hillsi Departmentist labi kaia. Vahe ma teadsin, et tegu oli hoopis uhe luksuslikuma poega uldse, kus mul on olnud au kaia. See oli mitmekorruseline nn rikkurite kaubamaja, kus uks kuradima jakk maksis 18 tuhat dollarit... jep 18 tuhat dollarit, ja see nagi valja nagu mingi kaltsuka jakk. Ma ei hakanud seda puutumagi, voib olla kusitakse selle eest ka raha.
Mida ma veel markasin oli see, et seal kaubanduskeskuses eriti noori inimesi ei olnud, vaid sellised vanemad daamid, utleks et cougarid siis, kuid see eest vaga rikkad, vahemalt ostukorvi jargi vois seda oelda.
Nonii, sellega ma siis kirjeldasin teile neljapaeva, kuid liiguks edasi reede peale.
Kui aus olla, siis ma eriti ei maleta, et mis reedel tapselt toimus peale selle, et Brett mainis meile, et tana, ehk siis reedel, on video votted sellise bandi nagu "Living Things" jaoks, ehk siis Nikhil oli tahtnud, et me ka sinna tuleks, mis on hea mote, kuid me olime lubanud, et me saame tana kokku Mickiga, kel on viimane paev Soundcheckis tool olla, et lahme talle kulla, utleme talle tanusonad, ning viime talle Jack Danielsi, et ta on meid siiamaani aidanud ja ara kuulanud, ja see, et me lubasime talle seda juba kolmapaeval. Uhesonaga pidime Brettile ara utlema, ja... ta vottis seda kuidagi... vihaselt.
Peale Bretti lahkumist, umbes 6 labi hakkasime me siis Sunset Stripi poole liikuma, ja otsustasime poigata labi alkoholi poe, kus hankisime liitrise Jack Danielsi talle. Pean mainima, et see on esimene kord kui me kaime oma taskust raha valja, et alkot osta siin kohas.
Kui joudsime Soundchecki, siis seal olid Mick ja John, viiimane neist on siis koige parem vilistaja , keda ma ealse kuulnud olen. Ta reaalselt shredi vile... peal...? sessuhtes, et ma palusin tal vilistada Bachi fuugat D-minooris, ja ta.... reaalselt tegi seda.
Nonii, ja nuud tagasi teema juurde. Andsime Mickile kingi ule, mille peale ta vaga roomsaks muutus, ja pakkus meile ka uhe pitsi, ja siis hakkasime raakima legendaarsetest tuuri lugudest. Ta raakis uhe huvitava loo nimelt sellest, et vanasti oli neil raigelt kaklusi, nii enne kontserti kui peale kontserti, sest enamus pidas neid niioelda pedekateks, et nad riietusid niimoodi, ja siis kontserdi kaigus hakkasid juba valja kujunema , et millise tuubiga tana kakluseks laheb. Mick kirjeldas James Harti, ehk siis bandilauljat, kui sellise vihase temperamendiga tuupi , kes tombab peaga nakku sulle, kui sa tuled temaga molisema, et ta eriti ei oota.
Uks situatsioon oli siis kui toimus signing peale showd ja James oli seal merchboothis, ninguks tuup palus tal oma piletile siis autogrammi, ning James tegi seda ja tanas teda, et ta kontserdil kais, mille peale see tuup vottis selle pileti , mis ta Jamesilt tagasi sai, ning rebi selle pooleks, ning viskas talle nakku ning sulitas jargi, ning utles, et:"keep you shitty and faggot ass band ticket for yourself, faggot!", mille peale James utles, et:"im not gonna fight with you infront of all the fans here!", mille peale too tuup jatkas endiselt monitasmist koos oma paari sobraga. Kui band parast baari laks, siis James istus baarileti taga ja joi olut kui see sama tuup jalle valja ilmus ja hakkasid jalle "faggotid" ja "shitty band" lendama, mille peale James pooras selja ja joi edasi. Jargmine hetk valati Jamesile olut pahe, mille peale ta ringi keeras, ja kusis, et:"Did you just fucking pour beer on me?" ja see tuup ei joudnud vastatagi kui James teda headbuttis otse nakku, ning jargmine hetk oli see, et ta kakles uksinda 5 vastu, ja tampis nad koik sodiks. Mick utles, et seda kaklus osa ta ei nainud, sest ta oli sellest baarist kvartal allapoole, tatoveerimas. Utles, et jargmine hetk kui ta Jamesi nagi, siis tal olid hambajaljed naos, sellest headbuttimisest, samas tuup ise oli eriti onnelik, et paases niimoodi.
Mick raakis veel uhe huvitava jutu, et tal onnestus kohata ka Dimebagi enne tema mahalaskmist 2004ndal aastal. Nad olid just tuuril ja kuulsid, et Dimebag, koos oma uue bandi Damageplaniga, istuvad stripiklubis, ning siis nad liikusid oma bandiga sinna, ja ta utles, et ta oli suht narvis, et kohtub Dimebagiga. Aga tema sonade jargi oli Dimebag koige chillim tuup uldse. Ta kull ei teadnud, et kes on Eighteen Visions siis veel, kuid utles, et tulge kohe lauda, et joogid ja koik ohtu on minu arvelt. Ma usun, et Mick raakis aastast 2002 kui Damageplan oli veel teise nimega, ja ei olnud veel alustanud taies jous. Mick mainis Dimebagile, et nad on selles samas Guitar Worldis, kus tema on esikaanel, siis Dimebag utles, et:"bring the mag in ill sing it for you!" , mida Mick ka tegi, ning Dime kirjutas sinna, et:"Mick, Kill em All, with your band!", mis oli lahe, sest ta isegi ei teadnud nende bandist midagi. Siis ta kusis, et kas Mick teab nende uuest bandist midagi juba, mille peale Dime korraldas koik tuubid paaris valja, ja Dime autosse, et naidata Mickile uut demot. Mick kirjeldas seda niimoodi, et terve mass oli sisse surutud Dimei autosse ja Dime pani muusika pohja ja nad kuulasid koige uuemat demot Damageplani poolt, mis oli vaidetavalt isegi hevim kui Pantera! Micki sonades oli see eriti surr moment olnud ja see inspireeris teda ja muutis tema mottemaailma, et tahab olla sama nagu Dime on. Tuntud inimene, kes samas ei unusta kunagi, et kus ta parit on. Kuldsed sonad!
Siis minu oigel sunnipaevl, 17 dets. oli jallegi selline omamoodi ajaviitmine. Me teglt Henriga oleks hea meelega kuhugi valja lainud, kuid seda ei juhtunud, sest teised olid liialt vasinud pikast paevast. Nii siis Brett passis oma toas, ja Todd tuli meie juurde, ja otsustasime, et votame Bretti veinid ara ja tahistame sunnipaeva ja mangima lauamangu. Ma alguses keeldusin, sest ma ei salli lauamange, kuid motlesin, et olen team player seekord. Henri meisterdas kiiresti oma kuldsete katega valmis kaardid, ja me olime valmis mangima. Selle mangu nimi oli "King Cup" , ja see kulges vaga lobuselt ja veinirikkalt. Siis ma otsustasin, et kui keegi ei taha peole minna, siis ma teen ise mingi peo, ja siis hakkasin tubades ringi jooksma, ja votsin Bretti mingid voltsrelvad ja jooksin nendega ringi, ja koik arvasid, et ma olen tais, vaid lihtsalt heas tujus ja ma ei tahtnud nukrutseda, et me valja ei lahe. Toddi sober Alex helistas talle, ning Todd andis telefoni mulle, ning ma ajasin talle lolli juttu, ja loomulikult kui Alex Bretti juurde joudis, kusis, et mis narkot ma teinud olen, kuid keegi ei uritagi moista lihtsat moistust. Todd mainis ka mulle, et tal on vaga hea meel, et ma ei tee narkot, sest muidu oleks ma koige veidram ja hirmutavam inimene maailmas, kuid samas ka koige naljakam... et ma meenutavat Ozzyt talle. See huudnimi jargneb mulle igalepoole kuhu ma sisse ei laheks.
Miinnes siis ohtu juurde tagasi. Ma tombasin kostuumi selga, mis oli nagu hiiglaslik kombensioon, mis oli ameerika riigilipu varvides, ning huppasime koos Henriga aknast valja, Bretti toa aknast valja. Votsime need voltsrelvad valja, ning otsustasime paljajalu uurida, et mis meie tagahoovis toimub. Leidsime basseini :D mida varem ei olnud marganud. See peitis ennast pidevalt uhe suure aia taga, kuid ule aia vaadates, ei suutnud me ara imestada, et mis suur vassein sealt vastu vaatab. Motlesime, et kaime korrkas sees ara, kuid kuna tegemist oli voora territooriumi basseiniga ning akendest oli kuulda raakimist, siis ei tahtnud riskida, et meile politsei kutsutakse ja Henril ei ole seaduslikult oigust alkot juua.
Aaa muide, et 17 detsembri hommikul kui ma ules arkasin, siis ei olnud nagu mitte kedagi majas ja kumme minutit hiljem lendasid sisse Henri ja Todd, kes toid mulle Taco Belli, ja Todd tegi uhest tacost tordi ja kirjutas sinna sisse "Titty" ja siis ma pidin kuunlad ara puhuma oma eriti padjanaoga, mille ta ka siis roomsalt FBsse postitas. Aaa ja sain muidugi teada, et Henri soitis terve paev autoga, ja seda veel linnas, kus tal ei ole lube ja vahelejaamise korras saaks ta eriti raige sita kaela. Aga vedas. Ma mainin seda selleparast, et ma ei julgeks seda kohe kindlasti mitte teha. kuradi pahaperse selline!
Ma veetsin terve oma sunnipaeva rahulikult harjutades ja muusikat tehes, milline luksus. Sest sellist asja, et sul on terve paev enda paralt, ei juhtu kohe uldse mitte.

Igahtaes, ma kirjutasin seda kuradima blogi 2 paeva ja enne seda ma mainisin, et laksime Jed Rooti peole, kus oli open bar ja open catering. nuff said! koik olid roomsad!
ja ohtul uritas Brett Henrit vagistada, ja Henri jooksis poolpaljalt naabrite juurde, ja varsti mina jargi. Saime oma naabritega tuttavaks, lahedad inimesed.

tervisi teile ja kuradime Haid Puhi teile koigile!!!!

Flashback

Heeei

Vorpisin videoklippidest valmis sellise luhikese ulevaate maastikust ja monest seiklusest teisel paeval rantsos.

http://www.youtube.com/watch?v=vQFWHhBbz7k

Stay awesome!

Tsau

riis kanaga

Kirjutan, kuidas maitseb elu Hollywoodis... kuna viimane pannil tehtud ports kosutavat materjali oli riis kanaga, siis leidsin selle piisavalt heaks pealkirjaks olevat. Kas ma pole mitte geniaalne?

hah, lauri just kommenteeris, et ta saab varsti raudselt vanematelt kirja, et misasja see henri jalle kirjutab, ma ei saa mitte midagi aru! :D

Tana hommikul arkasin telefonikone peale ja minu suureks ullatuseks kutsuti mind lounale, kutsusin laurit ka kaasa, aga ta utles, et ta ei soovi tulla. Nagin parklas uhte eriti lahedat maasturit, sellist oldschool macguyveri stiilis jeepi, mis oli uleni roosaks varvitud ning mille istmetel ilutses hello kitty.

Tagasi joudes utles mulle lauri, et ma ei usu mis just juhtus ja luges mulle ette kirja, mille oli saatnud meile mick morris. Mick oli leidnud uhe laulja, kelle band enam ei funktsioneerinud. Lauri vahetas facebookis paar lauset ning James hakkas north hollywoodist meie poole soitma, et meiega kokku saada. Samal ajal sai lauri teada, et Brett ja Todd plaanisid pildistada/stiliseerida uhte kuulsat neidu, keda lauri teadis ning lauri kauples end pildistamisele kaasa. Muidugi juhul kui pildistamine toimub, sest koheselt kui lauri oli maininud, et oleks hullult lahe kaasa minna, siis toddi suhtumine muutus ja oli nagu "... ma ei tea, ta ei ole nuud nii kena ka... pealegi me just motlesime et peaks selle ara jatma." Mina haistan taaskord armukadeduse nooti ... :D

Kohtusime Jamesiga ja jutt oli muidugi ilus, vaated olid sarnased ja muidugi ei jaetud mainimata ka see, et ta oli paar aastat tagasi Tommy Lee juures superbowli vaadanud. Motlesin, et see koik kolab vaga hasti, koik tema vaidetavad plaanid, tema vaidetavad oskused ja koik sellega seonduv. vahemalt facebookis on ta vagagi aktiivne ja entusiastlik. ja hea mark on ka see, et ta soitis pool tundi selleks, et meiega kohtuda. Talle meeldisid meie demod vaga ning ta kirjutas enda facebooki seinale meist juba toredaid asju, eks nais mis edasi saab :D Kuulasime tema auto juures ka tema bandi demo, kus ta laulis. Ma loodan, et auto kolaritel oli lihtsalt halb kvaliteet. ja ta utles et tema vokaalid jaid masterdamata. Entusiasm ja kirg muusika vastu on head, sest nagu igauks meist, vajab ka tema veel palju tunde harjutades. Me ei olnud tema laulmisoskusest eriti lummatud, kui nuud nii oelda.

Tema auto oli vana maverick ... ikka vaga vana auto, mida ta kirjeldas kui piece of shit. mis minuarust oli awesomeass piece of shit!! varv oli paikesest pleekinud, samuti ka nahast katus. istmed olid vaikselt hakanud lohki minema ning selle auto kuju on igatahes silmatorkavam, kui mone muu masina siluett. http://bestcardesign.com/wp-content/uploads/2011/08/ford-maverick-history.jpg
Selline.

Koju joudes ning natukene taustauuringut tehes hakkas tuju langema, alates juba sellest ajast kui demo kuulsime ... lootsin vist kuidagi liiga palju, aga eks nais mis saab. Motlesin, et natukene lisaund teeb tuju paremaks ning peale paari tunnist uinakut, laksin jooksma lahedal asuvale avalikule pesapalli staadionile, et motteid mujale saada. Staadionil kohtasin uhte tuupi, Rayd, kes on teatrinaitleja ning on 7 aastat juba sellega tegelenud. Jaime moneks ajaks vestlema.
Muide, kas te teadsite, et eelmisel nadalal, mitte kaugel sellest kohast kus me elame, Santa Monica tanaval toimus uks tulistamine. Uks mees tulistas suvaliselt, ilma igasuguse motiivita inimesi. Ta tabas kolme inimest. Kaks neist jaid ellu ning uks suri. See kes suri oli selle mehe uks parimaid sopru ning ta raakis juhtunust lahemalt, et tema sobral oli harjumus autosse istudes alati telefoniga raakida ning tal olid alati korvaklapid korvas. Ta oli tulnud pangast, istunud autosse ning mees relvaga oli joudnud akna juurde ning kuna ta ei olnud umbritsevast eriti teadlik ning ei osanud midagi oodata, oli relvaga mehel lihtne teda tulistada, kolm korda... pahe.
Arstid kutsusid esile kooma, sest aju oli liiga turses, et operatsiooni sooritada. kolm paeva hiljem kui aju siserohk oli langenud, siis avastasid arstid, et tema aju on juba surnud. Ning lulitasid valja masinad, mis teda elus hoidsid.
Vaga paljudel inimestel on oma lugu ning seda on huvitav kuulata, muidugi koik lood ei ole alati ilusad ja head. Peale selliseid vestlusi voi sundmusi on alati huvitav vaadata tagasi ka enda elule ja moelda, et mis on Sulle oluline ja mis mitte, kas vaikesed mured on endiselt nii suured? Tihti void leida, et elu on ikka enam kui okei ning kui millegi poole liikuda, siis hoolimata sellest, et ei pruugi kohale jouda, on teekond alati varvikirev ning taitsa nauditav, hoolimata millest iganes.
Aga me raakisime ka muudest asjadest, mis oli muhe.

Ohtul tuli Lauril huvitav plaan, et miks mitte uurida, kuidas sellele tuubile istuks bassi mangimine. Taaskord jatkab lauri bassistide vorpimist, sest maailmas on haid bassiste liiga vahe! Ma kujutaks ette juba selle tuubi nagu, kui Lauri selle jutu ules votaks. ma isegi ei tea mis kontekstis see oleks, aga see oleks huvitav. :D

Pealegi me ei maininud talle, et me peame kuu aja parast LA-st lahkuma. Kuid kui me tunneme et asi on oige, siis oleme valmis kas voi suurema summa raha kelleltki laenu votma, sest me usume endisse. Pealegi, see on alles tulevik, sest kuu ajaga voib juhtuda paris palju. Me oleme moelnud erinevaid variante, et kuidas kaituda ja mida teha kui juhtuks uks voi teine asi, on hea olla valmis, kuid ei tasu matta ennast tulevikku, sest seda oodates voib moni eriti lahe hetk kaotsi minna...

Tervitame teid Lauriga!
Olge muhedad.

P.S. kuna me saime endale nuud lapaka, siis saan lisada tanupuhade aegset videomaterjali ... peagi.

Täiendav informatsioon

Eilne blogipostitus oli suur ports juttu, millest on raske midagi asjalikku välja lugeda, kuid ometigi oli see kuskil seal sees. Igatahes mulle tundub, et sarnasest jutust peame meie üritama iga päev aru saada :D loeme välja seda, mida me tahame lugeda või kuidas me arvame asju olevat, kuid see mis on tegelikkus see on hoopis omamoodi:)

Postituse esimeses osas viitasin sellele, et kõik kellega me kontakteerume, ütlevad, et me oleme õiges kohas ja see on linn kus asjad juhtuvad ja kui kuuldakse meie demo, siis öeldakse, et see on sitaks hea ja lubatakse kas hunnik asju kokku või siis öeldakse: See mis te teete on erakordne ja teil on vaja kedagi erakordset teie bändi ja ma kardan, et ma ei veaks välja". Seega tundub ju lihtne .. See idee... Et idee poolest muusika on hea, meelidb inimestele, oleme õiges kohas, aga ometigi on raske otsida ja selle asemel, et jõuda sobivate muusikuteni, peame ujuma läbi suure kontaktimere.
Mis jällegi ei tähenda seda, et me oleksime omadega eksinud v lootust kaotama, asjad on omamoodi endised, kuigi igapäev muutub midagi.

Sõnumitele reageerimise koha pealt, mees kes mulle sünnipäeval kogu baariskäigu välja tegi, lubas ka kontakteeruda oma parimate sõpradega bändist ja mond neile tutvutsada, et ma saaksin neile rütmi mängida ja võibolla raha teenida, siis isegi selleks et sõnumile vastata läheb 5 päeva. Mis on ilmselge vihje sellele, et see suhkruvatt aka magus jutt, ei täida kõhtu.

Kusjuures sünnipäeval, ei kulutanud me Lauriga ühtegi dollarit, joogid tehti mulle vähemalt välja ning kui olime ka baaris, kus laval olevatele neidudele pidi raha loopima, siis ka selle raha andis meile nikhil. Millest pool mulle taskusse jäi, ehk siis sain paari dollariga kasumisse isegi:D ükski väljaskäimine pole olnud mõtlematu raha kulutamine ning enamasti tiksume ilma jookideta vaid lihtsalt seltskonnas juhul kui meile just jooke välja ei tehta.

T särgipoes kohtasime 18 visionsi bassisti Mick Morrist, kes alguses meisse ükskõikselt suhtus, kuid peale seda kui me piisavalt pealetükkivalt lõpuks oma demo talle lasime, siis tema toon kojeselt muutus ja talle meeldis demo väga, võttis meidpalju tõsisemalt ning lubas... Sõna otseses mõttes lubas... Et edastab selle enda ülemusele kes on mänedžer, kuid ta ei saa midagi lubada, sest see tüüp on tiheda graafikuga ning pole palju mida mick saaks teha, aga ütles, et oma osa teeb ära. Mis oli muhe. Edasi läksime tasuta kontserdile the Roxy's. Kus esimene bänd sakkis, teine aga taastas meie usku rock muusikasse. Vokalistideks olid kaks endist playboy tv neidu, kelle lavaline olek sisaldas rohkem kerasid kui ükski teine kontsert mida me siin näinud oleme. Ja need screamid, mida üks neist kuuldavale lasi olid lihtsalt uskumatud. Kuulasime kojujõudes selle bändi intervjuusid ning üks nais vokalistidest, Carla, kes võeti bändi, kuna ta oli hot ning eelmine liige oli narkosõltlane ja visati välja, ütles, et teda ajab kohalik suhtumine vihale, kus igateine tüüp on rokkstaar, kuid elab kellegi teise diivanil ja tegelikult ei oska midagi enamat kui rääkida.
Mõtlesime, et shit, irooniline, et meie olukord palju ei erine... Aga eks me peame lihtsalt enda staatust parandama ja muusikaga tõestama ennast. :D

See kui ma jahusin eilses postituses tervest lõunasöögist, bändist ja hallitanud valge pulbriga joogist, siis vihjasin sellele, et osasid liikmeidleiaks küll, kuidpaljud on narkosõltlased või stonerid. Lisaks jahusin ka sellest, et muusikuid leiaks, kuid MI toodab niiöelda sessioonimuusikuid, kes pikemaks ajaks bändi maanduda ei soovi, kuid ainult iga kohtumise eest raha küsivad... Plaan missugune:)

Kuid meie jätkame!

On viidatud sellele, et meie plaan oli naiivne ning sinisilmne ja et me lootsime liiga palju, kuid samal ajal kui meie tunneme, et oleme saavutanud päris palju, olgugi, et see teistele võibolla nii palju ei tundu, siis kas pole sinisilmsed mitte teised :)

Rõhutan veelkord, et oleme tänulikud oma vanematele, keda meie siinolek rahaliselt koormab ja kes meid toetavad. Oleme tänulikud ka sõprade toetuse eest, mis vägagi soe ja meeldiv on.

Ostsime täna uue laptopi, et me saaks viimase loo idee kirja panna ning kui ka väljas kitarri mängisin, siis naabermajas elav audio engineer ulatas mulle visiitkaardi ja ütles, et kui ma kunagi midagi salvestada tahan, siis annaks teada, muidugi rahasumma eest. Seega üritame siin olles veel võimalikult palju ära teha ja miski pole veel lõppenud, kõik alles algab!

Henri

Hilisöinekellonpoolnelipostitus

Elu on läinud edasi, päevad veerevad ja meie tiksume kaasa nagu vaaterattal nähes endi ümber lahedaid atraktsioone, kuid vaaterattalt maha tulles, kaome massi ja ei oska enam suunda hoida ning läbi trügimine on ports tegevust. Küünarnukkide... Jalgade ja vahel ka leebe viisakusega möödume inimesest inimeseni ning tee peal kohtume uusi inimesi, kes lubavad, võibolla isegi et midagi kätte ulatavad, kuid see osutub suht puhtaks rämpsuks, mis on võibolla kaunistatud, sõnumitele reageeritakse alles siis kui vaaterattal juba 5 tiiru tehtud ja lubadus võimendub iga korraga ning tundub nagu oleks kaugusest näidatud inimese peale, kes seisis sinu kõrval, kuigi sina tundsid end puudutatuna ja lõpuks tuleb välja, et kui tuleks hetk mõneks võimaluseks, on Sinu ühepäeva pilet läbi ja pead lõbustuspargist lahkuma. ( need on need pikad laused mida min kirjandusõpetaja vihkas) Mugistame lubadusi nagu suhkruvatti, mis on magusad, kuid ammugi ei täida nad kõhtu ning peame ise kodus burkse vorpima hakkama, kuid selleks on vaja pliiti ja muid kokandus vahendeid. Ja pealegi, kui on valmis küpsetatud priske burks, siis see hakkab jahtuma ja ning süüakse ära, aga kui keegi seda aktsiooni ei jäädvusta, siis oli see burks sama hea, kui ükskõik mis muu lubadus sest on vaja kedagi, kes selle jäädvustaks, sest kõik oleme me ju kuulnud : mu ema teeb lihtsalt parimaid pannkooke/jõhvikamoosi/magushaput kana... Kuid maitsta ju ei saa ja võrdlus pole ka.
Leidsime kellegi, kes maitseks meie burksi ja näeb seda 18 kordselt, kuid ka tema saab retsepti kokkadele ainult soovitada, mis ei tähenda, et nad seda küpsetaks ja veel vähem leiab see oma tee menüüni. Ja mis on burks, ilma külma coca colata... Vedelik, kogu toitumise alus... Burksi nosimata saab kuid, kuid ilma joomata ... Ja joogi maitse määrab ära nii palju... Ning kui mahl sisaldab juba alkoholi või peale hakkab tekkima pulbrilaadne hallitusesegu ja kisub roheliselt kasvama, siis on see jook omadega metsas.
Pooltühja kõhuga neid friikartuleid, kastet ja jooki otsides, võib kõht tühjemaks minna, maitsemeel tuhmuda ning tekib tunne, et kas ei peaks mitte leppima ainult selle joogiga, mis sulle koju tuuakse, kuid kojutoomine maksab. Ma ei ütle, et jook ise ei maksaks, kuid ainult lonksu eest maksta oleks ka nigel, sest tuleb mõelda ka selle peale, et peagi tekib jälle janu ja siis oleks jook juba parem refilliga.
Otsides, võib kohata kõrvallauas kedagi järamas oma täiskomplekti ning kokasaadet püstitamas, kuid tema lauas on juba koht broneeritud.
Ja kui mõelda kodusele toidule, siis siin sellest söönuks ei saaks. Sellel taldrikul on midagi muud ning ju siis jahivad seda ka need näljased silmad, kes elust tähendust, mõistmist või emotsioone otsivad.

Kirjeldasin viimase aja sündmusi. Nii nagu igast jutust mida keegi räägib, saame me aru erinevalt kuna meie jaoks on igal asjal omane tähendus, siis nii ka selle kirjeldusega möödunud päevadest. Mina rääkisin, Los Angelest, ilusast visioonist ning samal ajal ka tegelikkusest.
Aga ... Ajasin samal ajal ka palju sitta, mis tundub hea ... Sest meile kõigile meeldib toit, me vajame seda... Kuid mis tegelikult selle suure jutu, lõbustusparkide ja suhkruvati taga on ja kas meil tegelikult üldse on burger mida pakkuda või elame me oma unistusi pelgalt kellegi teise diivanil ilusa reklaamplakatiga, viitamata kärssanud kotletile ja hallitanud saiadele.

Idee poolest rääkisin ma palju, kuid mis sellest jutust nüüd nii väga kasu oli, mis oli viisakus ja mis tühi jutt ja mida ma tegelikult siis ära tegin? Jaaa... Kas kõht on täis?
No proovi siis seda sitta seedida.


Öine post... Poolast. Kui kuskilt astub välja mõni Savimees, siis saaks ta selle kõik kustutada lakieemaldajaga ... Aga lasku käia, sest toimeaineid on rohkem kui üks ning kihisevat naeru tuleb sellest reaktsioonist kindlasti. Lakk võib saada eemaldatud, kuid pinda kaitstakse all teise lakiga ja kui juhtub olema midagi läbiproovitut ja traditsioonide rohket, kuid see eest endiselt kuldset, siis võib olla ka see... :D

Muhe!
Kas olulisem oli info, mida andsin või see et pakkusin lugemist, ajaviidet, kus ootasite lahendust, mida kúll ei tulnud... Aga omamoodi on ju lõbus?

Soovitan lugeda öösel, pimedas, ilma muusikata, undava läpakaventilaatori või müriseva protsessoriga.

Tervitan Teid enda ja Lauri eest!

P.S Suur aitäh Dimale!!!
Kuna ma ei jaganud enne detailset infot siis ei jaga praegu ka, kuid .... Kuid te saate teada varem või hiljem ning te teate, et Dima on awesome. Vot.

Photoshoot!

Jaaaa Täna tuleb kohe kaks blogipostitust!

Eile käisime Bretiga juuksuris kaasas ja kohtusme ka selles salongis kus Bobby töötas eesti juurdega neidu, kelle nimi oli Juli. Tema eestikeel oli natukeme roostes, kuid täitsa arusaadav ja ta oli väga elevil kohates Eestlasi. Sai üle pika aja rääkida Eesti keeles. Sõbralik neiu oli. Õhtupoole käisime väljas Eliase ja tema sõbra Nick'iga, kes on kohalik meesmodell. Täitsa sõbralik ja lahe tüüp.
Õhtul läksime sunset stripile ühte Tsärgipoodi kus olime kohanud ühte bassisti nimega Gabe ja Mick Morrist, kes on selle koha omanik... Ja kes ei tea, siis oli ta ka bassimees bändis nimega 18 visions.. Mina ei teadnud... Lauri tundis ta ära ja sai temaga isegi jutu peale ja nüüd ilutseb tema facebooki sõbralistis Mick Morris ning me tahtsime eile sinna tagasi minna ja küsida, mida ta demodest arvas. Kuid teda ei olnud seal. Seal olid aga tüüp nimega Blaire, kes oli õppinud audio engineeringut MI's ja kellele meeldisid meie demod väga ja üks professionaane/ maailma parim vilistaja, kes teadis eestit koorilaulu ja ilusate naiste poolest ning ta oskas peast vilistada mozarti pea kõiki heliteoseid ja täiestipuhtalt. Kõlas nagu keegi mängiks flööti. :D tema nimi oli John Ross... Mis tuletab meelde, et pidingi ta facebookist üles otsima. Ma rääkisin rohkem blaire'ga ning lauri john'iga. Saime infot juurde jälle ja kogemusi jagada. Blaire oli olnud ka vokalist ühes bändis, kuid ta ütles, et me vajame tüüpe, kes on sama erakordsed, kui meie ja et ta on lihtsalt aus meie vastu ja ei hakka sellepärast isegi midagi kokku valetama meile. Saime rohkem teadaka MI kohta ja selle kohta kuidas seal asjad käivad. Kui tagaruumist tuli Gabe, bassimees, kellel meist ilmselgelt suva oli, siis oli hea kuulda kuidas Blaire ütles talle, et ou need tüübid kirjutavad sama head kraami nagu sevenfold, kuid see on veel rohke, hardcore! Gabe oli korraks nagu .. Päriselt ? ... Ja ükskõikne nägu jätkus.

Kõndisime tund aega Taco Belli ning koheselt tund aega tagasi, sest krediitkaart oli jäänud lauri teiste pükste taskusse.
Seega eilse päeva jooksul sõime ühe korra. Nagu ka täna ... Ühe korra... Kahtlen et teine ka tuleb :D

Lühikene eilse kokkuvõte seljataga...
Ning tänane päev hakkas minu jaoks kell 5 hommikul ... Kui ma ärkasin üles peale ebameeldivat unenägu ning tundsin, et silm valutab... Läksin vannituppa ja mu nägu nägi välja selline: o.-
Üks silm oli parajalt paistes ning ma eiosanud muud teha kui lihtsalt ühte aaloet sisaldavad kreemi peale mäkerdada... Niimoodi et ma seda ka endale silma ajasin, mis kipitas. Langesin masendusse tagasi ning järgmisest ebameeldivast unest ärkasin kell kaheksa, kui kuulsin igahommikust koputust uksele( tavaliselt on ukse taga postitöötaja fed exist, kes on vist juba iga minu aluspesu paariga tuttav, või siis Karsen ja Todd) Todd tuli varakult kohale. Peagi jõudis kohale Kelby, kes on bretti intern/abiline/kaasdisainer. Ta on sõbralik ja muhe tüüp, hetk tagasi rääkis Lauri temaga pikalt sarimõrvaritest... On ju sõbralik :)

Andsime Dušile valu, mäkerdasin silma veel geeliga, lootes et läheb paremaks... Ja kusjuures läkski :)
Ootasime korteris ühte tantsijat, kes hilines kõigest tund aega. Tema nimi on Luke, ta on täitsa osav ja ta tegeles iluvõimlemisega kümme aastat, kuni ta oli 14 ja murdis oma selgroo :/ todd noris tema kallal hilinemise pärast ja terve autosõidu käis selline in your face catfight :D

Photoshoot toimus kesklinnas, Olive ja 4th streeti nurgal asuva parkla juures. Photoshooti peategelane oli üks hollandi modell ( keskealine juba) ning fotograafiduo Petrovsky and Ramone olid teispool kaameraid oma tiimiga.
http://www.petrovskyramone.com/

Kusjuures Petrovsky ja Ramone olid Bretile öelnud et nad tahavad ka just meid sinna photoshoodile... Peale seda kui olime nendega kohtunud paar korda. Mis on väga lahe, jäime neile meelde.

Igatahes fotoläätsel säras täna kõige rohkem hollandi naismodell kelle nime kirjapilti ma ... Ma ... I dont even ... Aga kõlas nagu "hannlore"

Ja siis taustatantsijad :Brett, Todd, Luke, Kelby ja ... Jaaa ... Lauri ja mina :D praegu sõna tantsijad kohta ilmselt mõned minu lähedasemad sõbrad itsitavad pihku ... Khkm ...lauli ... Khkm ... Aga :D saime isegi okilt hakkama ... Liikusime vähemalt õiges suunas ja lõpuks hakkasid liigutused isegi meelde jääma.
(ma tean praegu Lauli mõtleb, et see on alusetu süüdistus ... Aga kui nüüd aus olla ... Siis ongi ... Mis selles siis halba on:)
Kohapeal riietas/stiliseeris Brett meid kohalikeks ärimeesteks/ inimesteks tänaval, kes olid justkontoritest tulnud... Lauri nägi enda mantliga vägagi kohaliku sheffi advokaadi moodi välja ... Kuid mina eiolnud kohe mitte ärimehe moodi vaid ma olin nahktagisja puha ... :D sama mida kandsin sünnipäeval, kuid seekordpikema särgi ja ilma meestestringideta. ( high five! )

Kuna päike hakkas kõrghoonete taha loojuma jooksime tänavalt tänavale valgustust taga ajades, mida fotograafide assistent peegliga hollandi modelli peale suunas.

Nii nagu eilse blogipostituse lõpuski, siis ka täna ei saa ma Lauri erakordsust välja toomata. Teemal, millega enamus teda kohanud naislugejaid tõenäoliselt juba kursis on:
Kui photoshoot lõppemas oli, siis üks petrovsky ja ramone'i meeskonnast, kes oli ka tantsinud thrilleri muusikavideos ( ei ... Mitte mingi bollywoodi asi ... Vaid ikka päris :D ) ja kes töötas ka modelliagentuuri Next scoudina, kutsus Lauri ja Luke'i eemale, tegi neist paar pilti ning küsis kontakte ja ütles, et ta edastab info ja kui agentuur on huvitatud, siis nendega võetakse ühendust. Mis on päris lahe.
Kuid ... Lubadused lubadused ...
Aga kes teab :)

Edasi käisime taco bellis, kus on imehead toidud... Jaaa väga soodsad. Saime kumbki 5 dollari eest paar burritot, natchosid ja kastmeid. Mis on kohaliku toidu kohta sitaks soodne ... Ausalt. Alguses, kui me soodsamaid kohti ei teadnud, läks meil kummalgi 10 dollarit. Salakaval maa see siin :D aga jah ... Taco bell on täitsa hea ... Ja maitses ka väga hästi.

Seoses toiduga, oleme kokkuhoidlikud olnud. Eile sõime ühe korra ... Täna .. Ka ühe korra.
Üleeile Brett ja Todd küsisid, et kuidas ma nii hästi vormis püsin, et kas ma teen salaja nurgataga trenni? Kuid pikad kõnnakud ja vähene toitumine hoiavad asjad kontrolli all :D mis ei ole küll tervislik, kuid kui naaber enda bioloogia projekti jaoks vererõhku mõõtmas käis mingi 3 nädalat tagasi, siis ma jätsin kohvi joomise maha, sest vererõhk oli 139/85 ... Mis on peaaegu probleem :D
Kuid alati peab veel võitlema ka stressi, unetuse ja seljavaluga. Seega igav ei hakka :)

Kuid pildistamine oli V magazine'i jaoks, mis on siin poolkeral suht suur asi. Seega see ja veel posu saadetud kirju teevad tänase päeva võibolla ennast õigustavalt kordasaadetuks.

I am not Ray William Johnson, but We met T-flesh in seveneleven one day.
This makes no sense but is true.

Luke jagas loetud aforisme autosõidu ajal ning: blogging is not literature, it's like graffity with punctuation.

Brett vaatas just hägust videoklippi sellest kuidas me jooksmas käisime. Teine parema kvaliteediga videoklipp, mille me tema kaamerast kõrvaldasime oli peidetud kaustades minu läpakas... Seega see mälestus ongi hägune.

Nägime cobuse facebookis ka klippi tema autogrammi jagamisest, kus polnudki niipalju inimesi ... Me oleks saanud teda hõlpsasti veenda seal mõnda aega... Või juttu ajada. Kuid kuhu ei läinud sinna ei läinud...
Samal ajal kaevasin craigslistis kuulutusi... Mille peale blaire ütles T särgipoes : ... HaHa... Craigslist... I can't even describe that place... I gave up on that a long time ago since it's mostly bullshit...

Aga nagu marju lubas ... Siis me kaevame läbi selle suure sõnnikukuhja, et leida väikest poni... Kes selle suure portsu mahapani... Kuskil peab ta ju olema... Ning mida rohkem on sitta ... Seda suurem on ka poni!
( reference : üks youtube video mingi loengu kohta, mida ma paar kuud tagasi kõikide seinale spammisin, kuid mille nime ma enam ei mäleta)

Vot.

Hetkel steve jobsi leiutusi hõõrumas Henri ning kaasratsanik Lauri.
(ei see ei olnud peenise nali... Vihjasin ipadile...)

Olge muhedad!

( ja allpool on ka tänane teine postitus... Tootsin kaks ... Igaksjuhuks mainin)

Seltskonnamäng.

Olete Te kunagi mänginud MASH-i? (mansion, apartment, shack, house) ( eestikeeles, mõis korter urgas maja.. Ehk mkum:)

See mäng ennustqb teie tulevikku. Päris tõsiselt.
Kahjuks.

Minu tulevik sakkis. Lauril vedas...

Juhised:

Hangi posu inimesi... Minmaalselt kaks.
Tubli!
Hangi kirjutusvahend( pastakas, harilik, marker, veri ja sõrm midaiganes) ning kirjutuspind... Näiteks paber.
Paberilehele tuleb kõigepeqlt kirjutada M A S H .
Selle järele
1. Abikaasa
Kolm varianti
2. Auto
Kolm varianti
3. Kus(riik)
Jällegi kolm varianti
4. Töökoht
Neli varianti... Haa tüng...ikka kolm
5. Palk(aastane)
...
6. Lemmikloom
.
7. Surm, kuidas sured..
.
8. Ja lapsed
Mitu
Ja muidugi võib asju lisada eemldada.

Siis üks hakkab tegema spiraali ja teine peab ütlema stop.
Loetakse kokku mitu joont on diagonaalis läbi selle spiraali ja saadakse number. Oletame 5
Ja siis hakatakse pihta ja eemaldatakse variante... Iga 5. Antud juhul ... Niimoodi ringi ratast kuni igas kategoorias jääb alles 1 variant.

Minu tulevik:
Ma elan eestis ühes urkas, koos oma abikaasa brett baileyga. Ma töötan gay pornstarina, minu palgaks on 6200 dollarit aastas ja sõidan audi r8ga. Minu lemmikloomaks on meie praeguste naabrite endine kass ning ma suren uppudes ja jätan endast maha 12 last.

Miu tulevik oli kõige tumedam...

:D

Aga mängida oli lõbus.

Sünnipäev

Tsau!

Olen kgunud aastaid juba kakskümmend, mis on kohe täitsa juubel.

Kuid Alustuseks olen pettunud youtube's, et igasugune heliteose lisamile, kas või lihtsalt fotodele koheselt seaduserikkumine ning kopeerimine on ja eemaldada tuleb. Seetõttu ei näinud ma videotervitust mille mu ema mulle kõikide tervitustega koostas.

Sünnipäeva hommku äratus oli päris rutakas, sest juuksur Bobby Elliot, keda kohtasime Bella videoshootil kunagi ammu, pakkus meile juukselõikust, mille eest tänutäheks kinkisime talle veini. Üks tema klientidest oli eile ära öelnud ning ta küsis, kas me saaksime varem tulla, siis ta saaks meid mõlemaid järjest lõigata(eelnev graafik oli lauri kell 11 ja mina kell kolm) Kiirustades voodist välja ning asusime teele. Hetkel kui Lauri veel riietus, siis helises telefon ja meeshääl küsis:
Hi, Is henri there?
Hello, its me!?
So henri is not there?
No this is me, henri speaking!
Aa tsau henri, paap siin, palju õnne!
Mis oli väga meeldiv üllatus ning lõi naeratuse näole. Kuigi sellest hoolimata pidime me kiirustama ning kuidagi oli vaja Lauri vannitoast kiiremini välja saada ja tüütu olla, seega tähelepanu hajus. Kui lõpuks liikuma saime siis kiirel sammul kõndides, saime paabuga kordamööda juttu aetud ning lõpuks ta ütles, et hiljem helistab ta tagasi ning siis ma saan ka mõnede teistega rääkida, kui ta õhtul Lauli juurde läheb. Woot!

Viimaseid kvartaleid läbisime joostes ning jõudsime mõne minutilise hilinemisega( see oli ikka reaalselt pikk maa! ).

Juuksurisalong asus Melrose avenue'l ja nägi välja täpselt selline: http://www.galvinbenjamin.com/#1
Atmosfäär oli väga viisakas ning peatselt tervitas meid vastuvõtu laua juurest edasi minnes ka Bobby ise. Bobby on tegelenud juustehoolduse ja lõikamisega juba 18 aastasest saadik, ehk siis viimased 10 aastat. Bobby oli väga sõbralik ja pakkus meile vett või muud karastavat jooki, kuid peale kiirustamist, oli isu ikkagi tavalise vee järele:) Bobby on väga muhe juuksur ning temaga oli meeldiv rääkida. Vestluse käigus mainis Bobby, et eelmisel nädalal, lõikas ta Rosie Huntington Wiley juukseid, ( ma pole kindel kas ma kirjutasin nime õigesti) kes mängis naispeaosa viimases Transformerite filmis. Bobby lisas et tegemist on tõsiselt seksapiilse neiuga, kelle iga liigutus või žest lihtsalt kuidagi nii graatsiline/ilus/ kuum/ armas oli. Nii ahvatlev kui see neiu ka ei tundu, siis enne sihtmärgi seadmist peab silmas pidama, et tegemist on Jason Stathami tüdruksõbraga ning aktsioon võiks olla iseenda tervise huvides pigem konfliktivaene:D

Kuna varasemalt on minu kohevate soengute eest vastutav olnud minu ema, khkm ... Erajuuksur... Olgem professionaalsed ikkagi, siis esimest korda päris juuksurisse sattuda just west Hollywoodis sellises mainekas salongis, on... Lahe :)
Hoolimata sellest, et Steneli lootis, et ma naasen juuksuri juures mohawki või mõne muu ekstreemse välimusega, nägin ma ikkagi päris mina välja. Aga kokkuvõttes võib öelda, et Bobby on väga chill ja osav tüüp:)

Tagasi kõndides sain kontakti Paabu, Lauli ja Annikaga. Kahjuks Mariliis ja Miki olid jõudnud seltskonnast juba lahkuda, kuna meil läks juuksuris paras ports aega. Oli tore üle pika aja kuulda sõprade häält ja natukene otsesemalt suhelda kui kirja teel saaks :) Kui Lauli küsis, kuidas mul läheb, siis esimese paari minutiga suutsin ta panna naerdes ütlema: mine perse! Ja ta loovutas telefoni Annikale... Oh ... I still got it :D

Kojukõndides hoidsin sammu kiiremana, kuigi Lauri samal ajal t särgipoodidesse sisse astus. Mis olid tõesti väga lahedad, kuid ma olin lubanud stenelile teatud kellaajaks skype'i sattuda ning tunnike oli juba hilinemist. Kodus ootasid meid ees Brett, Todd ja Edward, kes on meesmodell, kuid kes näeb piltidel naiseks riietatuna väga ilus välja ... Ausalt, kui ei teaks siis petaks ära :D Ronisin ipadiga tänavale ning alustasin vestlust Steneliga ja ausalt, Eesti tüdrukute ilu ei jää kohe kindlasti siinsetele alla. Laiemaks tõestuseks võib olla ka terve posu Eesti supermodelle, kes maailmas ilma teevd hetkel. Uskuge mind, neid on tõesti päris palju! Ma ei tea kas asi oli selles, et ma polnud teda pikka aega näinud, aga ma lihtsalt vaatasin naelutatult seda skype'i akent ning ei osanud midagi tabavat öelda ja naeratasin lolli näoga vastu:)

Kuna Steneli enda arvuti kannatas toiteprobleemide käes, oli ta sunnitud leidma alternatiivse lahenduse ning nad olid külas oma peretuttavatel. Siin kohal soovikski vabandada noormehe ees kelle toas asus arvuti ning keda me takistasime rahulikult magama minemast, olgugi, et tal järgneval päeval kaks olulist korvpalli mängu olid.

Kui vestlus oli mõnda aega kestnud, pani mr Bailey pähe blondi paruka ning sõna otseses mõttes hüppas mulle peale... :D kuna aktsioon oli ootamatu, eiosanud ma sellele kuidagi reageerida ning lendasin pikali kuid õnneks suutsin ipadist kinni hoida. Hiljem, tõmbas keegi välja ruuteri toitejuhtme... Huvitav kes?

Sain veel rääkida marjuga ja uuesti paabuga, kes oli parajalt purjus ja kõlas nagu traktorist:D vahepeal oli Lauri pastat teinud ( tema teine kord siinolles süüa teha!) mis maitses oivaliselt.

Mingi hetk mõlkus peas mõte, et umbes tunni aja autosõidu kaugusel jagab autogramme Cobus, kellele võibolla sellel üritusel ligi pääseks... Kuid kui mõtlema hakata, siis tema motivatsioon ei pruugiks nii suur olla, sest tegemist on ühe antude hetkel kuulsaima noore trummariga, kellele teatud põhjustel bändiga liitumine väga kasulik poleks. Võibolla räägib minus skeptiline pool, kuid see oli tõesti nii kaugel ja võimalused päris õhukesed.

Vahepeal harjutasime kitarri ning ootasime Bretti, Toddi ja Karsenit. Kui nad kohale jõudsid, siis Breti tüüpiline riietussoovitus mulle: would you like to wear a jockstrap? Ma mõtlesin, et kuna sünnipäevadel peabki midagi jaburat tegema, siis ma nõustusin sellega, tingimusel, et ma saan teksasid peal kanda. Brett stiliseeris mind veel ning kui ma nägin välja nagu 80ndate stiilis rockesineja( kui see jockstrap välja arvata -.-) siis olime valmis ja läksime Nikhil'i peale korjama. Nikhilil olid minu sünnipäeva jaoks suured plaanid ning esmalt põrutasime Jumbo'sisse, mis oli stripiklubi. Kuigi neidudel jäi aluspesu kahjuks selga, siis see mida nad selle postiga tegid oli lihtsalt ulmeline. See tundus tõsiselt nagu mõni Akrobaatiline meistriteos :D Stripiklubi kohta oli väga stiilne koht.

Kuna Nikhil oli pealehakkamist täis, siis ta jalutas uksehoidja juurde ja rääkis meid jârjekorrast mööda:) Tegi mulle mõned sünnipäevajoogid ning tutvustas mind ka ühele tantsijale, kes hetk tagasi laval oli olnud. Temaga pikemalt rääkides sain teada, et ta on 9 aastat balletikoolis käinud ning kuskil tsirkuses akrobaatilist väljaõpet saanud.

Nikhil mainis mulle ka seda, et bändi "Living Things" rütmikitarrist oli lahkunud ja et ta tahab tutvustada mind nendele bändimeestele ja et ta olevat neile minust palju rääkinud. Nikhil küsis ka minu käest, kuna ta ei tahtnud ebaviisakas olla, et kuidas Lauri sellesse suhtuks, kuna ma oli Laurile ükspäev maininud, et kui me leiame kuskilt mingi kuulutuse, kua otsitakse kas või ühte kitarristi siis üks meist võiks ju täitsa minna, sest niimoodi oleks omamoodi parem inimesi kohata, ja Lauri oli selle ideega nõus ja ütles, et see võiks töötada, siis ma ei kahelnud Nikhilile ütlemast, et jah muidugi, see oleks väga lahe.

Nikhil on väga avatud ja sõbralik persoon. Ta tahtis et kõigil oleks hea olla ja viis meid ka ühte teise baari, mis oli selline natukene lahedam rokiurgas:)

Peale seda läksime Nikhili juurde, kellel on kodus muuhulgas vanaegne kontsertklaver. Kõik julgustasid Laurit mängima ning muidugi ka mina ise, st ma pole ausalt öeldes teda varem klaverit mängimas kuulnud. Kuid ma võin öelda, et kõik olid vägagi imestunud. Kaas arvatud mina... Ma poleks arvanud et ta seda niihästi oskab:D alguses ta improviseeris niisama ning hiljem laulsime mõnedele kuulsamatele lugudele kaasa. Väga lahe ja samas sürr on see et vahel saab ka enda parima sõbra kohta avastada midagi uut, antud juhul siis oskus millet ma eriti teadlik ei olnud. Tagasihoidlik Lauri... Noh, ma mõne akordi oskan mängida ja võibolla natukene improviseerida.. Ma pole nii ammu mänginud, et ei tea kas midagi üldse väljagi tuleb. Ma saan silma pilgutamata öelda, et Lauri on väga andekas muusik... Nagu tõsiselt... Ja ma ei ütle seda lihtsalt niisama:)

Kell tiksus palju ja liikusime koju! Mõned sõnad facebookis ja liikusime magama!
Fotoshoot, mis pidi olema täna, toimub alles homme.

Olge muhedad!

Elias saatis meile just sitaks häid cupcake sünnipäevaks:)!
Fuck yeah!
Aitäh!

Tsau, olge muhedad! :D

Thanksgiving

Kui aus olla, siis ma eriti ei viitsi blogi kirjutada, sest tahaks midagi asjalikku teha, kuid samas tahaks midagi teiega jagada, meie moodunud paevadest. Kokkuvottes on need olnud taiesti uskumatud, aga enne kui ma sinna jouan, raagiks korraks asjast, mis on mul juba tukk aega mottes olnud. Nimelt eile kusiti minult, et mida ma jouludeks tahaks, siis mul ei olnud eriti mingit kindlat soovi mida oelda, kuid kui ma saaks soovida uhe soovi, siis voib olla see oleks koikide jaoks liialt cheesy, kuid ma leian, et siin ei ole enam voimalik olla cheesy. Jutt kaib inimkonnast ning selle planeedi elanikest, loomadest. Lihtsalt need arvud, mis naitavad, et kui kiiresti vahenevad arvud vabaduses olevatest loomadest ja et kui palju liike on aina rohkem valjasuremisohus, ja seda koike inimeste ahnuse tottu. Samas kui vaadata national geographichut, siis need inimesed, kes teevad dokumentaale kusagil aafrika savannides erinevate loomaliikide kohta, siis neil on kindel reegel, et nad ei tohi vahele sekkuda looduslikku valikusse, mis on igati oige teatud situatsioonis, kuid inimesed rikuvad reegleid iga paev ja ma leian, et praegu on viimane aeg oma suhtumist muuta, et tulevikus ei peaks me pilte naitama oma lastelastele pandadest ja tiigritest, vaid ikka sailiks rohelist elu siin planeedil. Mu soov olekski, et inimesed markaks rohkem enda umber ja saaksid aru, et muutus algab neist endist. Kindlasti on moni inimene, kes seda lugedes ei saanud aru, et mis mul hakkas ja, et miks ma sellist juttu praegu ja siin ajan, ja ma utleks, et just teile see moeldud ongi.

Hmm, nuud kui ma sain selle ara raagitud, siis liiguks sellise puha juurde nagu seda on tanupuha, mida tahistatakse siis siin Ameerikas eriti suure soomaga, millest ka meie saime osa, esimest aga mitte viimast korda.
Brett kutsus meid siis enda ema rantsosse, mis asub Kusagil lounas, lahemal magedele ja loodusele. Soit kestis oma kaks tundi ja kui me sinna kohale joudsime, siis me ei suutnud uskuda kui vapustav see rantso on. Ma polnud varem mitte kusagil sellises kohas kainud. Rantso oli vaga avar ja vaade oli lihtsalt vapustav. Seda juba majast seest, kuna maja oli suuremas osas kaetud maani akendega. Liikudes veranda peale, ilutses seal suur bassein ja mullivann, mille korval asetses suur laud ja hunnik toole. Verandalt oli vaade siis magedele ja maastikule ja kaugemal oli lokke koht, kus kupsetati vahukomme tahistaeva all. Paradiis. See koik oli lihtsalt nii rahustav.
Loomulikult kohtusime me ka Bretti emaga, kes kokkuvottes on taielik rokkstaar ja badass. Me saime teada, et omas nooruses oli ta tegutsenud narkoariga, ning ta pandi vangi eluks ajaks, kuid hea kaitumise tottu vabastatai ta 15 aastat hiljem. Tal oli taskus ainult 50 dollarit ning ta otsustas alustada otsast peale. Praegu 10aastat hiljem on tal oma firma, mis on vaart miljoneid dollareid ning tal on lademetes raha. Soogilaua aares raakis ta veel, et mis ta vanglas tegi ja milline badass ta seal oli, et ellu jaada. Ta utles, et tema vanaema ja koik tema suguvosest on ennast nullist ules ehitanud ning on pururikkad. Eriti lahe oli see, et Bretti ema ei olnud selline klisee mamma, kes tegi pannkooke ja kudus sukka. Ta ropendas kui tahtsi ja tundis ennast nii vabalt, mis jataks koik teised temavanused soovimaks olla sama vabad. See ongi ainuke voimalus, et kuidas labi luua, sa pead olema lihtsalt ulbelt geniaalne ja ta inspireeris meid koiki, isegi Toddi, kes vihkab tanupuhasid.
Eriti suur ullatus oli veel see, et bretti ema Judi on nooruses rokkbandi teinud ja on kickass trummidel ja kitarril. Me saime isegi temaga jammida, kuna ta oli kuuldes, et meie tuleme, keldrist valja toonud oma trummi seti ja hiiglasliku stacki. Loomulikult sai palju jammitud ning inimesi lobustatud. Samuti oli tal hiiglaslik kollektsioon vanadest gibsonitest ja les paulidest, mis olid 50ndatest isegi. Hammastav. Vottis sonatuks, et kus me praegu oleme.
Peale tanupuhade sooki motlesime henriga, et fuck it, lahme oosel ATVdega soitma. Ma votsin ATV ja Henri vottis kawasaki sellise off road golfikaru voi midagi taolist. Nii me siis tuhisesime liivasel teel ning avastasime kohta, milleks oodata hommikut, et elada? Seal oli vaga lihtne ara eksida, ja mingi 10 minutit hiljem oli kuulda koiottide ulgumist ja me motlesime, et voib olla ei tasuks vaga kaugele minna. Seal kandis on ka puumasid liikvel, nii et sellist vastasseisu meil sellel tunnil vaja ei ole. Otsustasime, et liigume tagasi ja alustame homme uuesti ning lahme kaugemale. Tagasi tulles, nautisime erinevaid veine, mis neil seal keldris peidus oli ja seda oli lademetes ja raakisime juttu ja nautisime seltskonda.
Me jaime lopuks kella 4-5 ajal magama ja hommikul ajas meid ules Judi, utles, et kell on juba palju, et mida me magame nii kaua. Varsti soime hommikust ning kell oli 12 paeval ja me otsustasime minna siis ATVdega rallitama ja maad avastama. Me pidime kella 3ks tagasi olema, sest Judi tahtis meid viia Winerysse, kus ta on liige.
Ma utleks, et ATVdega rallitamine oli lihtsalt ulilahe. See oli selline ornalt liivane ja magine tee, ja sealt puudusid puud vaid rohkem korbele sarnane maastik. Ulesse vaadates vaatas sulle vastu sinine taevas ja siis kusid enda kaest, et mis voiks veel parem olla praegusest hetkest. Mitte midagi. Me rallitasime igal pool ja nautisime metsikust. Henri kawasaki golfi auto taoline elukas suri valja mingi hetk, sest ilmselgelt oli tegu ulekuumenemisega. Otsustasime, et viime selle tagasi ja soidame kahekesi uhe ATVga. Ma isegi ei tea, et kus me ara kaisime, kuid gaas oli enamus aja pohjas kui ma soitsin ja adrenaliin oli pohjas. Henri tegi paar videot ka kui ma soitsin, ning voib olla saame teiega ka jagada oma kogemust mingi hetk.
Tagasi rantsosse joudes otsustasime, et pakume Toddile ja Karsonile ka soitu,. Todd ronis minu ATV peale ja Karson laks henri kawasaki peale, mis nuud ilusti tootas jalle. Ma otsustasin, et teen Toddile natuke nalja, ning kihutasin kohe gaas pohjas minema ning uritasin elueest mitte kurvist valja soita. Ei lainud paari minutitki mooda, kui todd utles mulle, et kui ma ta ara tapan, siis ta tuleb tagasi ja maksab mulle katta ja votab mu iron maideni sargi endale. Ma otsustasin, et ma ei terroriseeri teda, vaid lahen otsin parem Henri ja Karsoni ules kusagilt.... Todd utles, et ta nagi neid seal kaugemal ja vaidetavalt juhatas meid nendeni, kuid ainke asi mis tal mottes oli teglt oli saada tagasi rantsosse ja ATVlt maha :D nii siis ma laksin ise neid edasi otsima ja leidsin nende kawasaki kusaglt heina vahelt, mis oli jalle seisma jaanud ja seal istusid roomsalt siis Karson ja Henri. Ma otsustasin, et pakun Karsonile senikaua ATV soitu senikaua kui Henri selle masina toole saab.
Karson on kovasti julgem ja vapram kui Todd, roosapea:D
Nagu varem mainitud, siis Judi viis meid Winerysse ja me saime seal maitsta nii palju veini kui tahtsime. Neil oli seal list, mis oli tais valgeid ja punaseid veine. Ma otsustasin, et kui ma juba olen winerys, siis ma proovin koiki veini ja votan viimast sellest voimalusest, aga asi millega ma ei arvestanud peale koikide veinide proovimist, et me lahme edasi veel teistesse Winerytesse. Ouu shitt... See list oli paris pirakas. Todd ja Henri olid kindlad, et kui ma jargmises winerys autost valja saan, on koik korras. Sain autost valja!
See winery oli veel peenem ja meile anti veinikaardid, kus naitas, et me saime proovida ainult 5te veini, aga lopuks saime proovida hoopis 8 veini kuna me saime hasti labi oma teenindajaga. Ja ma olin lopuks ikka suht purjakil, olen aus, see tegi teistele nalja ja meil oli aaretult lobus ning me ajasime juttu koos Toddi ja Karsoniga ning Brett tegi loomulikult oma asja ja tombas tahelepanu. Meil oli tosiselt lobus ikka. Kui rantsosse joudsime, seal pakuti veel veine, ning me maitsesime monda veel ja jargmine asi mida ma tean on see, et laksin meie magamistuppa ning jargmine hetk ma jain pehmele vaibale magama, ning arkasin ma voodis ules. Sain teada, et mind tosteti ilusti voodisse magama Bretti, Henri ja Toddi poolt. Kell oli alles 8 ohtul.
Kell 12 arkasin ma ules, ja henri oli veel viimane, kes oli uleval, ta nimelt uuris graigslisti, et mingeid muusikuid leida, siis ma uhinesin temaga ja raakisime mone tunni juttu.
See oo ei saanud me kumbki millegi parast magada aga meid aeti jalle ules Judi poolt, kella 9 ajal. Soime hommikuks burritosid ja raakisime juttu. See on vist ainuke pere, kus ma tean, et hommikusoogi korvale juuakse sampanjat koos apelsini mahlaga ja vein kaib koguaeg asjaga kaasas. Hammastav.
Puhapaeva veetsime veel tsillides ja ATVdega soites. Me kaisime ka hobustega soitmas. Ma isiklikult ei tahtnud hobustega soita, kuid Todd kais mulle peale, et ma pean hobusega soitma. Mulle meeldivad hobused kui loomad, kuid mitte soiduvahendina. Ma ei tea. Meiega oli kaasas veel hobuste treener, mingi hot brunett. Kui me olime all, tallis, ja ma nagin, et see treener tuleb ja soidab loojuva paikse taustal meie poole, siis ainuke asi, mida ma baljult oelda oskasin oli "horsewhisperer is back..... Just like in my dreams", mille peale Todd utles sellele tsikile, et :"he thinks you are hot", mille peale tema lihtsalt naeris sudamest ja mina vaatasin paikseloojangusse.
Me leidsime garaazist veel uhe golfi auto, millega otsustasime ka tiiru teha ja ilusa lopu paevale. Alguses olime mina, Todd ja Henri golfikarus, kuid ma kogemata kukkusin maha golfikarust ja vigastasin oma kuunarnuki veriseks, mille peale teised ehmusid ja peatusid, ning ma utlesin, et ei pea kinni, soitke edasi ning jooksin karule jarele ja huppasin peale. Soitsime rantsosse siis huppasin uuesti maha liikuvalt karult, kaskisin neil edasi soita, sest ma lahen puhastan oma haava ning uhinen nendega uuesti parast. Peale haava puhastamist ei nainud ma golfikaru kusagilt, siis otsustasin, et votan ATV ja lahen otsin nad ules. Tegin mingi hiiglasliku tiiru ja ei leidnudn neid kusagil, siis otsustasin, et liigun rantsosse tagasi, ja siis markasin karu, ja asusin neid jalitama, ning jargmine hetk visatakse mind kabidega. Need olid siis Gia ja Ricky, kes olid Debbi lapsed, ja kes on omakorda Judi pruut. Jep ta on lesbi :D
Uhasonaga mind loobiti terve aeg kabidega, kuid eriti pihta ei saadud. Nii me siis rallitasime seal paikseloojangu taustal ja mollasime umber rantso ja mangisime tagaajamist, seda siis ATV ja golfikaruga. Meil oli ikka vaga lobus. Ja siis asusime tagasi soitma Los Angelesse......

Tsau, naeme uuesti !

Soho, smoke and mirrors

Hei!

Väljas ladistab suurtes kogustes vihma. Pole siin varem sellist suurt sadu näinud, ei mäleta millal viimati eestiski selline suurem sahmakas oli:)

Alustame tagantpoolt ettepoole.
Brandon kutsus meid neljapäevaks proovikasse, enda kasuisa juurde, kellel on garaažis stuudio. Lubadus oli ilus ja tore ning nagu Lauri mainis, ta ütles pidevalt, et "we have to make this happen". Helistasime päev enne brandonile ning saatsime ka samal päeval sõnumi, et ta meile teada ikka annaks, et mis toimub. Kuid midagi, öösel lugesime tema facebooki seinalt, et ta vaatas enda tüdruksõbraga vanemate juures filme. Ma tean, ilus, tore, nunnu, kodune ja armas, kuid ilmselt pole ta piisavalt motiveeritud meiega muusikat tegemast.

Kolmapäeval saime kokku Garretiga, kes sõitis north hollywoodist( mis on tglt väga kaugel) bussiga kohale. Garret nägi välja nagu rock n roll. Nhktagi, slashi stiilis päikeseprillid, sinised teksad, suur bandanaga piiratud soeng ja pealehakkav suhtumine. Garretiga oli väga lahe rääkida ning alustuseks käisime guitar centeris, lükkasime garreti bassi taha ja vaatasime natukene mida ta teha oskab. Meile meeldib tema arusaam muusikast ning ta teab mis ülesanne on bassistil ja mis toimub. Kokku chillisime temaga umbes 4 tundi. Tundus väga lahe ja niiöelda "down to earth" peab temaga edaspidi kindlasti kokkusaama.

Edasi läksime hootersisse, et kohtuda stanleyga. Me aimasime juba ette, et tal on kooliga tegemist ning tal on ju väga hea võimalus õppida esmaklassilises koolis, seega ta ei hakkagi ühe suvalise juhuse pärast sellest loobuma või meile rohkem pühenduma. Seega lootsime lihtsalt kohata üht muhedat tüüpi. Eestlased on kohalikest ikkagi vaiksemad, aga ta oli sõbralik ja aus. Selline pikkade juustega muusik, muidu nägi välja tavaline. Küsisime, kuidas tal läheb ja rääkisime, mida me teinud oleme. Oli muhe ja samas harjumatu rääkida siin kellegagi eesti keeles.

Neljapäeval tegi Bella meile välja piletid enda kontserdile whiskey a go go's. Läksime koos Breti ja Toddiga. Kontsert oli muudetud michael jackson tributet'ks. Muidu oli tore, oleme maininud, et Bellas on puudu natukene särtsu, siirust ning elamist. Seega tee popstaariks saamiseni on veel pikk. Kui me kohale jõudsime, siis Seven, Bella produtsent, oli lava piiramas politsei lintidaga ja panemas üles plakateid nagu no tresspassing jne. Lavale pandi ka imepisikene diskokera, mis suurte whiskey a go go valgustite all mingisugust rolli ei mänginud. Ühesõnaga, Bella oleks võinud edasi teha koostööd Breti ja Eliasega. Tulemus oleks olnud palju säravam. Kui sõitsime kodupoole, oli breti ja toddi jutus kuulda pettumust kogu esinemise kohta. Eriti kuna neile öeldi, et bella esineb nende stiili asemel teksades ja topiga, üritades olla nagu madonna, kandis ta pigem midagi sellist, kuidas Brett teda riidesse oleks pannud. Seega tõstatas see palju kahtlusi.

Koju jõudes hakkas Brett moe kallal nokitsema, meie Lauriga ei tahtnud ette jääda ja kõndisime saddle ranchi. Sealne teenindaja isegi mäletas meid, kutsus meid sisse, kuid me kõndisime mööda, tahtsime näha, kas house of bluesi juures on veel jälgi Escape the fate'i kontserdist. Bänd oli kahjuks juba lahkunud, kuid nägime veel viimaseid fänne autogrammidega ringi jooksmas :)
Tagasi saddle ranci, kus Lauri läks õlut hankima, kuni ma wc's käisin, sestma pole veel 21 :( tagasi lauda jõudes pakkus üks teenindaja meile shotte ja üritas neid kõigest väest pähe määrida, kuid peagi lendas peale minu esimest õllelonksu kohale tuline baaridaam, kes dokumente küsis ja kui ma vastasin, et mul ei ole kaasas ja rääkisin, et kuna meid rööviti, siis oleme paranoilised ja ei hakka dokumente kaasas kandma. Baaridaam konfiskeeris õlle ja ütles, et Lauri dokumenti ta oli näinud ja kui ta enda oma ära lõpetab, siis saab minu oma ka ära juua. Kui keegi ei vaadanud jõin ma ikkagi Lauri pudelist :)
Kuulasime selle baaridaami juttu, kes meid alguses sinna kutsus. Naljakas kuidas ta jälgis inimestega suhtlemisel alati sama mustrit ning tema näost oli näha, et tal tglt väga suurt vahet ei olnud kellega ta räägib. Ometigi... Me teame et meie vastu oli ta tglt ka sõbralik. Onju ... Onju!?!? Ta tglt hoolib meist.. Ausalt... Ta isegi ütles meile oma hüüdnime :D ta isegi mäletas meid !
Ok. Ok.
Seal oli veel üks tüüp, kes üritas temaga juttu alustada. Kui neiud lahkusid, tüüp seisis seal niisama, mõtlesime, et vahetame paar sõna juttu. Tegemist ol trummariga kes õpib MI's. Tundus nagu teda ei huvitaks, mida me räägime, kuid ometigi kui tuli üks baaridaamidest välja, kellega koos ta hiljem lahkus, tekkis selline piinlik vaikus, kus me arvasime, et ta ära läheb. Kuid ei... Rääkis veel edasi, oleme vist isegi natukene huvitavad :D
Enne kojuminekut kõndisime ka body shopist mööda, mis on üks kohalik stripibaar, uurisime hindu. Naljakas, sisse saavad ka juba 18 aastased, ostes pileti, kuid lisaks piletile on baaris ka 10 dollari eest joogi miinimum, mille peab kindlasti ostma... Kuna vesi on baarides tasuta ning ma ei usu et neil limonaadi on... Siis, mis saab niiöelda alaealistest? Kas keegi meie peale ka mõtleb?

Järgmine hommik saime kindljstuselt kirja varastatud asjade kohta, kus öeldi, et kui asjad ei olnud meie vahetu järelvalve all, või kindlustatud pagasihoiu ruumis, siis ei saa nad seda kuidagi kompenseerida. Kirjutasid, et harvadel juhustel keeldutakse kahjusid hüvitamast. Eriri hea on see, et kuna politsei raport maksis 23 dollarit, siis ma küsisin enne kindlustuse onu käest, et las meil on üldse lootust saada, siis ta ütles et ta saab avada kindlustustoimiku kui politsei raport on olemas ja vihjas sellele, et saab küll. Kirjutasin pahase kirja vastu ja tõstatasin posu küsimusi, pole veel vastust saanud, kuid ma ei usugi, et nad nädalavahetustel töötavad. Või siis lihtsalt ignoreerivad.

Võtsin ennast kokku ja kirjutasin vahepeal ka Cobus team'le kirja, ehk siis business offer'i. Loodan, et ta kunagi näeb ka seda ja võibolla vastab. Tõenäoliselt mitte, aga tahtsin sedasiia ära mainida lihtsalt :D seni kuni mul veel meeles on lohutan ennast sellega, et tal on lihtsalt kiire... Siis kui ära unustan, et ma seda tegin, ei pea enam ennast kurnama sellega et jälle ei tulnud vastust. Ühest tühjast lootusest teiseni... Ja nii see käib. Iga kord sammukene kaugemale ja võibolla loodetavasti targemini. Enesepetmine missugune :D

Reedel tuli Bretile külla mees nimega Nikhil Ra. Tumeda suure soenguga mees, madala hääle ja pruunide silmadega. Tegemist on filmiprodutsendiga, kes järgmisel aastal teeb koostööd muuhulgas ka James Francoga. Ta oli sõbralik, lahke, jutukas ja tundus kunsti alal väga kirglik olevat. Ta rääkis meile bändist Living Things, Floria Sigismondest( naine kes on produtseerinud muusikavideosid muuhulgas ka marilyn mansonile. Selline pigem vastuoluline still, lahe, mansoni videod ja muse'i supermassive black hole ka ntks) floria produtseeris videod ka bändile Living things ja Katy perry " the one that got away". Nikhil tundus huvitatud olevat meie muusikast ning kutsus meid muusikavideode esilinastusele, kuhu oli kutsunud meid ka Brett:)
Kui nikhil meiega rääkis, meenus talle et ta teadis juba kedagi Eestist. Kerlit ja Carolat. Rääkisime nendest natukene ning kerli muusikast ja nikhil ütles meile, et väga hea, et me neid meelde tuketasime, sest ta oli unustanud neid videoesitlusele kutsuda :)

Muusikavudeode esilinastus toimus eile soho's. Brett aitas mind viisakalt riietumisel ja olime lauriga isegi stiilsed. Todd ajas Laurile mesijuttu ja kogu õhkkond oli sõbralik :) jõudes soho parklasse, nägime seal ainult kalleid autosid, porched, mercedesed, kallid sportautod ja muu selline. Brett ütles meie nmede asemel lisits olevate inimeste nimed, kelle kohta ta teadis, et nad niikuinii ei tule. Lauri oli Jody, kes on tglt mustanahaline neiu ja mina olin Elias. Soho oli väga luksuslik klubi, kõrges majas. Vaade oli lihtsalt võimas, kogu koht oli hämar ning pigem antiikne. Ja seal oli avatud baar, aga viisakas oli baarmennidele tipi anda:)
Kohtusime Nikhiliga ning läksime vaatasime mõlemat videot esilinastumas, väikeses väga luksuslikus tugitoolidega kinosaalis. Üllatavalt mugav oli... Viski, pehme tugitool ja kohev jalapadi, väike laud, millele jooki toetada ja oma pisikene tuhm lambikene :)

Katy perry video oli päris huvitav, seda pole veel youtube's kuid stsenaarium oli noortest armastajatest, kellest üks sõitia kaljult alla ning teine igatses ku ta oli vana ja katy oli 70 aastaseks meigitud. ( lühikene kokkuvõte)

Living thingsi video oli siis, tehnilise arengu ülemvõimu ja bioloogilise arengu aegluse kohta. Video oli huvitav ja omamoodi vastuoluline, kuid oleks võinud olla mitme stsenaarimiga, sest videost ei paista see mõte väga välja ja esmamulje võib olla selline, et keegi tahtsi lihtsalt midagi radikaalset teha. Videos mängis Nikhil ärimeest, kes oli tehnikas vaimustusse sattunud ja lõpuks seksis oma autoga, milleks oli dodge challenger. Otse sumbutajasse ja puha. Et väga midagi ei varjatud. Selle video kohta on isegi linksaadaval, youtubes on see tsenseeritud, kuid vimeos ei ole :D

http://vimeo.com/31974530

Nii.

Bounce'sime ringi ja nägime blondide patsidega neidu ja tema suure soenguga kaaslast. Kerli jõudis kohale ja ütlesime talle tere. Alustasin inglise keeles: Hi! So nice to finally meet you in person!
Kerli: hei! Do I know you?
Mina: jah, ma kirjutasin Sulle kunagi ammu, minu nimi on Henri ja see siin on Lauri.
Kerli oli päris üllatunud meid seal nähes, ta ei näidanud seda väga välja alguses ja peale lühikest vestlust ta kadus koos oma poissõbraga Nikhil'i otsima. Nad maandusid Breti seltskonnas ja liikusime ka sinnapoole. Jõime viskit, nautisme vaadet, chillisime Toddi,Karseni ja Bretiga. Ajasime juttu Kerliga ning teka poisssõbraga, kes on ühtlasi tema klahvimängija. Väga lahe tüüp, sõbralik ja chill. Lauri rääkis temaga päris pikalt ja jõudsime järeldusele et oleks muhe koos jämmida:)
Vahepeal kohtusime veel mõnede inimestega, sealhulgas ka ühe neiuga kes vestluse lõpuks mulle enda numbri sokutas ja meid kiivalt kuskile Hollywoodi peole edasi kutsus. Tema nimi oli dani ja ta tegeles ka moega :)

Brett sai teada, et peab õhtul esinema ning kiirustasime kodustläbi, baarist mõjutatud bailey kihutamas tänavail 60 miili tunnis, samal ajal tantsimas lady gaga järele:D see oli päris pöörane ja lõbus, läksime asjaga kaasa :D brett tegi meiki ja edasi klubisse smoke and mirrors, mis asub samas hoones kus on hotell the standard. Seal pidi toimuma üllatusesinemine, mis toimub mõni teine kord, seega ei saa ma üllatust rikkuda :)

Aga põhjus miks see ära jäi oli see. Koha omanik, Paul, oli linnast ära ja pukis oli keegi teine, kes ei lasknud uksepeal sisse bändi trummarit, kes oli üks selle bändi aktiivsemaid liikmeid nagu Nikhil seletas. Kuna band on rock n roll, siis tüüp vihastas, sülitas turvadele peale vaidlust näkku kõndis minema ja lülitas telefoni välja... No show. But still rock n roll!

Oodates kuni Brett autot parkis, tuli meiega juttu ajama Kerli, kes oli väga sõbralik. Pani mulle käe õlale ja ütles meile tere! Vestluse käigus pakkus välja et võiksime kunagi hängida, millega me koheselt nõustusime. Tema poisssõber ütles, et ta teab ühte väga head sushikohta, mis pidi olema lihtsalt uskumatu.

Peale seda kõike chillisime hotelli fuajees, kus Breti välimus kutsus ligi ühe supermani:)
Samal ajal kui Lauri naistega juttu ajas.

Liikusime Astroburgerisse ja seejärel koju.
Ühesõnaga oli lõbus ja kohtusime lahedaid inimesi ja saime suurema pilgu maailmast. Ka Kerli ja tema poisssõber mainisid, et seeon üllatav, et me oleme siin olnud natukene rohkem kui kuu aega ja meid on muuhulgas juba röövitud ja oleme sattunud peole Soho's :)
Pealegi ei saamainimata jätta, et Brett, Todd ja Karsen on kõik VÄGA lahedad inimesed ja hindame seda, et Brett meid aidata tahab :)

Olge muhedad!
Tervitame!

Henri ja Lauri

Awshum!

Magan paar tundi ja hommikul/päeval kirjutan õhtust pikemalt:)

Cheers!

Holy shit!!

Hei, viin teid siis kiiresti asjaga kurssi. Nagu ameerika magedele kohane, on meil viimastel paevadel jallegi drastlisi muutusi ette tulnud nagu naiteks see, et me ikkagi jaame Bretti juurde, kuna ta ise utles, et me oleme oodatud ning, et me ikkagi meeldime talle. Seda on hea kuulda. Uhesonaga korteri probleem on praegu lahendatud. Mis tahendab meile, et narve jaab rohkem alles ning me saame uuesti keskenduda muusikale.

Nagu ma mainisin, siis et ameerikas ei ole mitte midagi kindlat, siis praegune seis muusikas, hakkab jalle kuidagi ules poole liikuma. Voiks siin kohal tanada iseendaid ja meie peale hakkamist. Asi on selles, et Brandon, keda ma varem mainisin, temaga saime siis tana..... Lopuks ometi..... Uuesti kokku. Ta kutsus meid enda poole, ning me raakisime ning jammisime ning ta oli taitsa huvitatud meie ideedest ja utles pidevalt, et:"we are gonna have to make this happen..." minugi poolest, selle parast me sul jarel kaimegi nii pingsalt. Ta mainis ka veel seda, et tema roommate/parim sober, joe, kelle on onu on manager sellises plaadifirmas nagu seda on Interscope. See on siis uks suurimaid plaadifirmasid maailmas, kelle all on uhed suurimad artistid nagu Eminem, 50 cent, Black Eyed Peas, Escape The Fate, Fergie, Dr.Dre, Nelly Furtado, P. diddy.... Jne. Ja tema toanaabri uks parimaid sopru on siis Dj Ashba, kes on siis praegu Guns N Rosesi kitarrist.
Ta utles, et idee poolest on meil seal kapp sees, kuid meil peab olema loomulikult midagi ette naidata, ja meil on seda, me peame lihtsalt kovasti praegu vaeva nagema. Uks hea asi on see, et Brandoni vanemad on ka muusikud ja tema onul on garaazis pro tools ja just varskelt valminud stuudio, kus ta utles, et Brandon saab iga kell kasutada, mida me ka neljapaeval pidime tegema kui asjad lahevad plaaniparaselt.
Asi mida ma loomulikult Brandonile utlesin, oli tema praktiliselt voimatu kattesaamatus ja see, et me peame ohvreid tooma, ehk siis voib olla ei saa oma armastatuga nii palju tsillida, sest idee poolest saame me ara teha uhe kuuga rohkem kui moni tempokas band kuue kuuga. Ma tean, et mina olen selleks valmis ja Henri samuti. Me uritasiime koige viisakamal moel Brandonile seda selgeks teha, et meil on vaja lihtsalt graafikut ja plaani, et me ei saa asja praegu lennult teha. Onneks suutsime Brandonile tana naidata ka, et me ei aja lihtsalt sitta, ja et me reaalselt oskame kitarri mangida, ja ta utles seda ise ka.
Mul tuleb meelde, et meil oli Henriga ka eile vestlus, kus ta toi esile uhe tahtsa asja, nimelt selle, et minu viga on see, et kui tuleb oma aeg, et naidata oma oskusi, kellegi ees, siis ma ei tee seda ja valetan, et ma ei oska mangida, ja seda selleparast, et ma tunnen, et ma ei pea midagi kellegile toestama aga asi, mille Henri valja toi oli see, et just seda peangi tegema, ennast toestama,... niimoodi. See pani mind motlema, ning ma votsin selle endale kohustuseks, et nii hakkab olema. Alustasin juba tana :D
Ma olen olnud lihtsalt enesekindel asshole selle koha pealt, et ma ei taha kellegile midagi toestada, peale iseenda. Aga vahel arvates, et kaevame kellegile teisele, voime seda kogemata hoopis iseendale teha. Kui on keegi, kes tunneb samamoodi, ja motleb, et ma ei pea midagi kellegile toestama, siis kurat, peab kull. Vabandan, et teemast valja laksin ja korraldasin siin tundepuhangu, kuid ma tanan lihtsalt siin oma parimat sopra, Henrit.
Uks asi on veel, nimelt intensiivne trummarite otsing, toi sellise tulemuse nagu seda on siis, Stanley Love. Ei ta ei ole pornostaar, vaid hoopis trummar, kes resideerub Musicians Instituteis, stipendiumiga, ja ei ole keegi muu kui puhas eestlane. Nimi ei ole tal kohe kindlasti paris ja ma veel ei tea ka , et mis kurat ta nimi on aga me peaks selle siis teada saama homme, kolmapaeval. Me peaks temaga kokku saama klassikalises kohas nimega Hooters. Koha valikus on siis..... Eee paar pohjust :D
Vaatame, et mis masti tuubiga meil tegu on.
Minnes korraks eilse juurde ja nende kokkusaamiste voi mitte kokkusaamkste juurde otsustasime me nimelt oma taktikat muuta. Siinkohal tanaks me oma vanemaid, eriti heade nouannete juurest. Eriti oma emasid. Henri ema soovitas meil rohkem nn moelda, et mida utleme ja olla kavalam, samas kui minu ema utles, et lennake tuimalt peale, balls out, ja lihtsalt havitage. Nii me siis votsime need kaks tarka nou ja muutsime oma taktikat. Mote sundis siis oisel sunset stripil, kus me lihtsalt tuiasime ja idee taiustamjne Saddle Ranchis, kus me joime.... Limonaadi, sest meile ei muudud olut, kuna me ei kanna oma ID kaasas, ja nii me siis istusime seal tarkade nagudega ja joime mingit eriti suhkrust joogikest ja panime plaani paika, et mida nende opilastega siis teha, kelle me kipume koguaeg ara hirmutama. Me leidsime, et auk meie susteemis tekib siis, et kui me tahame neid kohe bandi ja pressime liialt peale. Tapselt nagu kuradime naistelantimine. Ei saa oelda, et tahad bandi teha temaga Vaid pead umber nurga minema, ehk siis teda jammima kutsuma, naistelantimise maailmas siis ohtusoogile kutsumine. Ja jumala eest ei tohi muljet jatta, et oled meeleheitel. Kolab eriti tobedalt, nagu uritaks nunnakooli opilasi furgooni meelitada.
Nii me siis otsustasimegi, et me kavatseme olla konkreetsemad, kulmemad, kavalamad ja targemad. Homme kohe kindlasti katsetame seda teooriat ka pariselus.
Viimased kaks paeva oleme me oisel sunset stripil ringi tuianud ning motteid kogunud, vaidlenud, naernud, lollusi teinud, mida iganes pahe on tulnud ja tunne on...... Et nagu oleks elus. Ma pole varem midai sellist tundnud. Meil oli henriga ka vestlus siis, et isegi, et see koht on uliperses, tahame me just siin olla, sest see on valjakutse ja see on siin iga nurga peal, mine ja tee see lihtsalt enda omaks.
Ma utlen teile, et ohtud sunset stripil on kuidagi vaga maagilised ja mojuvad hasti.

Brett mainis meile ka, et laupaeval on ta kutsutud Katy Perry uue muusikavideo "the one that got away" nn tahistamisele Sohos, ja peale seda leiab aset Afterparty "smokin mirrorsis", kuhu ta ka meid kutsus. Me oleme vaga tanulikud kutse eest ja loodaks hea meelega sinna minna. Katy Perry on isiklikult ka kohal siis. Loodame, et tuleb hea ohtu.

Ma tahtsin neid uudiseid meie molema eest teie koigiga jagada, et teid kursis hoida ja paistab , et me ikkagi saame blogi kirjutamist jatkata.
Nuud on aeg kidra harjutama hakata , mis saab olema oma julge 4h. Ootan.

Kickass

Oh teid, meie head sobrad. Tanan teid koiki nende meeldivate ja toetavate sonade eest, mis meieni on joudnud paari paeva jooksul. Loomulikult tanan ka pideva blogi jalgimise eest, mille vaatajate arvud meie silmad suureks ajavad, ehk siis 4000 vaatamist on kohe olemas. Ma ei tea, et kuidas teiega, kuid meie jaoks on see suur hunnik vaatamisi...

Minnes siis eilse paeva juurde, magasin mina julgelt 12h jarjest, ja hommikul oli positiivne energia tagasi ja on sailinud siiamaani. Paeva jooksul me uurisime veel igasugu kraami netist, mis puudutas bandiliikmete otsimist ja korterterite otsimist. Samal ajal Olid korteris veel Todd, Karson, Patricia ja Anthony. Ma usun, et Toddi olen ma varem maininud. Ta on aaretult irooniline , kuid sellegipoolest vaga hea sudamega ja aaretult sobralik tuup, viimasel ajal saan temaga hasti labi ja ta uurib alati, et mis me teeme ja et kuidas meil laheb. Igati sobralik isiksus ja andekas ka veel. Karsonit ma ei ole veel maininud. Tegu on siis Toddi uhe hea sobrannaga, kes liigub pidevalt temaga kaasas, ma veel ei ole kindel, et millega ta tegeleb, tegelikult pole ma ka veel kusinud ka, ma kusiks henri kaest, kuid praegu ta veel magab, ja ei hakka teda ules ajama, kuna ta laks minust tunduvalt hiljem magama, kuna tsekkis veel kortereid... Igatahes raakides veel Karsonist, siis ta on toeline sweetheart, ja seda koige paremas mottes. Anthony on siis make-up artist, kes on omal alal vaga andekas, ja ta tegi bretile just meiki uue fotosessioni jaoks, mille jaoks pidi brett oma kulmud maha ajama, ja utlen ausalt, et ta nagi suht hirmuaratav valja ilma nendeta. Mida anthony kohta saaks veel oelda, et tal on vaikse idamaa poisi kohta vaga madal ja rahulik haal, ei teagi, et kas kohe varem olen sellist tambrit kellegi juures marganud. Aga ullataval kombel ei ole anthony gei, ma motlen make-up artisti mottes.

Eilne ilm oli lihtsalt nii hea, et me otsustasime, et lahme kohe sunset stripile inimesi taga ajama ja ei jata jonni. Henri motles, et votaks akki oma kidra ka kaasa, et siis jaab inimestele mulje, et oleme kindlalt ikka muusikud. Mis minu arust oli ka vaga hea idee, ainult et seda on lihtsalt kaasas tassida paris tuutu. Alguses lisasime sammud Fatburgerisse, mis on meie lahedal, ja otsustasime, et lahme soome natuke, enne pikka kondimist. Votsime medium burksi ja refill joogi, joime nii et vahe pole ja kaisime peldikus nii et vahe pole.
Peale Faburgerit, siis silkasime koigepealt High Voltage'i suunas, mis on teadupoolest siis tattoo salong, ja kuulsaks saanud sellise sarja kaudu nagu seda on "LA Ink", ja omanikuks peaks siis olema ikkagi veel Kat Von D. Henri tahtis teada, et mis maksaks tema massiivne taoveering seal salongis ja vastuseks saime, et kurat selle jaoks tuleb votta lausa laenu. Me raagime siin praegu 2400 dollarist. Ma tunnistan ausalt, et viimased nadalad mangime isuga "mega million" ja "super lottery" loteriid, voidusummadeks siis kosmilised summad nagu 250 miljonit dollarit. Ameerika stiilis ikka. Ei looda voitu aga proovima peab.
Peale High Voltage kulastamist liikusime mooda paikselist sunset boulevardi, sunset stripi suunas, kuid poole peal avastasime,et meil on telefon koju jaanud. Arvates, et akki keegi ikkagi helistab meie nuiamise peale, siis otsustasime tagasi minna selle jargi. Koju joudes nagime bretti autot lahkumas, mis meid nahes jai keset ristmikku seisma, ja seal astus valja brett, kellel oli roheline kleit seljas, korged kontsad all ja must parukas ning paikseprillid peas. Ta tegi meile kohese catwalki. Me loomulikult kiitsime naistrahvast.
Kodus olles tegime kiire uuringu internetti, et vaadata, et kas on keegi vastanud ka midagi, kuid seis oli suht null. Vastanud oli meile uks eesti trummar, kes opib MIs. Leppisime temaga aja kokku, et kohtuda. Eks nais, et mis sellega saab.
Otsustasime, et liigume uuesti sunset stripi suunas ja lahme vaatame, et mis toimub. Joudes sinna, saime mingeid imelikke signaale autodelt, ja paris mitmes situatsioonis lehvitasid meile autodest.... Ainult mehed siis.

Minnes whiskey a gogost ulespoole, markasime uhte baari, kus oli sellise varajase kellaaja kohta palju rahvast. Liikusime sisse ning kohe selt tottas meie juurde uks ilus baaridaam, kes andis meile teada, et 19.30 hakkab siin "private party" , nii et me peame varsti lahkuma sealt. Nii me siis seisime seal ja uurisime umbrust ja vahetasime ideid, et kuidas sisse saada.... Sinna "private partyle". Otsustasime, et liigume praegu tagasi koju, ning valjas pole eriti midagi teha sellisel kellajal, puhapaev ka ikkagi. Tagasi minnes olid kodus ka Todd, Brett ja Karson, kes tegelesid mingi kostuumi voi...kurat ma ei tea, mida nad tegid, siiamaani ei saa aru, et mida nad teevad. Olen kauge sellest moeloomisasjast... Igatahes, me uurisime jalle oma meile ja postkaste, kuid endiselt mitte sittagi, isegi mitte korterite asjus, kuhu on nuudseks kirjutatud juba 15 korda kui mitte rohkemgi veel.
Liikusime tagasi sunset stripile, ja meiega oli kaasas kuidagi vaga hea tuju, tegime nalja ja lihtsalt nautisime seda, et mis meil on voi mida meil ei ole. Liikusime whiskey a gogost mooda ja kaugelt on juba naha, et seal on rahvast valjas, kell oli siis juba kovasti 8 labi. Joudsime juba baari lahedale. Kui ma vaid teaks, et mis selle baari nimi on, siis ma utleks seda, kuid me ei leidnud seda ei google mapsidest, ega ei lugenud seda valja ka.
Baarist moodudes markasime kahte tursket tuupi seal ees ja otsustasime peatumata edasi liikuda... Natuke edasi minnes laksime kohe nurga taha, et olukorda analuusida, ja esimene asi mis meil pahe tuli oli et:"shit, neil on turvad ees... " , arvata oligi, et mingit turvad seal on, kuid nendest mooda saada on kull raske. Peale natukest motlemist liikusime siis tagasi, maest alla baari suunas, laksime otse selle turva juurde, kes seisis seal, sigar suus ja barett peas, ja oli veel kuradima suur ka. Henri alustas siis, et:" hey we are here for a party, and we shpuld be on the list...", mille peale turva muhatas, et:"what are you guys doing in here, its a private party?", siis mille peale henri vastas:" we met a guy in the whiskey a gogo a week ago, named steve and he told us that theres gonna be a private party in sunday and he can get us in!", turva selle peale, et:" well i dont know any guy named steve...", siis selle peale vastas henri, et:" well he has the same height as he does..." ja suunas minu poole, mille peale ma lihtsalt noogutasin ja utlesin, et:"this has to be the place, he told us that, its little bit pass the whiskey a gogo", samal ajal uritasin meeleheitlikult valja lugeda, et mis selle kuradi koha nimi on, aga see kirjastiil tegi sellle minu jaoks taiesti voimatuks, pluss veel see, et ma kandsin paikseprille ka veel. Samal ajal korrutas turva, et:"i dont know any steve, this is a private party, you can not get in!", no mis seal ikka siis, me taandusime rahulikult ja otsustasime, et liigume edasi, enne kui jamaks laheb.
Otsustasime, et liigume ara Rainbowsse. Joudes umber nurga markasime mingeid tuupe seal ukse ees, kes lahemale joudes kusisid kohe dokumenti, mille peale henri vastas, et:"i dont have it with me...", mille peale uks turvadest vastas:" well you have to have a ID, or i can not let you in", mille peale ma vastasin, et:"well we got robbed actually 2 nights ago and they took our wallets, with ID and cash and i am not gonna bring my passport with me", mille peale turva utles, et:" alright, the ticket is 5 dollars..." , mida me teadsime, et meil ei ole. Meil oli taskus ainult 4 dollarit. See oli kogu raha, mis meil oli. Nii me siis viisakalt lahkusime.

Olukord oli jalle, kurat votaks, kuhu me uldse sisse saame. Istusime korraks maha ja motlesime, et kuhu minna. Henri utles, et lahme tagasi koju vahet pole, lahme harjutame ja vaatame, et kas on kirju tulnud. Ma ei osanud muud tarka selle peale vastata, kui et mul on tudimus sellest korterispassimisest, lame lihtsalt konnime ringi ja vaatame, et mis saab aga tagasi me ei lahe. Naudime ilusat ohtut ja votame selle vaikse raha eest viimast. Liikusime siis mooda sunset stripi ja kaisime ja kolasime igasugu baarides. Ja lopuks nagime, et siin ei ole eriti kellegagi raakida ja seltskonda sisse murda ei ole ka eriti hea mote. motlesime, et liigume siis tagasi.
Tagasi kondides markasin uletee "comedy store", kus oli tavalisest suurem sagimine ja pakkusin kohe idee valja, et tsekime selle koha ule, laksime sisse, kuid seal seisis siis ilusti piletikassa ees. Laksime sinna ja tuup ultes, et:" hey guys, one ticket is 10 dollars!", mille peale henri kusis minu kaest, et:" do you wanna go?", me teadsime, et meil ei ole sittagi raha, kuid me otsustasime, et viimeasja edasi. Ma kusisin siis, et:" are there any good performers tonight?" , mille peale tema:"oh all the performers are good, they have all been on different shows and arists are very funny, not like making stupid jokes, but being themselves", ainuke asi, mida ma selle peale kusida oskasin oli, et:" when is pablo francisco performing", tema vastas:" who is pablo francisco?" see oli minu jaoks kull selline ullatus, et ta ei tea, et kes on pablo. Ma vastasin, et:"well he is actually one of the best at the moment".... "oh i have never heard about him!", ma kusisn, et:" then what about gabriel iglesias", mille peale tema kusis, et:" so do you are into mexicans or what?", mina selle peale, et:"no they are actually the only ones i know..."
"well let me tell you guys, come here a little bit later and i am gonna let you in free so you could see whats going on here" ... Naisss.

Otsustasime, et tsekime siis niisama ringi ja lahme parast tagasi sinna. Moodusime sellisest kohast nagu Saddle Ranch, kus oli ka palju rahvast ja siis jarsku uks tudruk,, ilus tudruk, brunett tudruk, minu maitse, tudruk, kutsus meid sisse ja veenis meid, et me vaataks kohta. Me tegime temaga nati nalja ja lasime tal tood teha, et meid veenda sisse minema jattes mulje, et meil on tahtsaid asju vaja ajada. Laksime siis sisse ja see koht on kickass. Sinna lahme kindlalt tagasi, kuna seal on eriti raige rodeo, mida ma tanan proovida. Ray william johnson on ka seal oma video teinud " breaking LA"
Olime natuke sees seal, ja imetlesime natuke kohta ja samal ajal paitas korva hea muusika, weezer "island in nthe sun". Vaatasime ringi ja motlesime, et parem kui istume lauda kui lihtsalt seisame, ometigi, et meil ei ole raha. Nii kui saime lauda istuda, lendas kohe uks kauboi kaabuga tsikk ja andis meile menuu. Mida me siis asjalikult sirvisime. Jargmine hetk oli uks tuup meie juures, kes kusis, et mida me tahame siis soogiks. Me utlesime, et me vist ei tahagi praegu suua, et me lahme hoopis kuhugi baari ja joome ennast tais, et tana on hoopis selline paev. Tuup selle peale vastas, et:" whatever makes you happy guys" :D
Laksime valja ja siis see kena brunett seal utles, et:" what you guys are ot gonna stay?" ma vastasin, et:"we will be back, dont worry but not today, we have stuff to do" , henri kusis selle peale yema kaest, et:"we are gonna come back, depends on when are you working?" , siis ta vastas, et:" i work here every day", mille peale ma pidin kusima kohe, et:" do you like your job? Do you actually like standing here?" onneks ta ei solvunud, vaid vastas, et:" i love my job!" .... Muidugi muidugi. Henri kusis tema kaest, et:"where do you live?" , ta suunas kaega ules poole, et:" i live in the sherman oax" , siis ta kusis, et:" do you guys travel a lot or what?" , mille peale, ma vastasin, et:" we are here for music bussiness and we actually have to go to a private party in a hotel, so we have to hurry", siis henri kusis, et:"whats your name?", "my name is Jules", mille peale ma vastasin ule selja , et:" thats a ..... Good name.... I guess", mille peale ta naeratas ja utles:" oh thank you very much"
Loomulikult ei lainud me mite kuhugile erapeaole, vaid laksime lihtsalt mcdonaldsisse, ostsime koige vaiksema joogi ja joime ja taitsime seda kordamooda, ning kaisime pidevalt peldikus :D ja tegime nalja ja lihtsalt nautisime.
Umbes tunni parast liikusime tagasi "comedy store" suunas, kuid enne seda pidime mooda minema Saddle Ranchist, kus see Jules oli.. Nii kui ta meid markas kusis, et:"did the party suck?" "yeah the party was lame and it sucked, we are gonna go to a comedy store", Jules vist meid ei kuulnud, sest kliente lendas raigelt peale.

Comedy storeis saime kovasti naerda. Esimesed kaks esinejat olid vaga head. Esinejate seas oli ka veel Steve "Broadie" Stevenson, kes sison tuntud Hangover 1 filmist see politseinik, kes utleb, et:" .... Trust me kids you dont want to sit on this bemch, we call lthis place.... The looserville"
Igati hea meelelahutuse saime tasuta. Me olime seal umbes 1.45 hommikul. Otsustasime tagasi liikuda koju ja ennast valja puhata, kuid ohtu oli teglt vaga lahe, ja seda nii vaikse raha eest.

Koige lopuks lisaks oma uhe vaga hea sobra Vince Vinnuse sonad , kes samuti andis head nou meie sittade juhtumiste kohta - " well trouble is part of rock n roll. Least you are gonna have good stories for the band biography"

True that!

Olge monusad ja terved!