Kui aus olla, siis ma eriti ei viitsi blogi kirjutada, sest tahaks midagi asjalikku teha, kuid samas tahaks midagi teiega jagada, meie moodunud paevadest. Kokkuvottes on need olnud taiesti uskumatud, aga enne kui ma sinna jouan, raagiks korraks asjast, mis on mul juba tukk aega mottes olnud. Nimelt eile kusiti minult, et mida ma jouludeks tahaks, siis mul ei olnud eriti mingit kindlat soovi mida oelda, kuid kui ma saaks soovida uhe soovi, siis voib olla see oleks koikide jaoks liialt cheesy, kuid ma leian, et siin ei ole enam voimalik olla cheesy. Jutt kaib inimkonnast ning selle planeedi elanikest, loomadest. Lihtsalt need arvud, mis naitavad, et kui kiiresti vahenevad arvud vabaduses olevatest loomadest ja et kui palju liike on aina rohkem valjasuremisohus, ja seda koike inimeste ahnuse tottu. Samas kui vaadata national geographichut, siis need inimesed, kes teevad dokumentaale kusagil aafrika savannides erinevate loomaliikide kohta, siis neil on kindel reegel, et nad ei tohi vahele sekkuda looduslikku valikusse, mis on igati oige teatud situatsioonis, kuid inimesed rikuvad reegleid iga paev ja ma leian, et praegu on viimane aeg oma suhtumist muuta, et tulevikus ei peaks me pilte naitama oma lastelastele pandadest ja tiigritest, vaid ikka sailiks rohelist elu siin planeedil. Mu soov olekski, et inimesed markaks rohkem enda umber ja saaksid aru, et muutus algab neist endist. Kindlasti on moni inimene, kes seda lugedes ei saanud aru, et mis mul hakkas ja, et miks ma sellist juttu praegu ja siin ajan, ja ma utleks, et just teile see moeldud ongi.
Hmm, nuud kui ma sain selle ara raagitud, siis liiguks sellise puha juurde nagu seda on tanupuha, mida tahistatakse siis siin Ameerikas eriti suure soomaga, millest ka meie saime osa, esimest aga mitte viimast korda.
Brett kutsus meid siis enda ema rantsosse, mis asub Kusagil lounas, lahemal magedele ja loodusele. Soit kestis oma kaks tundi ja kui me sinna kohale joudsime, siis me ei suutnud uskuda kui vapustav see rantso on. Ma polnud varem mitte kusagil sellises kohas kainud. Rantso oli vaga avar ja vaade oli lihtsalt vapustav. Seda juba majast seest, kuna maja oli suuremas osas kaetud maani akendega. Liikudes veranda peale, ilutses seal suur bassein ja mullivann, mille korval asetses suur laud ja hunnik toole. Verandalt oli vaade siis magedele ja maastikule ja kaugemal oli lokke koht, kus kupsetati vahukomme tahistaeva all. Paradiis. See koik oli lihtsalt nii rahustav.
Loomulikult kohtusime me ka Bretti emaga, kes kokkuvottes on taielik rokkstaar ja badass. Me saime teada, et omas nooruses oli ta tegutsenud narkoariga, ning ta pandi vangi eluks ajaks, kuid hea kaitumise tottu vabastatai ta 15 aastat hiljem. Tal oli taskus ainult 50 dollarit ning ta otsustas alustada otsast peale. Praegu 10aastat hiljem on tal oma firma, mis on vaart miljoneid dollareid ning tal on lademetes raha. Soogilaua aares raakis ta veel, et mis ta vanglas tegi ja milline badass ta seal oli, et ellu jaada. Ta utles, et tema vanaema ja koik tema suguvosest on ennast nullist ules ehitanud ning on pururikkad. Eriti lahe oli see, et Bretti ema ei olnud selline klisee mamma, kes tegi pannkooke ja kudus sukka. Ta ropendas kui tahtsi ja tundis ennast nii vabalt, mis jataks koik teised temavanused soovimaks olla sama vabad. See ongi ainuke voimalus, et kuidas labi luua, sa pead olema lihtsalt ulbelt geniaalne ja ta inspireeris meid koiki, isegi Toddi, kes vihkab tanupuhasid.
Eriti suur ullatus oli veel see, et bretti ema Judi on nooruses rokkbandi teinud ja on kickass trummidel ja kitarril. Me saime isegi temaga jammida, kuna ta oli kuuldes, et meie tuleme, keldrist valja toonud oma trummi seti ja hiiglasliku stacki. Loomulikult sai palju jammitud ning inimesi lobustatud. Samuti oli tal hiiglaslik kollektsioon vanadest gibsonitest ja les paulidest, mis olid 50ndatest isegi. Hammastav. Vottis sonatuks, et kus me praegu oleme.
Peale tanupuhade sooki motlesime henriga, et fuck it, lahme oosel ATVdega soitma. Ma votsin ATV ja Henri vottis kawasaki sellise off road golfikaru voi midagi taolist. Nii me siis tuhisesime liivasel teel ning avastasime kohta, milleks oodata hommikut, et elada? Seal oli vaga lihtne ara eksida, ja mingi 10 minutit hiljem oli kuulda koiottide ulgumist ja me motlesime, et voib olla ei tasuks vaga kaugele minna. Seal kandis on ka puumasid liikvel, nii et sellist vastasseisu meil sellel tunnil vaja ei ole. Otsustasime, et liigume tagasi ja alustame homme uuesti ning lahme kaugemale. Tagasi tulles, nautisime erinevaid veine, mis neil seal keldris peidus oli ja seda oli lademetes ja raakisime juttu ja nautisime seltskonda.
Me jaime lopuks kella 4-5 ajal magama ja hommikul ajas meid ules Judi, utles, et kell on juba palju, et mida me magame nii kaua. Varsti soime hommikust ning kell oli 12 paeval ja me otsustasime minna siis ATVdega rallitama ja maad avastama. Me pidime kella 3ks tagasi olema, sest Judi tahtis meid viia Winerysse, kus ta on liige.
Ma utleks, et ATVdega rallitamine oli lihtsalt ulilahe. See oli selline ornalt liivane ja magine tee, ja sealt puudusid puud vaid rohkem korbele sarnane maastik. Ulesse vaadates vaatas sulle vastu sinine taevas ja siis kusid enda kaest, et mis voiks veel parem olla praegusest hetkest. Mitte midagi. Me rallitasime igal pool ja nautisime metsikust. Henri kawasaki golfi auto taoline elukas suri valja mingi hetk, sest ilmselgelt oli tegu ulekuumenemisega. Otsustasime, et viime selle tagasi ja soidame kahekesi uhe ATVga. Ma isegi ei tea, et kus me ara kaisime, kuid gaas oli enamus aja pohjas kui ma soitsin ja adrenaliin oli pohjas. Henri tegi paar videot ka kui ma soitsin, ning voib olla saame teiega ka jagada oma kogemust mingi hetk.
Tagasi rantsosse joudes otsustasime, et pakume Toddile ja Karsonile ka soitu,. Todd ronis minu ATV peale ja Karson laks henri kawasaki peale, mis nuud ilusti tootas jalle. Ma otsustasin, et teen Toddile natuke nalja, ning kihutasin kohe gaas pohjas minema ning uritasin elueest mitte kurvist valja soita. Ei lainud paari minutitki mooda, kui todd utles mulle, et kui ma ta ara tapan, siis ta tuleb tagasi ja maksab mulle katta ja votab mu iron maideni sargi endale. Ma otsustasin, et ma ei terroriseeri teda, vaid lahen otsin parem Henri ja Karsoni ules kusagilt.... Todd utles, et ta nagi neid seal kaugemal ja vaidetavalt juhatas meid nendeni, kuid ainke asi mis tal mottes oli teglt oli saada tagasi rantsosse ja ATVlt maha :D nii siis ma laksin ise neid edasi otsima ja leidsin nende kawasaki kusaglt heina vahelt, mis oli jalle seisma jaanud ja seal istusid roomsalt siis Karson ja Henri. Ma otsustasin, et pakun Karsonile senikaua ATV soitu senikaua kui Henri selle masina toole saab.
Karson on kovasti julgem ja vapram kui Todd, roosapea:D
Nagu varem mainitud, siis Judi viis meid Winerysse ja me saime seal maitsta nii palju veini kui tahtsime. Neil oli seal list, mis oli tais valgeid ja punaseid veine. Ma otsustasin, et kui ma juba olen winerys, siis ma proovin koiki veini ja votan viimast sellest voimalusest, aga asi millega ma ei arvestanud peale koikide veinide proovimist, et me lahme edasi veel teistesse Winerytesse. Ouu shitt... See list oli paris pirakas. Todd ja Henri olid kindlad, et kui ma jargmises winerys autost valja saan, on koik korras. Sain autost valja!
See winery oli veel peenem ja meile anti veinikaardid, kus naitas, et me saime proovida ainult 5te veini, aga lopuks saime proovida hoopis 8 veini kuna me saime hasti labi oma teenindajaga. Ja ma olin lopuks ikka suht purjakil, olen aus, see tegi teistele nalja ja meil oli aaretult lobus ning me ajasime juttu koos Toddi ja Karsoniga ning Brett tegi loomulikult oma asja ja tombas tahelepanu. Meil oli tosiselt lobus ikka. Kui rantsosse joudsime, seal pakuti veel veine, ning me maitsesime monda veel ja jargmine asi mida ma tean on see, et laksin meie magamistuppa ning jargmine hetk ma jain pehmele vaibale magama, ning arkasin ma voodis ules. Sain teada, et mind tosteti ilusti voodisse magama Bretti, Henri ja Toddi poolt. Kell oli alles 8 ohtul.
Kell 12 arkasin ma ules, ja henri oli veel viimane, kes oli uleval, ta nimelt uuris graigslisti, et mingeid muusikuid leida, siis ma uhinesin temaga ja raakisime mone tunni juttu.
See oo ei saanud me kumbki millegi parast magada aga meid aeti jalle ules Judi poolt, kella 9 ajal. Soime hommikuks burritosid ja raakisime juttu. See on vist ainuke pere, kus ma tean, et hommikusoogi korvale juuakse sampanjat koos apelsini mahlaga ja vein kaib koguaeg asjaga kaasas. Hammastav.
Puhapaeva veetsime veel tsillides ja ATVdega soites. Me kaisime ka hobustega soitmas. Ma isiklikult ei tahtnud hobustega soita, kuid Todd kais mulle peale, et ma pean hobusega soitma. Mulle meeldivad hobused kui loomad, kuid mitte soiduvahendina. Ma ei tea. Meiega oli kaasas veel hobuste treener, mingi hot brunett. Kui me olime all, tallis, ja ma nagin, et see treener tuleb ja soidab loojuva paikse taustal meie poole, siis ainuke asi, mida ma baljult oelda oskasin oli "horsewhisperer is back..... Just like in my dreams", mille peale Todd utles sellele tsikile, et :"he thinks you are hot", mille peale tema lihtsalt naeris sudamest ja mina vaatasin paikseloojangusse.
Me leidsime garaazist veel uhe golfi auto, millega otsustasime ka tiiru teha ja ilusa lopu paevale. Alguses olime mina, Todd ja Henri golfikarus, kuid ma kogemata kukkusin maha golfikarust ja vigastasin oma kuunarnuki veriseks, mille peale teised ehmusid ja peatusid, ning ma utlesin, et ei pea kinni, soitke edasi ning jooksin karule jarele ja huppasin peale. Soitsime rantsosse siis huppasin uuesti maha liikuvalt karult, kaskisin neil edasi soita, sest ma lahen puhastan oma haava ning uhinen nendega uuesti parast. Peale haava puhastamist ei nainud ma golfikaru kusagilt, siis otsustasin, et votan ATV ja lahen otsin nad ules. Tegin mingi hiiglasliku tiiru ja ei leidnudn neid kusagil, siis otsustasin, et liigun rantsosse tagasi, ja siis markasin karu, ja asusin neid jalitama, ning jargmine hetk visatakse mind kabidega. Need olid siis Gia ja Ricky, kes olid Debbi lapsed, ja kes on omakorda Judi pruut. Jep ta on lesbi :D
Uhasonaga mind loobiti terve aeg kabidega, kuid eriti pihta ei saadud. Nii me siis rallitasime seal paikseloojangu taustal ja mollasime umber rantso ja mangisime tagaajamist, seda siis ATV ja golfikaruga. Meil oli ikka vaga lobus. Ja siis asusime tagasi soitma Los Angelesse......
Tsau, naeme uuesti !
Ilmselt on vanaduses seniilse peaga lust lapselastele rääkida karudele otsa hüppamisest ja isegi golfikaru liigi eksistentsist.
ReplyDeleteMuidu thumbs up ja kütke hüva edasi. Ja see šampusejook on kuulus pidulik kokteil, rohkem inglismaal levinud. Peened värgid