Kui aus olla, siis ma eriti ei viitsi blogi kirjutada, sest tahaks midagi asjalikku teha, kuid samas tahaks midagi teiega jagada, meie moodunud paevadest. Kokkuvottes on need olnud taiesti uskumatud, aga enne kui ma sinna jouan, raagiks korraks asjast, mis on mul juba tukk aega mottes olnud. Nimelt eile kusiti minult, et mida ma jouludeks tahaks, siis mul ei olnud eriti mingit kindlat soovi mida oelda, kuid kui ma saaks soovida uhe soovi, siis voib olla see oleks koikide jaoks liialt cheesy, kuid ma leian, et siin ei ole enam voimalik olla cheesy. Jutt kaib inimkonnast ning selle planeedi elanikest, loomadest. Lihtsalt need arvud, mis naitavad, et kui kiiresti vahenevad arvud vabaduses olevatest loomadest ja et kui palju liike on aina rohkem valjasuremisohus, ja seda koike inimeste ahnuse tottu. Samas kui vaadata national geographichut, siis need inimesed, kes teevad dokumentaale kusagil aafrika savannides erinevate loomaliikide kohta, siis neil on kindel reegel, et nad ei tohi vahele sekkuda looduslikku valikusse, mis on igati oige teatud situatsioonis, kuid inimesed rikuvad reegleid iga paev ja ma leian, et praegu on viimane aeg oma suhtumist muuta, et tulevikus ei peaks me pilte naitama oma lastelastele pandadest ja tiigritest, vaid ikka sailiks rohelist elu siin planeedil. Mu soov olekski, et inimesed markaks rohkem enda umber ja saaksid aru, et muutus algab neist endist. Kindlasti on moni inimene, kes seda lugedes ei saanud aru, et mis mul hakkas ja, et miks ma sellist juttu praegu ja siin ajan, ja ma utleks, et just teile see moeldud ongi.
Hmm, nuud kui ma sain selle ara raagitud, siis liiguks sellise puha juurde nagu seda on tanupuha, mida tahistatakse siis siin Ameerikas eriti suure soomaga, millest ka meie saime osa, esimest aga mitte viimast korda.
Brett kutsus meid siis enda ema rantsosse, mis asub Kusagil lounas, lahemal magedele ja loodusele. Soit kestis oma kaks tundi ja kui me sinna kohale joudsime, siis me ei suutnud uskuda kui vapustav see rantso on. Ma polnud varem mitte kusagil sellises kohas kainud. Rantso oli vaga avar ja vaade oli lihtsalt vapustav. Seda juba majast seest, kuna maja oli suuremas osas kaetud maani akendega. Liikudes veranda peale, ilutses seal suur bassein ja mullivann, mille korval asetses suur laud ja hunnik toole. Verandalt oli vaade siis magedele ja maastikule ja kaugemal oli lokke koht, kus kupsetati vahukomme tahistaeva all. Paradiis. See koik oli lihtsalt nii rahustav.
Loomulikult kohtusime me ka Bretti emaga, kes kokkuvottes on taielik rokkstaar ja badass. Me saime teada, et omas nooruses oli ta tegutsenud narkoariga, ning ta pandi vangi eluks ajaks, kuid hea kaitumise tottu vabastatai ta 15 aastat hiljem. Tal oli taskus ainult 50 dollarit ning ta otsustas alustada otsast peale. Praegu 10aastat hiljem on tal oma firma, mis on vaart miljoneid dollareid ning tal on lademetes raha. Soogilaua aares raakis ta veel, et mis ta vanglas tegi ja milline badass ta seal oli, et ellu jaada. Ta utles, et tema vanaema ja koik tema suguvosest on ennast nullist ules ehitanud ning on pururikkad. Eriti lahe oli see, et Bretti ema ei olnud selline klisee mamma, kes tegi pannkooke ja kudus sukka. Ta ropendas kui tahtsi ja tundis ennast nii vabalt, mis jataks koik teised temavanused soovimaks olla sama vabad. See ongi ainuke voimalus, et kuidas labi luua, sa pead olema lihtsalt ulbelt geniaalne ja ta inspireeris meid koiki, isegi Toddi, kes vihkab tanupuhasid.
Eriti suur ullatus oli veel see, et bretti ema Judi on nooruses rokkbandi teinud ja on kickass trummidel ja kitarril. Me saime isegi temaga jammida, kuna ta oli kuuldes, et meie tuleme, keldrist valja toonud oma trummi seti ja hiiglasliku stacki. Loomulikult sai palju jammitud ning inimesi lobustatud. Samuti oli tal hiiglaslik kollektsioon vanadest gibsonitest ja les paulidest, mis olid 50ndatest isegi. Hammastav. Vottis sonatuks, et kus me praegu oleme.
Peale tanupuhade sooki motlesime henriga, et fuck it, lahme oosel ATVdega soitma. Ma votsin ATV ja Henri vottis kawasaki sellise off road golfikaru voi midagi taolist. Nii me siis tuhisesime liivasel teel ning avastasime kohta, milleks oodata hommikut, et elada? Seal oli vaga lihtne ara eksida, ja mingi 10 minutit hiljem oli kuulda koiottide ulgumist ja me motlesime, et voib olla ei tasuks vaga kaugele minna. Seal kandis on ka puumasid liikvel, nii et sellist vastasseisu meil sellel tunnil vaja ei ole. Otsustasime, et liigume tagasi ja alustame homme uuesti ning lahme kaugemale. Tagasi tulles, nautisime erinevaid veine, mis neil seal keldris peidus oli ja seda oli lademetes ja raakisime juttu ja nautisime seltskonda.
Me jaime lopuks kella 4-5 ajal magama ja hommikul ajas meid ules Judi, utles, et kell on juba palju, et mida me magame nii kaua. Varsti soime hommikust ning kell oli 12 paeval ja me otsustasime minna siis ATVdega rallitama ja maad avastama. Me pidime kella 3ks tagasi olema, sest Judi tahtis meid viia Winerysse, kus ta on liige.
Ma utleks, et ATVdega rallitamine oli lihtsalt ulilahe. See oli selline ornalt liivane ja magine tee, ja sealt puudusid puud vaid rohkem korbele sarnane maastik. Ulesse vaadates vaatas sulle vastu sinine taevas ja siis kusid enda kaest, et mis voiks veel parem olla praegusest hetkest. Mitte midagi. Me rallitasime igal pool ja nautisime metsikust. Henri kawasaki golfi auto taoline elukas suri valja mingi hetk, sest ilmselgelt oli tegu ulekuumenemisega. Otsustasime, et viime selle tagasi ja soidame kahekesi uhe ATVga. Ma isegi ei tea, et kus me ara kaisime, kuid gaas oli enamus aja pohjas kui ma soitsin ja adrenaliin oli pohjas. Henri tegi paar videot ka kui ma soitsin, ning voib olla saame teiega ka jagada oma kogemust mingi hetk.
Tagasi rantsosse joudes otsustasime, et pakume Toddile ja Karsonile ka soitu,. Todd ronis minu ATV peale ja Karson laks henri kawasaki peale, mis nuud ilusti tootas jalle. Ma otsustasin, et teen Toddile natuke nalja, ning kihutasin kohe gaas pohjas minema ning uritasin elueest mitte kurvist valja soita. Ei lainud paari minutitki mooda, kui todd utles mulle, et kui ma ta ara tapan, siis ta tuleb tagasi ja maksab mulle katta ja votab mu iron maideni sargi endale. Ma otsustasin, et ma ei terroriseeri teda, vaid lahen otsin parem Henri ja Karsoni ules kusagilt.... Todd utles, et ta nagi neid seal kaugemal ja vaidetavalt juhatas meid nendeni, kuid ainke asi mis tal mottes oli teglt oli saada tagasi rantsosse ja ATVlt maha :D nii siis ma laksin ise neid edasi otsima ja leidsin nende kawasaki kusaglt heina vahelt, mis oli jalle seisma jaanud ja seal istusid roomsalt siis Karson ja Henri. Ma otsustasin, et pakun Karsonile senikaua ATV soitu senikaua kui Henri selle masina toole saab.
Karson on kovasti julgem ja vapram kui Todd, roosapea:D
Nagu varem mainitud, siis Judi viis meid Winerysse ja me saime seal maitsta nii palju veini kui tahtsime. Neil oli seal list, mis oli tais valgeid ja punaseid veine. Ma otsustasin, et kui ma juba olen winerys, siis ma proovin koiki veini ja votan viimast sellest voimalusest, aga asi millega ma ei arvestanud peale koikide veinide proovimist, et me lahme edasi veel teistesse Winerytesse. Ouu shitt... See list oli paris pirakas. Todd ja Henri olid kindlad, et kui ma jargmises winerys autost valja saan, on koik korras. Sain autost valja!
See winery oli veel peenem ja meile anti veinikaardid, kus naitas, et me saime proovida ainult 5te veini, aga lopuks saime proovida hoopis 8 veini kuna me saime hasti labi oma teenindajaga. Ja ma olin lopuks ikka suht purjakil, olen aus, see tegi teistele nalja ja meil oli aaretult lobus ning me ajasime juttu koos Toddi ja Karsoniga ning Brett tegi loomulikult oma asja ja tombas tahelepanu. Meil oli tosiselt lobus ikka. Kui rantsosse joudsime, seal pakuti veel veine, ning me maitsesime monda veel ja jargmine asi mida ma tean on see, et laksin meie magamistuppa ning jargmine hetk ma jain pehmele vaibale magama, ning arkasin ma voodis ules. Sain teada, et mind tosteti ilusti voodisse magama Bretti, Henri ja Toddi poolt. Kell oli alles 8 ohtul.
Kell 12 arkasin ma ules, ja henri oli veel viimane, kes oli uleval, ta nimelt uuris graigslisti, et mingeid muusikuid leida, siis ma uhinesin temaga ja raakisime mone tunni juttu.
See oo ei saanud me kumbki millegi parast magada aga meid aeti jalle ules Judi poolt, kella 9 ajal. Soime hommikuks burritosid ja raakisime juttu. See on vist ainuke pere, kus ma tean, et hommikusoogi korvale juuakse sampanjat koos apelsini mahlaga ja vein kaib koguaeg asjaga kaasas. Hammastav.
Puhapaeva veetsime veel tsillides ja ATVdega soites. Me kaisime ka hobustega soitmas. Ma isiklikult ei tahtnud hobustega soita, kuid Todd kais mulle peale, et ma pean hobusega soitma. Mulle meeldivad hobused kui loomad, kuid mitte soiduvahendina. Ma ei tea. Meiega oli kaasas veel hobuste treener, mingi hot brunett. Kui me olime all, tallis, ja ma nagin, et see treener tuleb ja soidab loojuva paikse taustal meie poole, siis ainuke asi, mida ma baljult oelda oskasin oli "horsewhisperer is back..... Just like in my dreams", mille peale Todd utles sellele tsikile, et :"he thinks you are hot", mille peale tema lihtsalt naeris sudamest ja mina vaatasin paikseloojangusse.
Me leidsime garaazist veel uhe golfi auto, millega otsustasime ka tiiru teha ja ilusa lopu paevale. Alguses olime mina, Todd ja Henri golfikarus, kuid ma kogemata kukkusin maha golfikarust ja vigastasin oma kuunarnuki veriseks, mille peale teised ehmusid ja peatusid, ning ma utlesin, et ei pea kinni, soitke edasi ning jooksin karule jarele ja huppasin peale. Soitsime rantsosse siis huppasin uuesti maha liikuvalt karult, kaskisin neil edasi soita, sest ma lahen puhastan oma haava ning uhinen nendega uuesti parast. Peale haava puhastamist ei nainud ma golfikaru kusagilt, siis otsustasin, et votan ATV ja lahen otsin nad ules. Tegin mingi hiiglasliku tiiru ja ei leidnudn neid kusagil, siis otsustasin, et liigun rantsosse tagasi, ja siis markasin karu, ja asusin neid jalitama, ning jargmine hetk visatakse mind kabidega. Need olid siis Gia ja Ricky, kes olid Debbi lapsed, ja kes on omakorda Judi pruut. Jep ta on lesbi :D
Uhasonaga mind loobiti terve aeg kabidega, kuid eriti pihta ei saadud. Nii me siis rallitasime seal paikseloojangu taustal ja mollasime umber rantso ja mangisime tagaajamist, seda siis ATV ja golfikaruga. Meil oli ikka vaga lobus. Ja siis asusime tagasi soitma Los Angelesse......
Tsau, naeme uuesti !
Monday, November 28, 2011
Sunday, November 20, 2011
Soho, smoke and mirrors
Hei!
Väljas ladistab suurtes kogustes vihma. Pole siin varem sellist suurt sadu näinud, ei mäleta millal viimati eestiski selline suurem sahmakas oli:)
Alustame tagantpoolt ettepoole.
Brandon kutsus meid neljapäevaks proovikasse, enda kasuisa juurde, kellel on garaažis stuudio. Lubadus oli ilus ja tore ning nagu Lauri mainis, ta ütles pidevalt, et "we have to make this happen". Helistasime päev enne brandonile ning saatsime ka samal päeval sõnumi, et ta meile teada ikka annaks, et mis toimub. Kuid midagi, öösel lugesime tema facebooki seinalt, et ta vaatas enda tüdruksõbraga vanemate juures filme. Ma tean, ilus, tore, nunnu, kodune ja armas, kuid ilmselt pole ta piisavalt motiveeritud meiega muusikat tegemast.
Kolmapäeval saime kokku Garretiga, kes sõitis north hollywoodist( mis on tglt väga kaugel) bussiga kohale. Garret nägi välja nagu rock n roll. Nhktagi, slashi stiilis päikeseprillid, sinised teksad, suur bandanaga piiratud soeng ja pealehakkav suhtumine. Garretiga oli väga lahe rääkida ning alustuseks käisime guitar centeris, lükkasime garreti bassi taha ja vaatasime natukene mida ta teha oskab. Meile meeldib tema arusaam muusikast ning ta teab mis ülesanne on bassistil ja mis toimub. Kokku chillisime temaga umbes 4 tundi. Tundus väga lahe ja niiöelda "down to earth" peab temaga edaspidi kindlasti kokkusaama.
Edasi läksime hootersisse, et kohtuda stanleyga. Me aimasime juba ette, et tal on kooliga tegemist ning tal on ju väga hea võimalus õppida esmaklassilises koolis, seega ta ei hakkagi ühe suvalise juhuse pärast sellest loobuma või meile rohkem pühenduma. Seega lootsime lihtsalt kohata üht muhedat tüüpi. Eestlased on kohalikest ikkagi vaiksemad, aga ta oli sõbralik ja aus. Selline pikkade juustega muusik, muidu nägi välja tavaline. Küsisime, kuidas tal läheb ja rääkisime, mida me teinud oleme. Oli muhe ja samas harjumatu rääkida siin kellegagi eesti keeles.
Neljapäeval tegi Bella meile välja piletid enda kontserdile whiskey a go go's. Läksime koos Breti ja Toddiga. Kontsert oli muudetud michael jackson tributet'ks. Muidu oli tore, oleme maininud, et Bellas on puudu natukene särtsu, siirust ning elamist. Seega tee popstaariks saamiseni on veel pikk. Kui me kohale jõudsime, siis Seven, Bella produtsent, oli lava piiramas politsei lintidaga ja panemas üles plakateid nagu no tresspassing jne. Lavale pandi ka imepisikene diskokera, mis suurte whiskey a go go valgustite all mingisugust rolli ei mänginud. Ühesõnaga, Bella oleks võinud edasi teha koostööd Breti ja Eliasega. Tulemus oleks olnud palju säravam. Kui sõitsime kodupoole, oli breti ja toddi jutus kuulda pettumust kogu esinemise kohta. Eriti kuna neile öeldi, et bella esineb nende stiili asemel teksades ja topiga, üritades olla nagu madonna, kandis ta pigem midagi sellist, kuidas Brett teda riidesse oleks pannud. Seega tõstatas see palju kahtlusi.
Koju jõudes hakkas Brett moe kallal nokitsema, meie Lauriga ei tahtnud ette jääda ja kõndisime saddle ranchi. Sealne teenindaja isegi mäletas meid, kutsus meid sisse, kuid me kõndisime mööda, tahtsime näha, kas house of bluesi juures on veel jälgi Escape the fate'i kontserdist. Bänd oli kahjuks juba lahkunud, kuid nägime veel viimaseid fänne autogrammidega ringi jooksmas :)
Tagasi saddle ranci, kus Lauri läks õlut hankima, kuni ma wc's käisin, sestma pole veel 21 :( tagasi lauda jõudes pakkus üks teenindaja meile shotte ja üritas neid kõigest väest pähe määrida, kuid peagi lendas peale minu esimest õllelonksu kohale tuline baaridaam, kes dokumente küsis ja kui ma vastasin, et mul ei ole kaasas ja rääkisin, et kuna meid rööviti, siis oleme paranoilised ja ei hakka dokumente kaasas kandma. Baaridaam konfiskeeris õlle ja ütles, et Lauri dokumenti ta oli näinud ja kui ta enda oma ära lõpetab, siis saab minu oma ka ära juua. Kui keegi ei vaadanud jõin ma ikkagi Lauri pudelist :)
Kuulasime selle baaridaami juttu, kes meid alguses sinna kutsus. Naljakas kuidas ta jälgis inimestega suhtlemisel alati sama mustrit ning tema näost oli näha, et tal tglt väga suurt vahet ei olnud kellega ta räägib. Ometigi... Me teame et meie vastu oli ta tglt ka sõbralik. Onju ... Onju!?!? Ta tglt hoolib meist.. Ausalt... Ta isegi ütles meile oma hüüdnime :D ta isegi mäletas meid !
Ok. Ok.
Seal oli veel üks tüüp, kes üritas temaga juttu alustada. Kui neiud lahkusid, tüüp seisis seal niisama, mõtlesime, et vahetame paar sõna juttu. Tegemist ol trummariga kes õpib MI's. Tundus nagu teda ei huvitaks, mida me räägime, kuid ometigi kui tuli üks baaridaamidest välja, kellega koos ta hiljem lahkus, tekkis selline piinlik vaikus, kus me arvasime, et ta ära läheb. Kuid ei... Rääkis veel edasi, oleme vist isegi natukene huvitavad :D
Enne kojuminekut kõndisime ka body shopist mööda, mis on üks kohalik stripibaar, uurisime hindu. Naljakas, sisse saavad ka juba 18 aastased, ostes pileti, kuid lisaks piletile on baaris ka 10 dollari eest joogi miinimum, mille peab kindlasti ostma... Kuna vesi on baarides tasuta ning ma ei usu et neil limonaadi on... Siis, mis saab niiöelda alaealistest? Kas keegi meie peale ka mõtleb?
Järgmine hommik saime kindljstuselt kirja varastatud asjade kohta, kus öeldi, et kui asjad ei olnud meie vahetu järelvalve all, või kindlustatud pagasihoiu ruumis, siis ei saa nad seda kuidagi kompenseerida. Kirjutasid, et harvadel juhustel keeldutakse kahjusid hüvitamast. Eriri hea on see, et kuna politsei raport maksis 23 dollarit, siis ma küsisin enne kindlustuse onu käest, et las meil on üldse lootust saada, siis ta ütles et ta saab avada kindlustustoimiku kui politsei raport on olemas ja vihjas sellele, et saab küll. Kirjutasin pahase kirja vastu ja tõstatasin posu küsimusi, pole veel vastust saanud, kuid ma ei usugi, et nad nädalavahetustel töötavad. Või siis lihtsalt ignoreerivad.
Võtsin ennast kokku ja kirjutasin vahepeal ka Cobus team'le kirja, ehk siis business offer'i. Loodan, et ta kunagi näeb ka seda ja võibolla vastab. Tõenäoliselt mitte, aga tahtsin sedasiia ära mainida lihtsalt :D seni kuni mul veel meeles on lohutan ennast sellega, et tal on lihtsalt kiire... Siis kui ära unustan, et ma seda tegin, ei pea enam ennast kurnama sellega et jälle ei tulnud vastust. Ühest tühjast lootusest teiseni... Ja nii see käib. Iga kord sammukene kaugemale ja võibolla loodetavasti targemini. Enesepetmine missugune :D
Reedel tuli Bretile külla mees nimega Nikhil Ra. Tumeda suure soenguga mees, madala hääle ja pruunide silmadega. Tegemist on filmiprodutsendiga, kes järgmisel aastal teeb koostööd muuhulgas ka James Francoga. Ta oli sõbralik, lahke, jutukas ja tundus kunsti alal väga kirglik olevat. Ta rääkis meile bändist Living Things, Floria Sigismondest( naine kes on produtseerinud muusikavideosid muuhulgas ka marilyn mansonile. Selline pigem vastuoluline still, lahe, mansoni videod ja muse'i supermassive black hole ka ntks) floria produtseeris videod ka bändile Living things ja Katy perry " the one that got away". Nikhil tundus huvitatud olevat meie muusikast ning kutsus meid muusikavideode esilinastusele, kuhu oli kutsunud meid ka Brett:)
Kui nikhil meiega rääkis, meenus talle et ta teadis juba kedagi Eestist. Kerlit ja Carolat. Rääkisime nendest natukene ning kerli muusikast ja nikhil ütles meile, et väga hea, et me neid meelde tuketasime, sest ta oli unustanud neid videoesitlusele kutsuda :)
Muusikavudeode esilinastus toimus eile soho's. Brett aitas mind viisakalt riietumisel ja olime lauriga isegi stiilsed. Todd ajas Laurile mesijuttu ja kogu õhkkond oli sõbralik :) jõudes soho parklasse, nägime seal ainult kalleid autosid, porched, mercedesed, kallid sportautod ja muu selline. Brett ütles meie nmede asemel lisits olevate inimeste nimed, kelle kohta ta teadis, et nad niikuinii ei tule. Lauri oli Jody, kes on tglt mustanahaline neiu ja mina olin Elias. Soho oli väga luksuslik klubi, kõrges majas. Vaade oli lihtsalt võimas, kogu koht oli hämar ning pigem antiikne. Ja seal oli avatud baar, aga viisakas oli baarmennidele tipi anda:)
Kohtusime Nikhiliga ning läksime vaatasime mõlemat videot esilinastumas, väikeses väga luksuslikus tugitoolidega kinosaalis. Üllatavalt mugav oli... Viski, pehme tugitool ja kohev jalapadi, väike laud, millele jooki toetada ja oma pisikene tuhm lambikene :)
Katy perry video oli päris huvitav, seda pole veel youtube's kuid stsenaarium oli noortest armastajatest, kellest üks sõitia kaljult alla ning teine igatses ku ta oli vana ja katy oli 70 aastaseks meigitud. ( lühikene kokkuvõte)
Living thingsi video oli siis, tehnilise arengu ülemvõimu ja bioloogilise arengu aegluse kohta. Video oli huvitav ja omamoodi vastuoluline, kuid oleks võinud olla mitme stsenaarimiga, sest videost ei paista see mõte väga välja ja esmamulje võib olla selline, et keegi tahtsi lihtsalt midagi radikaalset teha. Videos mängis Nikhil ärimeest, kes oli tehnikas vaimustusse sattunud ja lõpuks seksis oma autoga, milleks oli dodge challenger. Otse sumbutajasse ja puha. Et väga midagi ei varjatud. Selle video kohta on isegi linksaadaval, youtubes on see tsenseeritud, kuid vimeos ei ole :D
http://vimeo.com/31974530
Nii.
Bounce'sime ringi ja nägime blondide patsidega neidu ja tema suure soenguga kaaslast. Kerli jõudis kohale ja ütlesime talle tere. Alustasin inglise keeles: Hi! So nice to finally meet you in person!
Kerli: hei! Do I know you?
Mina: jah, ma kirjutasin Sulle kunagi ammu, minu nimi on Henri ja see siin on Lauri.
Kerli oli päris üllatunud meid seal nähes, ta ei näidanud seda väga välja alguses ja peale lühikest vestlust ta kadus koos oma poissõbraga Nikhil'i otsima. Nad maandusid Breti seltskonnas ja liikusime ka sinnapoole. Jõime viskit, nautisme vaadet, chillisime Toddi,Karseni ja Bretiga. Ajasime juttu Kerliga ning teka poisssõbraga, kes on ühtlasi tema klahvimängija. Väga lahe tüüp, sõbralik ja chill. Lauri rääkis temaga päris pikalt ja jõudsime järeldusele et oleks muhe koos jämmida:)
Vahepeal kohtusime veel mõnede inimestega, sealhulgas ka ühe neiuga kes vestluse lõpuks mulle enda numbri sokutas ja meid kiivalt kuskile Hollywoodi peole edasi kutsus. Tema nimi oli dani ja ta tegeles ka moega :)
Brett sai teada, et peab õhtul esinema ning kiirustasime kodustläbi, baarist mõjutatud bailey kihutamas tänavail 60 miili tunnis, samal ajal tantsimas lady gaga järele:D see oli päris pöörane ja lõbus, läksime asjaga kaasa :D brett tegi meiki ja edasi klubisse smoke and mirrors, mis asub samas hoones kus on hotell the standard. Seal pidi toimuma üllatusesinemine, mis toimub mõni teine kord, seega ei saa ma üllatust rikkuda :)
Aga põhjus miks see ära jäi oli see. Koha omanik, Paul, oli linnast ära ja pukis oli keegi teine, kes ei lasknud uksepeal sisse bändi trummarit, kes oli üks selle bändi aktiivsemaid liikmeid nagu Nikhil seletas. Kuna band on rock n roll, siis tüüp vihastas, sülitas turvadele peale vaidlust näkku kõndis minema ja lülitas telefoni välja... No show. But still rock n roll!
Oodates kuni Brett autot parkis, tuli meiega juttu ajama Kerli, kes oli väga sõbralik. Pani mulle käe õlale ja ütles meile tere! Vestluse käigus pakkus välja et võiksime kunagi hängida, millega me koheselt nõustusime. Tema poisssõber ütles, et ta teab ühte väga head sushikohta, mis pidi olema lihtsalt uskumatu.
Peale seda kõike chillisime hotelli fuajees, kus Breti välimus kutsus ligi ühe supermani:)
Samal ajal kui Lauri naistega juttu ajas.
Liikusime Astroburgerisse ja seejärel koju.
Ühesõnaga oli lõbus ja kohtusime lahedaid inimesi ja saime suurema pilgu maailmast. Ka Kerli ja tema poisssõber mainisid, et seeon üllatav, et me oleme siin olnud natukene rohkem kui kuu aega ja meid on muuhulgas juba röövitud ja oleme sattunud peole Soho's :)
Pealegi ei saamainimata jätta, et Brett, Todd ja Karsen on kõik VÄGA lahedad inimesed ja hindame seda, et Brett meid aidata tahab :)
Olge muhedad!
Tervitame!
Henri ja Lauri
Väljas ladistab suurtes kogustes vihma. Pole siin varem sellist suurt sadu näinud, ei mäleta millal viimati eestiski selline suurem sahmakas oli:)
Alustame tagantpoolt ettepoole.
Brandon kutsus meid neljapäevaks proovikasse, enda kasuisa juurde, kellel on garaažis stuudio. Lubadus oli ilus ja tore ning nagu Lauri mainis, ta ütles pidevalt, et "we have to make this happen". Helistasime päev enne brandonile ning saatsime ka samal päeval sõnumi, et ta meile teada ikka annaks, et mis toimub. Kuid midagi, öösel lugesime tema facebooki seinalt, et ta vaatas enda tüdruksõbraga vanemate juures filme. Ma tean, ilus, tore, nunnu, kodune ja armas, kuid ilmselt pole ta piisavalt motiveeritud meiega muusikat tegemast.
Kolmapäeval saime kokku Garretiga, kes sõitis north hollywoodist( mis on tglt väga kaugel) bussiga kohale. Garret nägi välja nagu rock n roll. Nhktagi, slashi stiilis päikeseprillid, sinised teksad, suur bandanaga piiratud soeng ja pealehakkav suhtumine. Garretiga oli väga lahe rääkida ning alustuseks käisime guitar centeris, lükkasime garreti bassi taha ja vaatasime natukene mida ta teha oskab. Meile meeldib tema arusaam muusikast ning ta teab mis ülesanne on bassistil ja mis toimub. Kokku chillisime temaga umbes 4 tundi. Tundus väga lahe ja niiöelda "down to earth" peab temaga edaspidi kindlasti kokkusaama.
Edasi läksime hootersisse, et kohtuda stanleyga. Me aimasime juba ette, et tal on kooliga tegemist ning tal on ju väga hea võimalus õppida esmaklassilises koolis, seega ta ei hakkagi ühe suvalise juhuse pärast sellest loobuma või meile rohkem pühenduma. Seega lootsime lihtsalt kohata üht muhedat tüüpi. Eestlased on kohalikest ikkagi vaiksemad, aga ta oli sõbralik ja aus. Selline pikkade juustega muusik, muidu nägi välja tavaline. Küsisime, kuidas tal läheb ja rääkisime, mida me teinud oleme. Oli muhe ja samas harjumatu rääkida siin kellegagi eesti keeles.
Neljapäeval tegi Bella meile välja piletid enda kontserdile whiskey a go go's. Läksime koos Breti ja Toddiga. Kontsert oli muudetud michael jackson tributet'ks. Muidu oli tore, oleme maininud, et Bellas on puudu natukene särtsu, siirust ning elamist. Seega tee popstaariks saamiseni on veel pikk. Kui me kohale jõudsime, siis Seven, Bella produtsent, oli lava piiramas politsei lintidaga ja panemas üles plakateid nagu no tresspassing jne. Lavale pandi ka imepisikene diskokera, mis suurte whiskey a go go valgustite all mingisugust rolli ei mänginud. Ühesõnaga, Bella oleks võinud edasi teha koostööd Breti ja Eliasega. Tulemus oleks olnud palju säravam. Kui sõitsime kodupoole, oli breti ja toddi jutus kuulda pettumust kogu esinemise kohta. Eriti kuna neile öeldi, et bella esineb nende stiili asemel teksades ja topiga, üritades olla nagu madonna, kandis ta pigem midagi sellist, kuidas Brett teda riidesse oleks pannud. Seega tõstatas see palju kahtlusi.
Koju jõudes hakkas Brett moe kallal nokitsema, meie Lauriga ei tahtnud ette jääda ja kõndisime saddle ranchi. Sealne teenindaja isegi mäletas meid, kutsus meid sisse, kuid me kõndisime mööda, tahtsime näha, kas house of bluesi juures on veel jälgi Escape the fate'i kontserdist. Bänd oli kahjuks juba lahkunud, kuid nägime veel viimaseid fänne autogrammidega ringi jooksmas :)
Tagasi saddle ranci, kus Lauri läks õlut hankima, kuni ma wc's käisin, sestma pole veel 21 :( tagasi lauda jõudes pakkus üks teenindaja meile shotte ja üritas neid kõigest väest pähe määrida, kuid peagi lendas peale minu esimest õllelonksu kohale tuline baaridaam, kes dokumente küsis ja kui ma vastasin, et mul ei ole kaasas ja rääkisin, et kuna meid rööviti, siis oleme paranoilised ja ei hakka dokumente kaasas kandma. Baaridaam konfiskeeris õlle ja ütles, et Lauri dokumenti ta oli näinud ja kui ta enda oma ära lõpetab, siis saab minu oma ka ära juua. Kui keegi ei vaadanud jõin ma ikkagi Lauri pudelist :)
Kuulasime selle baaridaami juttu, kes meid alguses sinna kutsus. Naljakas kuidas ta jälgis inimestega suhtlemisel alati sama mustrit ning tema näost oli näha, et tal tglt väga suurt vahet ei olnud kellega ta räägib. Ometigi... Me teame et meie vastu oli ta tglt ka sõbralik. Onju ... Onju!?!? Ta tglt hoolib meist.. Ausalt... Ta isegi ütles meile oma hüüdnime :D ta isegi mäletas meid !
Ok. Ok.
Seal oli veel üks tüüp, kes üritas temaga juttu alustada. Kui neiud lahkusid, tüüp seisis seal niisama, mõtlesime, et vahetame paar sõna juttu. Tegemist ol trummariga kes õpib MI's. Tundus nagu teda ei huvitaks, mida me räägime, kuid ometigi kui tuli üks baaridaamidest välja, kellega koos ta hiljem lahkus, tekkis selline piinlik vaikus, kus me arvasime, et ta ära läheb. Kuid ei... Rääkis veel edasi, oleme vist isegi natukene huvitavad :D
Enne kojuminekut kõndisime ka body shopist mööda, mis on üks kohalik stripibaar, uurisime hindu. Naljakas, sisse saavad ka juba 18 aastased, ostes pileti, kuid lisaks piletile on baaris ka 10 dollari eest joogi miinimum, mille peab kindlasti ostma... Kuna vesi on baarides tasuta ning ma ei usu et neil limonaadi on... Siis, mis saab niiöelda alaealistest? Kas keegi meie peale ka mõtleb?
Järgmine hommik saime kindljstuselt kirja varastatud asjade kohta, kus öeldi, et kui asjad ei olnud meie vahetu järelvalve all, või kindlustatud pagasihoiu ruumis, siis ei saa nad seda kuidagi kompenseerida. Kirjutasid, et harvadel juhustel keeldutakse kahjusid hüvitamast. Eriri hea on see, et kuna politsei raport maksis 23 dollarit, siis ma küsisin enne kindlustuse onu käest, et las meil on üldse lootust saada, siis ta ütles et ta saab avada kindlustustoimiku kui politsei raport on olemas ja vihjas sellele, et saab küll. Kirjutasin pahase kirja vastu ja tõstatasin posu küsimusi, pole veel vastust saanud, kuid ma ei usugi, et nad nädalavahetustel töötavad. Või siis lihtsalt ignoreerivad.
Võtsin ennast kokku ja kirjutasin vahepeal ka Cobus team'le kirja, ehk siis business offer'i. Loodan, et ta kunagi näeb ka seda ja võibolla vastab. Tõenäoliselt mitte, aga tahtsin sedasiia ära mainida lihtsalt :D seni kuni mul veel meeles on lohutan ennast sellega, et tal on lihtsalt kiire... Siis kui ära unustan, et ma seda tegin, ei pea enam ennast kurnama sellega et jälle ei tulnud vastust. Ühest tühjast lootusest teiseni... Ja nii see käib. Iga kord sammukene kaugemale ja võibolla loodetavasti targemini. Enesepetmine missugune :D
Reedel tuli Bretile külla mees nimega Nikhil Ra. Tumeda suure soenguga mees, madala hääle ja pruunide silmadega. Tegemist on filmiprodutsendiga, kes järgmisel aastal teeb koostööd muuhulgas ka James Francoga. Ta oli sõbralik, lahke, jutukas ja tundus kunsti alal väga kirglik olevat. Ta rääkis meile bändist Living Things, Floria Sigismondest( naine kes on produtseerinud muusikavideosid muuhulgas ka marilyn mansonile. Selline pigem vastuoluline still, lahe, mansoni videod ja muse'i supermassive black hole ka ntks) floria produtseeris videod ka bändile Living things ja Katy perry " the one that got away". Nikhil tundus huvitatud olevat meie muusikast ning kutsus meid muusikavideode esilinastusele, kuhu oli kutsunud meid ka Brett:)
Kui nikhil meiega rääkis, meenus talle et ta teadis juba kedagi Eestist. Kerlit ja Carolat. Rääkisime nendest natukene ning kerli muusikast ja nikhil ütles meile, et väga hea, et me neid meelde tuketasime, sest ta oli unustanud neid videoesitlusele kutsuda :)
Muusikavudeode esilinastus toimus eile soho's. Brett aitas mind viisakalt riietumisel ja olime lauriga isegi stiilsed. Todd ajas Laurile mesijuttu ja kogu õhkkond oli sõbralik :) jõudes soho parklasse, nägime seal ainult kalleid autosid, porched, mercedesed, kallid sportautod ja muu selline. Brett ütles meie nmede asemel lisits olevate inimeste nimed, kelle kohta ta teadis, et nad niikuinii ei tule. Lauri oli Jody, kes on tglt mustanahaline neiu ja mina olin Elias. Soho oli väga luksuslik klubi, kõrges majas. Vaade oli lihtsalt võimas, kogu koht oli hämar ning pigem antiikne. Ja seal oli avatud baar, aga viisakas oli baarmennidele tipi anda:)
Kohtusime Nikhiliga ning läksime vaatasime mõlemat videot esilinastumas, väikeses väga luksuslikus tugitoolidega kinosaalis. Üllatavalt mugav oli... Viski, pehme tugitool ja kohev jalapadi, väike laud, millele jooki toetada ja oma pisikene tuhm lambikene :)
Katy perry video oli päris huvitav, seda pole veel youtube's kuid stsenaarium oli noortest armastajatest, kellest üks sõitia kaljult alla ning teine igatses ku ta oli vana ja katy oli 70 aastaseks meigitud. ( lühikene kokkuvõte)
Living thingsi video oli siis, tehnilise arengu ülemvõimu ja bioloogilise arengu aegluse kohta. Video oli huvitav ja omamoodi vastuoluline, kuid oleks võinud olla mitme stsenaarimiga, sest videost ei paista see mõte väga välja ja esmamulje võib olla selline, et keegi tahtsi lihtsalt midagi radikaalset teha. Videos mängis Nikhil ärimeest, kes oli tehnikas vaimustusse sattunud ja lõpuks seksis oma autoga, milleks oli dodge challenger. Otse sumbutajasse ja puha. Et väga midagi ei varjatud. Selle video kohta on isegi linksaadaval, youtubes on see tsenseeritud, kuid vimeos ei ole :D
http://vimeo.com/31974530
Nii.
Bounce'sime ringi ja nägime blondide patsidega neidu ja tema suure soenguga kaaslast. Kerli jõudis kohale ja ütlesime talle tere. Alustasin inglise keeles: Hi! So nice to finally meet you in person!
Kerli: hei! Do I know you?
Mina: jah, ma kirjutasin Sulle kunagi ammu, minu nimi on Henri ja see siin on Lauri.
Kerli oli päris üllatunud meid seal nähes, ta ei näidanud seda väga välja alguses ja peale lühikest vestlust ta kadus koos oma poissõbraga Nikhil'i otsima. Nad maandusid Breti seltskonnas ja liikusime ka sinnapoole. Jõime viskit, nautisme vaadet, chillisime Toddi,Karseni ja Bretiga. Ajasime juttu Kerliga ning teka poisssõbraga, kes on ühtlasi tema klahvimängija. Väga lahe tüüp, sõbralik ja chill. Lauri rääkis temaga päris pikalt ja jõudsime järeldusele et oleks muhe koos jämmida:)
Vahepeal kohtusime veel mõnede inimestega, sealhulgas ka ühe neiuga kes vestluse lõpuks mulle enda numbri sokutas ja meid kiivalt kuskile Hollywoodi peole edasi kutsus. Tema nimi oli dani ja ta tegeles ka moega :)
Brett sai teada, et peab õhtul esinema ning kiirustasime kodustläbi, baarist mõjutatud bailey kihutamas tänavail 60 miili tunnis, samal ajal tantsimas lady gaga järele:D see oli päris pöörane ja lõbus, läksime asjaga kaasa :D brett tegi meiki ja edasi klubisse smoke and mirrors, mis asub samas hoones kus on hotell the standard. Seal pidi toimuma üllatusesinemine, mis toimub mõni teine kord, seega ei saa ma üllatust rikkuda :)
Aga põhjus miks see ära jäi oli see. Koha omanik, Paul, oli linnast ära ja pukis oli keegi teine, kes ei lasknud uksepeal sisse bändi trummarit, kes oli üks selle bändi aktiivsemaid liikmeid nagu Nikhil seletas. Kuna band on rock n roll, siis tüüp vihastas, sülitas turvadele peale vaidlust näkku kõndis minema ja lülitas telefoni välja... No show. But still rock n roll!
Oodates kuni Brett autot parkis, tuli meiega juttu ajama Kerli, kes oli väga sõbralik. Pani mulle käe õlale ja ütles meile tere! Vestluse käigus pakkus välja et võiksime kunagi hängida, millega me koheselt nõustusime. Tema poisssõber ütles, et ta teab ühte väga head sushikohta, mis pidi olema lihtsalt uskumatu.
Peale seda kõike chillisime hotelli fuajees, kus Breti välimus kutsus ligi ühe supermani:)
Samal ajal kui Lauri naistega juttu ajas.
Liikusime Astroburgerisse ja seejärel koju.
Ühesõnaga oli lõbus ja kohtusime lahedaid inimesi ja saime suurema pilgu maailmast. Ka Kerli ja tema poisssõber mainisid, et seeon üllatav, et me oleme siin olnud natukene rohkem kui kuu aega ja meid on muuhulgas juba röövitud ja oleme sattunud peole Soho's :)
Pealegi ei saamainimata jätta, et Brett, Todd ja Karsen on kõik VÄGA lahedad inimesed ja hindame seda, et Brett meid aidata tahab :)
Olge muhedad!
Tervitame!
Henri ja Lauri
Tuesday, November 15, 2011
Holy shit!!
Hei, viin teid siis kiiresti asjaga kurssi. Nagu ameerika magedele kohane, on meil viimastel paevadel jallegi drastlisi muutusi ette tulnud nagu naiteks see, et me ikkagi jaame Bretti juurde, kuna ta ise utles, et me oleme oodatud ning, et me ikkagi meeldime talle. Seda on hea kuulda. Uhesonaga korteri probleem on praegu lahendatud. Mis tahendab meile, et narve jaab rohkem alles ning me saame uuesti keskenduda muusikale.
Nagu ma mainisin, siis et ameerikas ei ole mitte midagi kindlat, siis praegune seis muusikas, hakkab jalle kuidagi ules poole liikuma. Voiks siin kohal tanada iseendaid ja meie peale hakkamist. Asi on selles, et Brandon, keda ma varem mainisin, temaga saime siis tana..... Lopuks ometi..... Uuesti kokku. Ta kutsus meid enda poole, ning me raakisime ning jammisime ning ta oli taitsa huvitatud meie ideedest ja utles pidevalt, et:"we are gonna have to make this happen..." minugi poolest, selle parast me sul jarel kaimegi nii pingsalt. Ta mainis ka veel seda, et tema roommate/parim sober, joe, kelle on onu on manager sellises plaadifirmas nagu seda on Interscope. See on siis uks suurimaid plaadifirmasid maailmas, kelle all on uhed suurimad artistid nagu Eminem, 50 cent, Black Eyed Peas, Escape The Fate, Fergie, Dr.Dre, Nelly Furtado, P. diddy.... Jne. Ja tema toanaabri uks parimaid sopru on siis Dj Ashba, kes on siis praegu Guns N Rosesi kitarrist.
Ta utles, et idee poolest on meil seal kapp sees, kuid meil peab olema loomulikult midagi ette naidata, ja meil on seda, me peame lihtsalt kovasti praegu vaeva nagema. Uks hea asi on see, et Brandoni vanemad on ka muusikud ja tema onul on garaazis pro tools ja just varskelt valminud stuudio, kus ta utles, et Brandon saab iga kell kasutada, mida me ka neljapaeval pidime tegema kui asjad lahevad plaaniparaselt.
Asi mida ma loomulikult Brandonile utlesin, oli tema praktiliselt voimatu kattesaamatus ja see, et me peame ohvreid tooma, ehk siis voib olla ei saa oma armastatuga nii palju tsillida, sest idee poolest saame me ara teha uhe kuuga rohkem kui moni tempokas band kuue kuuga. Ma tean, et mina olen selleks valmis ja Henri samuti. Me uritasiime koige viisakamal moel Brandonile seda selgeks teha, et meil on vaja lihtsalt graafikut ja plaani, et me ei saa asja praegu lennult teha. Onneks suutsime Brandonile tana naidata ka, et me ei aja lihtsalt sitta, ja et me reaalselt oskame kitarri mangida, ja ta utles seda ise ka.
Mul tuleb meelde, et meil oli Henriga ka eile vestlus, kus ta toi esile uhe tahtsa asja, nimelt selle, et minu viga on see, et kui tuleb oma aeg, et naidata oma oskusi, kellegi ees, siis ma ei tee seda ja valetan, et ma ei oska mangida, ja seda selleparast, et ma tunnen, et ma ei pea midagi kellegile toestama aga asi, mille Henri valja toi oli see, et just seda peangi tegema, ennast toestama,... niimoodi. See pani mind motlema, ning ma votsin selle endale kohustuseks, et nii hakkab olema. Alustasin juba tana :D
Ma olen olnud lihtsalt enesekindel asshole selle koha pealt, et ma ei taha kellegile midagi toestada, peale iseenda. Aga vahel arvates, et kaevame kellegile teisele, voime seda kogemata hoopis iseendale teha. Kui on keegi, kes tunneb samamoodi, ja motleb, et ma ei pea midagi kellegile toestama, siis kurat, peab kull. Vabandan, et teemast valja laksin ja korraldasin siin tundepuhangu, kuid ma tanan lihtsalt siin oma parimat sopra, Henrit.
Uks asi on veel, nimelt intensiivne trummarite otsing, toi sellise tulemuse nagu seda on siis, Stanley Love. Ei ta ei ole pornostaar, vaid hoopis trummar, kes resideerub Musicians Instituteis, stipendiumiga, ja ei ole keegi muu kui puhas eestlane. Nimi ei ole tal kohe kindlasti paris ja ma veel ei tea ka , et mis kurat ta nimi on aga me peaks selle siis teada saama homme, kolmapaeval. Me peaks temaga kokku saama klassikalises kohas nimega Hooters. Koha valikus on siis..... Eee paar pohjust :D
Vaatame, et mis masti tuubiga meil tegu on.
Minnes korraks eilse juurde ja nende kokkusaamiste voi mitte kokkusaamkste juurde otsustasime me nimelt oma taktikat muuta. Siinkohal tanaks me oma vanemaid, eriti heade nouannete juurest. Eriti oma emasid. Henri ema soovitas meil rohkem nn moelda, et mida utleme ja olla kavalam, samas kui minu ema utles, et lennake tuimalt peale, balls out, ja lihtsalt havitage. Nii me siis votsime need kaks tarka nou ja muutsime oma taktikat. Mote sundis siis oisel sunset stripil, kus me lihtsalt tuiasime ja idee taiustamjne Saddle Ranchis, kus me joime.... Limonaadi, sest meile ei muudud olut, kuna me ei kanna oma ID kaasas, ja nii me siis istusime seal tarkade nagudega ja joime mingit eriti suhkrust joogikest ja panime plaani paika, et mida nende opilastega siis teha, kelle me kipume koguaeg ara hirmutama. Me leidsime, et auk meie susteemis tekib siis, et kui me tahame neid kohe bandi ja pressime liialt peale. Tapselt nagu kuradime naistelantimine. Ei saa oelda, et tahad bandi teha temaga Vaid pead umber nurga minema, ehk siis teda jammima kutsuma, naistelantimise maailmas siis ohtusoogile kutsumine. Ja jumala eest ei tohi muljet jatta, et oled meeleheitel. Kolab eriti tobedalt, nagu uritaks nunnakooli opilasi furgooni meelitada.
Nii me siis otsustasimegi, et me kavatseme olla konkreetsemad, kulmemad, kavalamad ja targemad. Homme kohe kindlasti katsetame seda teooriat ka pariselus.
Viimased kaks paeva oleme me oisel sunset stripil ringi tuianud ning motteid kogunud, vaidlenud, naernud, lollusi teinud, mida iganes pahe on tulnud ja tunne on...... Et nagu oleks elus. Ma pole varem midai sellist tundnud. Meil oli henriga ka vestlus siis, et isegi, et see koht on uliperses, tahame me just siin olla, sest see on valjakutse ja see on siin iga nurga peal, mine ja tee see lihtsalt enda omaks.
Ma utlen teile, et ohtud sunset stripil on kuidagi vaga maagilised ja mojuvad hasti.
Brett mainis meile ka, et laupaeval on ta kutsutud Katy Perry uue muusikavideo "the one that got away" nn tahistamisele Sohos, ja peale seda leiab aset Afterparty "smokin mirrorsis", kuhu ta ka meid kutsus. Me oleme vaga tanulikud kutse eest ja loodaks hea meelega sinna minna. Katy Perry on isiklikult ka kohal siis. Loodame, et tuleb hea ohtu.
Ma tahtsin neid uudiseid meie molema eest teie koigiga jagada, et teid kursis hoida ja paistab , et me ikkagi saame blogi kirjutamist jatkata.
Nuud on aeg kidra harjutama hakata , mis saab olema oma julge 4h. Ootan.
Nagu ma mainisin, siis et ameerikas ei ole mitte midagi kindlat, siis praegune seis muusikas, hakkab jalle kuidagi ules poole liikuma. Voiks siin kohal tanada iseendaid ja meie peale hakkamist. Asi on selles, et Brandon, keda ma varem mainisin, temaga saime siis tana..... Lopuks ometi..... Uuesti kokku. Ta kutsus meid enda poole, ning me raakisime ning jammisime ning ta oli taitsa huvitatud meie ideedest ja utles pidevalt, et:"we are gonna have to make this happen..." minugi poolest, selle parast me sul jarel kaimegi nii pingsalt. Ta mainis ka veel seda, et tema roommate/parim sober, joe, kelle on onu on manager sellises plaadifirmas nagu seda on Interscope. See on siis uks suurimaid plaadifirmasid maailmas, kelle all on uhed suurimad artistid nagu Eminem, 50 cent, Black Eyed Peas, Escape The Fate, Fergie, Dr.Dre, Nelly Furtado, P. diddy.... Jne. Ja tema toanaabri uks parimaid sopru on siis Dj Ashba, kes on siis praegu Guns N Rosesi kitarrist.
Ta utles, et idee poolest on meil seal kapp sees, kuid meil peab olema loomulikult midagi ette naidata, ja meil on seda, me peame lihtsalt kovasti praegu vaeva nagema. Uks hea asi on see, et Brandoni vanemad on ka muusikud ja tema onul on garaazis pro tools ja just varskelt valminud stuudio, kus ta utles, et Brandon saab iga kell kasutada, mida me ka neljapaeval pidime tegema kui asjad lahevad plaaniparaselt.
Asi mida ma loomulikult Brandonile utlesin, oli tema praktiliselt voimatu kattesaamatus ja see, et me peame ohvreid tooma, ehk siis voib olla ei saa oma armastatuga nii palju tsillida, sest idee poolest saame me ara teha uhe kuuga rohkem kui moni tempokas band kuue kuuga. Ma tean, et mina olen selleks valmis ja Henri samuti. Me uritasiime koige viisakamal moel Brandonile seda selgeks teha, et meil on vaja lihtsalt graafikut ja plaani, et me ei saa asja praegu lennult teha. Onneks suutsime Brandonile tana naidata ka, et me ei aja lihtsalt sitta, ja et me reaalselt oskame kitarri mangida, ja ta utles seda ise ka.
Mul tuleb meelde, et meil oli Henriga ka eile vestlus, kus ta toi esile uhe tahtsa asja, nimelt selle, et minu viga on see, et kui tuleb oma aeg, et naidata oma oskusi, kellegi ees, siis ma ei tee seda ja valetan, et ma ei oska mangida, ja seda selleparast, et ma tunnen, et ma ei pea midagi kellegile toestama aga asi, mille Henri valja toi oli see, et just seda peangi tegema, ennast toestama,... niimoodi. See pani mind motlema, ning ma votsin selle endale kohustuseks, et nii hakkab olema. Alustasin juba tana :D
Ma olen olnud lihtsalt enesekindel asshole selle koha pealt, et ma ei taha kellegile midagi toestada, peale iseenda. Aga vahel arvates, et kaevame kellegile teisele, voime seda kogemata hoopis iseendale teha. Kui on keegi, kes tunneb samamoodi, ja motleb, et ma ei pea midagi kellegile toestama, siis kurat, peab kull. Vabandan, et teemast valja laksin ja korraldasin siin tundepuhangu, kuid ma tanan lihtsalt siin oma parimat sopra, Henrit.
Uks asi on veel, nimelt intensiivne trummarite otsing, toi sellise tulemuse nagu seda on siis, Stanley Love. Ei ta ei ole pornostaar, vaid hoopis trummar, kes resideerub Musicians Instituteis, stipendiumiga, ja ei ole keegi muu kui puhas eestlane. Nimi ei ole tal kohe kindlasti paris ja ma veel ei tea ka , et mis kurat ta nimi on aga me peaks selle siis teada saama homme, kolmapaeval. Me peaks temaga kokku saama klassikalises kohas nimega Hooters. Koha valikus on siis..... Eee paar pohjust :D
Vaatame, et mis masti tuubiga meil tegu on.
Minnes korraks eilse juurde ja nende kokkusaamiste voi mitte kokkusaamkste juurde otsustasime me nimelt oma taktikat muuta. Siinkohal tanaks me oma vanemaid, eriti heade nouannete juurest. Eriti oma emasid. Henri ema soovitas meil rohkem nn moelda, et mida utleme ja olla kavalam, samas kui minu ema utles, et lennake tuimalt peale, balls out, ja lihtsalt havitage. Nii me siis votsime need kaks tarka nou ja muutsime oma taktikat. Mote sundis siis oisel sunset stripil, kus me lihtsalt tuiasime ja idee taiustamjne Saddle Ranchis, kus me joime.... Limonaadi, sest meile ei muudud olut, kuna me ei kanna oma ID kaasas, ja nii me siis istusime seal tarkade nagudega ja joime mingit eriti suhkrust joogikest ja panime plaani paika, et mida nende opilastega siis teha, kelle me kipume koguaeg ara hirmutama. Me leidsime, et auk meie susteemis tekib siis, et kui me tahame neid kohe bandi ja pressime liialt peale. Tapselt nagu kuradime naistelantimine. Ei saa oelda, et tahad bandi teha temaga Vaid pead umber nurga minema, ehk siis teda jammima kutsuma, naistelantimise maailmas siis ohtusoogile kutsumine. Ja jumala eest ei tohi muljet jatta, et oled meeleheitel. Kolab eriti tobedalt, nagu uritaks nunnakooli opilasi furgooni meelitada.
Nii me siis otsustasimegi, et me kavatseme olla konkreetsemad, kulmemad, kavalamad ja targemad. Homme kohe kindlasti katsetame seda teooriat ka pariselus.
Viimased kaks paeva oleme me oisel sunset stripil ringi tuianud ning motteid kogunud, vaidlenud, naernud, lollusi teinud, mida iganes pahe on tulnud ja tunne on...... Et nagu oleks elus. Ma pole varem midai sellist tundnud. Meil oli henriga ka vestlus siis, et isegi, et see koht on uliperses, tahame me just siin olla, sest see on valjakutse ja see on siin iga nurga peal, mine ja tee see lihtsalt enda omaks.
Ma utlen teile, et ohtud sunset stripil on kuidagi vaga maagilised ja mojuvad hasti.
Brett mainis meile ka, et laupaeval on ta kutsutud Katy Perry uue muusikavideo "the one that got away" nn tahistamisele Sohos, ja peale seda leiab aset Afterparty "smokin mirrorsis", kuhu ta ka meid kutsus. Me oleme vaga tanulikud kutse eest ja loodaks hea meelega sinna minna. Katy Perry on isiklikult ka kohal siis. Loodame, et tuleb hea ohtu.
Ma tahtsin neid uudiseid meie molema eest teie koigiga jagada, et teid kursis hoida ja paistab , et me ikkagi saame blogi kirjutamist jatkata.
Nuud on aeg kidra harjutama hakata , mis saab olema oma julge 4h. Ootan.
Monday, November 14, 2011
Kickass
Oh teid, meie head sobrad. Tanan teid koiki nende meeldivate ja toetavate sonade eest, mis meieni on joudnud paari paeva jooksul. Loomulikult tanan ka pideva blogi jalgimise eest, mille vaatajate arvud meie silmad suureks ajavad, ehk siis 4000 vaatamist on kohe olemas. Ma ei tea, et kuidas teiega, kuid meie jaoks on see suur hunnik vaatamisi...
Minnes siis eilse paeva juurde, magasin mina julgelt 12h jarjest, ja hommikul oli positiivne energia tagasi ja on sailinud siiamaani. Paeva jooksul me uurisime veel igasugu kraami netist, mis puudutas bandiliikmete otsimist ja korterterite otsimist. Samal ajal Olid korteris veel Todd, Karson, Patricia ja Anthony. Ma usun, et Toddi olen ma varem maininud. Ta on aaretult irooniline , kuid sellegipoolest vaga hea sudamega ja aaretult sobralik tuup, viimasel ajal saan temaga hasti labi ja ta uurib alati, et mis me teeme ja et kuidas meil laheb. Igati sobralik isiksus ja andekas ka veel. Karsonit ma ei ole veel maininud. Tegu on siis Toddi uhe hea sobrannaga, kes liigub pidevalt temaga kaasas, ma veel ei ole kindel, et millega ta tegeleb, tegelikult pole ma ka veel kusinud ka, ma kusiks henri kaest, kuid praegu ta veel magab, ja ei hakka teda ules ajama, kuna ta laks minust tunduvalt hiljem magama, kuna tsekkis veel kortereid... Igatahes raakides veel Karsonist, siis ta on toeline sweetheart, ja seda koige paremas mottes. Anthony on siis make-up artist, kes on omal alal vaga andekas, ja ta tegi bretile just meiki uue fotosessioni jaoks, mille jaoks pidi brett oma kulmud maha ajama, ja utlen ausalt, et ta nagi suht hirmuaratav valja ilma nendeta. Mida anthony kohta saaks veel oelda, et tal on vaikse idamaa poisi kohta vaga madal ja rahulik haal, ei teagi, et kas kohe varem olen sellist tambrit kellegi juures marganud. Aga ullataval kombel ei ole anthony gei, ma motlen make-up artisti mottes.
Eilne ilm oli lihtsalt nii hea, et me otsustasime, et lahme kohe sunset stripile inimesi taga ajama ja ei jata jonni. Henri motles, et votaks akki oma kidra ka kaasa, et siis jaab inimestele mulje, et oleme kindlalt ikka muusikud. Mis minu arust oli ka vaga hea idee, ainult et seda on lihtsalt kaasas tassida paris tuutu. Alguses lisasime sammud Fatburgerisse, mis on meie lahedal, ja otsustasime, et lahme soome natuke, enne pikka kondimist. Votsime medium burksi ja refill joogi, joime nii et vahe pole ja kaisime peldikus nii et vahe pole.
Peale Faburgerit, siis silkasime koigepealt High Voltage'i suunas, mis on teadupoolest siis tattoo salong, ja kuulsaks saanud sellise sarja kaudu nagu seda on "LA Ink", ja omanikuks peaks siis olema ikkagi veel Kat Von D. Henri tahtis teada, et mis maksaks tema massiivne taoveering seal salongis ja vastuseks saime, et kurat selle jaoks tuleb votta lausa laenu. Me raagime siin praegu 2400 dollarist. Ma tunnistan ausalt, et viimased nadalad mangime isuga "mega million" ja "super lottery" loteriid, voidusummadeks siis kosmilised summad nagu 250 miljonit dollarit. Ameerika stiilis ikka. Ei looda voitu aga proovima peab.
Peale High Voltage kulastamist liikusime mooda paikselist sunset boulevardi, sunset stripi suunas, kuid poole peal avastasime,et meil on telefon koju jaanud. Arvates, et akki keegi ikkagi helistab meie nuiamise peale, siis otsustasime tagasi minna selle jargi. Koju joudes nagime bretti autot lahkumas, mis meid nahes jai keset ristmikku seisma, ja seal astus valja brett, kellel oli roheline kleit seljas, korged kontsad all ja must parukas ning paikseprillid peas. Ta tegi meile kohese catwalki. Me loomulikult kiitsime naistrahvast.
Kodus olles tegime kiire uuringu internetti, et vaadata, et kas on keegi vastanud ka midagi, kuid seis oli suht null. Vastanud oli meile uks eesti trummar, kes opib MIs. Leppisime temaga aja kokku, et kohtuda. Eks nais, et mis sellega saab.
Otsustasime, et liigume uuesti sunset stripi suunas ja lahme vaatame, et mis toimub. Joudes sinna, saime mingeid imelikke signaale autodelt, ja paris mitmes situatsioonis lehvitasid meile autodest.... Ainult mehed siis.
Minnes whiskey a gogost ulespoole, markasime uhte baari, kus oli sellise varajase kellaaja kohta palju rahvast. Liikusime sisse ning kohe selt tottas meie juurde uks ilus baaridaam, kes andis meile teada, et 19.30 hakkab siin "private party" , nii et me peame varsti lahkuma sealt. Nii me siis seisime seal ja uurisime umbrust ja vahetasime ideid, et kuidas sisse saada.... Sinna "private partyle". Otsustasime, et liigume praegu tagasi koju, ning valjas pole eriti midagi teha sellisel kellajal, puhapaev ka ikkagi. Tagasi minnes olid kodus ka Todd, Brett ja Karson, kes tegelesid mingi kostuumi voi...kurat ma ei tea, mida nad tegid, siiamaani ei saa aru, et mida nad teevad. Olen kauge sellest moeloomisasjast... Igatahes, me uurisime jalle oma meile ja postkaste, kuid endiselt mitte sittagi, isegi mitte korterite asjus, kuhu on nuudseks kirjutatud juba 15 korda kui mitte rohkemgi veel.
Liikusime tagasi sunset stripile, ja meiega oli kaasas kuidagi vaga hea tuju, tegime nalja ja lihtsalt nautisime seda, et mis meil on voi mida meil ei ole. Liikusime whiskey a gogost mooda ja kaugelt on juba naha, et seal on rahvast valjas, kell oli siis juba kovasti 8 labi. Joudsime juba baari lahedale. Kui ma vaid teaks, et mis selle baari nimi on, siis ma utleks seda, kuid me ei leidnud seda ei google mapsidest, ega ei lugenud seda valja ka.
Baarist moodudes markasime kahte tursket tuupi seal ees ja otsustasime peatumata edasi liikuda... Natuke edasi minnes laksime kohe nurga taha, et olukorda analuusida, ja esimene asi mis meil pahe tuli oli et:"shit, neil on turvad ees... " , arvata oligi, et mingit turvad seal on, kuid nendest mooda saada on kull raske. Peale natukest motlemist liikusime siis tagasi, maest alla baari suunas, laksime otse selle turva juurde, kes seisis seal, sigar suus ja barett peas, ja oli veel kuradima suur ka. Henri alustas siis, et:" hey we are here for a party, and we shpuld be on the list...", mille peale turva muhatas, et:"what are you guys doing in here, its a private party?", siis mille peale henri vastas:" we met a guy in the whiskey a gogo a week ago, named steve and he told us that theres gonna be a private party in sunday and he can get us in!", turva selle peale, et:" well i dont know any guy named steve...", siis selle peale vastas henri, et:" well he has the same height as he does..." ja suunas minu poole, mille peale ma lihtsalt noogutasin ja utlesin, et:"this has to be the place, he told us that, its little bit pass the whiskey a gogo", samal ajal uritasin meeleheitlikult valja lugeda, et mis selle kuradi koha nimi on, aga see kirjastiil tegi sellle minu jaoks taiesti voimatuks, pluss veel see, et ma kandsin paikseprille ka veel. Samal ajal korrutas turva, et:"i dont know any steve, this is a private party, you can not get in!", no mis seal ikka siis, me taandusime rahulikult ja otsustasime, et liigume edasi, enne kui jamaks laheb.
Otsustasime, et liigume ara Rainbowsse. Joudes umber nurga markasime mingeid tuupe seal ukse ees, kes lahemale joudes kusisid kohe dokumenti, mille peale henri vastas, et:"i dont have it with me...", mille peale uks turvadest vastas:" well you have to have a ID, or i can not let you in", mille peale ma vastasin, et:"well we got robbed actually 2 nights ago and they took our wallets, with ID and cash and i am not gonna bring my passport with me", mille peale turva utles, et:" alright, the ticket is 5 dollars..." , mida me teadsime, et meil ei ole. Meil oli taskus ainult 4 dollarit. See oli kogu raha, mis meil oli. Nii me siis viisakalt lahkusime.
Olukord oli jalle, kurat votaks, kuhu me uldse sisse saame. Istusime korraks maha ja motlesime, et kuhu minna. Henri utles, et lahme tagasi koju vahet pole, lahme harjutame ja vaatame, et kas on kirju tulnud. Ma ei osanud muud tarka selle peale vastata, kui et mul on tudimus sellest korterispassimisest, lame lihtsalt konnime ringi ja vaatame, et mis saab aga tagasi me ei lahe. Naudime ilusat ohtut ja votame selle vaikse raha eest viimast. Liikusime siis mooda sunset stripi ja kaisime ja kolasime igasugu baarides. Ja lopuks nagime, et siin ei ole eriti kellegagi raakida ja seltskonda sisse murda ei ole ka eriti hea mote. motlesime, et liigume siis tagasi.
Tagasi kondides markasin uletee "comedy store", kus oli tavalisest suurem sagimine ja pakkusin kohe idee valja, et tsekime selle koha ule, laksime sisse, kuid seal seisis siis ilusti piletikassa ees. Laksime sinna ja tuup ultes, et:" hey guys, one ticket is 10 dollars!", mille peale henri kusis minu kaest, et:" do you wanna go?", me teadsime, et meil ei ole sittagi raha, kuid me otsustasime, et viimeasja edasi. Ma kusisin siis, et:" are there any good performers tonight?" , mille peale tema:"oh all the performers are good, they have all been on different shows and arists are very funny, not like making stupid jokes, but being themselves", ainuke asi, mida ma selle peale kusida oskasin oli, et:" when is pablo francisco performing", tema vastas:" who is pablo francisco?" see oli minu jaoks kull selline ullatus, et ta ei tea, et kes on pablo. Ma vastasin, et:"well he is actually one of the best at the moment".... "oh i have never heard about him!", ma kusisn, et:" then what about gabriel iglesias", mille peale tema kusis, et:" so do you are into mexicans or what?", mina selle peale, et:"no they are actually the only ones i know..."
"well let me tell you guys, come here a little bit later and i am gonna let you in free so you could see whats going on here" ... Naisss.
Otsustasime, et tsekime siis niisama ringi ja lahme parast tagasi sinna. Moodusime sellisest kohast nagu Saddle Ranch, kus oli ka palju rahvast ja siis jarsku uks tudruk,, ilus tudruk, brunett tudruk, minu maitse, tudruk, kutsus meid sisse ja veenis meid, et me vaataks kohta. Me tegime temaga nati nalja ja lasime tal tood teha, et meid veenda sisse minema jattes mulje, et meil on tahtsaid asju vaja ajada. Laksime siis sisse ja see koht on kickass. Sinna lahme kindlalt tagasi, kuna seal on eriti raige rodeo, mida ma tanan proovida. Ray william johnson on ka seal oma video teinud " breaking LA"
Olime natuke sees seal, ja imetlesime natuke kohta ja samal ajal paitas korva hea muusika, weezer "island in nthe sun". Vaatasime ringi ja motlesime, et parem kui istume lauda kui lihtsalt seisame, ometigi, et meil ei ole raha. Nii kui saime lauda istuda, lendas kohe uks kauboi kaabuga tsikk ja andis meile menuu. Mida me siis asjalikult sirvisime. Jargmine hetk oli uks tuup meie juures, kes kusis, et mida me tahame siis soogiks. Me utlesime, et me vist ei tahagi praegu suua, et me lahme hoopis kuhugi baari ja joome ennast tais, et tana on hoopis selline paev. Tuup selle peale vastas, et:" whatever makes you happy guys" :D
Laksime valja ja siis see kena brunett seal utles, et:" what you guys are ot gonna stay?" ma vastasin, et:"we will be back, dont worry but not today, we have stuff to do" , henri kusis selle peale yema kaest, et:"we are gonna come back, depends on when are you working?" , siis ta vastas, et:" i work here every day", mille peale ma pidin kusima kohe, et:" do you like your job? Do you actually like standing here?" onneks ta ei solvunud, vaid vastas, et:" i love my job!" .... Muidugi muidugi. Henri kusis tema kaest, et:"where do you live?" , ta suunas kaega ules poole, et:" i live in the sherman oax" , siis ta kusis, et:" do you guys travel a lot or what?" , mille peale, ma vastasin, et:" we are here for music bussiness and we actually have to go to a private party in a hotel, so we have to hurry", siis henri kusis, et:"whats your name?", "my name is Jules", mille peale ma vastasin ule selja , et:" thats a ..... Good name.... I guess", mille peale ta naeratas ja utles:" oh thank you very much"
Loomulikult ei lainud me mite kuhugile erapeaole, vaid laksime lihtsalt mcdonaldsisse, ostsime koige vaiksema joogi ja joime ja taitsime seda kordamooda, ning kaisime pidevalt peldikus :D ja tegime nalja ja lihtsalt nautisime.
Umbes tunni parast liikusime tagasi "comedy store" suunas, kuid enne seda pidime mooda minema Saddle Ranchist, kus see Jules oli.. Nii kui ta meid markas kusis, et:"did the party suck?" "yeah the party was lame and it sucked, we are gonna go to a comedy store", Jules vist meid ei kuulnud, sest kliente lendas raigelt peale.
Comedy storeis saime kovasti naerda. Esimesed kaks esinejat olid vaga head. Esinejate seas oli ka veel Steve "Broadie" Stevenson, kes sison tuntud Hangover 1 filmist see politseinik, kes utleb, et:" .... Trust me kids you dont want to sit on this bemch, we call lthis place.... The looserville"
Igati hea meelelahutuse saime tasuta. Me olime seal umbes 1.45 hommikul. Otsustasime tagasi liikuda koju ja ennast valja puhata, kuid ohtu oli teglt vaga lahe, ja seda nii vaikse raha eest.
Koige lopuks lisaks oma uhe vaga hea sobra Vince Vinnuse sonad , kes samuti andis head nou meie sittade juhtumiste kohta - " well trouble is part of rock n roll. Least you are gonna have good stories for the band biography"
True that!
Olge monusad ja terved!
Minnes siis eilse paeva juurde, magasin mina julgelt 12h jarjest, ja hommikul oli positiivne energia tagasi ja on sailinud siiamaani. Paeva jooksul me uurisime veel igasugu kraami netist, mis puudutas bandiliikmete otsimist ja korterterite otsimist. Samal ajal Olid korteris veel Todd, Karson, Patricia ja Anthony. Ma usun, et Toddi olen ma varem maininud. Ta on aaretult irooniline , kuid sellegipoolest vaga hea sudamega ja aaretult sobralik tuup, viimasel ajal saan temaga hasti labi ja ta uurib alati, et mis me teeme ja et kuidas meil laheb. Igati sobralik isiksus ja andekas ka veel. Karsonit ma ei ole veel maininud. Tegu on siis Toddi uhe hea sobrannaga, kes liigub pidevalt temaga kaasas, ma veel ei ole kindel, et millega ta tegeleb, tegelikult pole ma ka veel kusinud ka, ma kusiks henri kaest, kuid praegu ta veel magab, ja ei hakka teda ules ajama, kuna ta laks minust tunduvalt hiljem magama, kuna tsekkis veel kortereid... Igatahes raakides veel Karsonist, siis ta on toeline sweetheart, ja seda koige paremas mottes. Anthony on siis make-up artist, kes on omal alal vaga andekas, ja ta tegi bretile just meiki uue fotosessioni jaoks, mille jaoks pidi brett oma kulmud maha ajama, ja utlen ausalt, et ta nagi suht hirmuaratav valja ilma nendeta. Mida anthony kohta saaks veel oelda, et tal on vaikse idamaa poisi kohta vaga madal ja rahulik haal, ei teagi, et kas kohe varem olen sellist tambrit kellegi juures marganud. Aga ullataval kombel ei ole anthony gei, ma motlen make-up artisti mottes.
Eilne ilm oli lihtsalt nii hea, et me otsustasime, et lahme kohe sunset stripile inimesi taga ajama ja ei jata jonni. Henri motles, et votaks akki oma kidra ka kaasa, et siis jaab inimestele mulje, et oleme kindlalt ikka muusikud. Mis minu arust oli ka vaga hea idee, ainult et seda on lihtsalt kaasas tassida paris tuutu. Alguses lisasime sammud Fatburgerisse, mis on meie lahedal, ja otsustasime, et lahme soome natuke, enne pikka kondimist. Votsime medium burksi ja refill joogi, joime nii et vahe pole ja kaisime peldikus nii et vahe pole.
Peale Faburgerit, siis silkasime koigepealt High Voltage'i suunas, mis on teadupoolest siis tattoo salong, ja kuulsaks saanud sellise sarja kaudu nagu seda on "LA Ink", ja omanikuks peaks siis olema ikkagi veel Kat Von D. Henri tahtis teada, et mis maksaks tema massiivne taoveering seal salongis ja vastuseks saime, et kurat selle jaoks tuleb votta lausa laenu. Me raagime siin praegu 2400 dollarist. Ma tunnistan ausalt, et viimased nadalad mangime isuga "mega million" ja "super lottery" loteriid, voidusummadeks siis kosmilised summad nagu 250 miljonit dollarit. Ameerika stiilis ikka. Ei looda voitu aga proovima peab.
Peale High Voltage kulastamist liikusime mooda paikselist sunset boulevardi, sunset stripi suunas, kuid poole peal avastasime,et meil on telefon koju jaanud. Arvates, et akki keegi ikkagi helistab meie nuiamise peale, siis otsustasime tagasi minna selle jargi. Koju joudes nagime bretti autot lahkumas, mis meid nahes jai keset ristmikku seisma, ja seal astus valja brett, kellel oli roheline kleit seljas, korged kontsad all ja must parukas ning paikseprillid peas. Ta tegi meile kohese catwalki. Me loomulikult kiitsime naistrahvast.
Kodus olles tegime kiire uuringu internetti, et vaadata, et kas on keegi vastanud ka midagi, kuid seis oli suht null. Vastanud oli meile uks eesti trummar, kes opib MIs. Leppisime temaga aja kokku, et kohtuda. Eks nais, et mis sellega saab.
Otsustasime, et liigume uuesti sunset stripi suunas ja lahme vaatame, et mis toimub. Joudes sinna, saime mingeid imelikke signaale autodelt, ja paris mitmes situatsioonis lehvitasid meile autodest.... Ainult mehed siis.
Minnes whiskey a gogost ulespoole, markasime uhte baari, kus oli sellise varajase kellaaja kohta palju rahvast. Liikusime sisse ning kohe selt tottas meie juurde uks ilus baaridaam, kes andis meile teada, et 19.30 hakkab siin "private party" , nii et me peame varsti lahkuma sealt. Nii me siis seisime seal ja uurisime umbrust ja vahetasime ideid, et kuidas sisse saada.... Sinna "private partyle". Otsustasime, et liigume praegu tagasi koju, ning valjas pole eriti midagi teha sellisel kellajal, puhapaev ka ikkagi. Tagasi minnes olid kodus ka Todd, Brett ja Karson, kes tegelesid mingi kostuumi voi...kurat ma ei tea, mida nad tegid, siiamaani ei saa aru, et mida nad teevad. Olen kauge sellest moeloomisasjast... Igatahes, me uurisime jalle oma meile ja postkaste, kuid endiselt mitte sittagi, isegi mitte korterite asjus, kuhu on nuudseks kirjutatud juba 15 korda kui mitte rohkemgi veel.
Liikusime tagasi sunset stripile, ja meiega oli kaasas kuidagi vaga hea tuju, tegime nalja ja lihtsalt nautisime seda, et mis meil on voi mida meil ei ole. Liikusime whiskey a gogost mooda ja kaugelt on juba naha, et seal on rahvast valjas, kell oli siis juba kovasti 8 labi. Joudsime juba baari lahedale. Kui ma vaid teaks, et mis selle baari nimi on, siis ma utleks seda, kuid me ei leidnud seda ei google mapsidest, ega ei lugenud seda valja ka.
Baarist moodudes markasime kahte tursket tuupi seal ees ja otsustasime peatumata edasi liikuda... Natuke edasi minnes laksime kohe nurga taha, et olukorda analuusida, ja esimene asi mis meil pahe tuli oli et:"shit, neil on turvad ees... " , arvata oligi, et mingit turvad seal on, kuid nendest mooda saada on kull raske. Peale natukest motlemist liikusime siis tagasi, maest alla baari suunas, laksime otse selle turva juurde, kes seisis seal, sigar suus ja barett peas, ja oli veel kuradima suur ka. Henri alustas siis, et:" hey we are here for a party, and we shpuld be on the list...", mille peale turva muhatas, et:"what are you guys doing in here, its a private party?", siis mille peale henri vastas:" we met a guy in the whiskey a gogo a week ago, named steve and he told us that theres gonna be a private party in sunday and he can get us in!", turva selle peale, et:" well i dont know any guy named steve...", siis selle peale vastas henri, et:" well he has the same height as he does..." ja suunas minu poole, mille peale ma lihtsalt noogutasin ja utlesin, et:"this has to be the place, he told us that, its little bit pass the whiskey a gogo", samal ajal uritasin meeleheitlikult valja lugeda, et mis selle kuradi koha nimi on, aga see kirjastiil tegi sellle minu jaoks taiesti voimatuks, pluss veel see, et ma kandsin paikseprille ka veel. Samal ajal korrutas turva, et:"i dont know any steve, this is a private party, you can not get in!", no mis seal ikka siis, me taandusime rahulikult ja otsustasime, et liigume edasi, enne kui jamaks laheb.
Otsustasime, et liigume ara Rainbowsse. Joudes umber nurga markasime mingeid tuupe seal ukse ees, kes lahemale joudes kusisid kohe dokumenti, mille peale henri vastas, et:"i dont have it with me...", mille peale uks turvadest vastas:" well you have to have a ID, or i can not let you in", mille peale ma vastasin, et:"well we got robbed actually 2 nights ago and they took our wallets, with ID and cash and i am not gonna bring my passport with me", mille peale turva utles, et:" alright, the ticket is 5 dollars..." , mida me teadsime, et meil ei ole. Meil oli taskus ainult 4 dollarit. See oli kogu raha, mis meil oli. Nii me siis viisakalt lahkusime.
Olukord oli jalle, kurat votaks, kuhu me uldse sisse saame. Istusime korraks maha ja motlesime, et kuhu minna. Henri utles, et lahme tagasi koju vahet pole, lahme harjutame ja vaatame, et kas on kirju tulnud. Ma ei osanud muud tarka selle peale vastata, kui et mul on tudimus sellest korterispassimisest, lame lihtsalt konnime ringi ja vaatame, et mis saab aga tagasi me ei lahe. Naudime ilusat ohtut ja votame selle vaikse raha eest viimast. Liikusime siis mooda sunset stripi ja kaisime ja kolasime igasugu baarides. Ja lopuks nagime, et siin ei ole eriti kellegagi raakida ja seltskonda sisse murda ei ole ka eriti hea mote. motlesime, et liigume siis tagasi.
Tagasi kondides markasin uletee "comedy store", kus oli tavalisest suurem sagimine ja pakkusin kohe idee valja, et tsekime selle koha ule, laksime sisse, kuid seal seisis siis ilusti piletikassa ees. Laksime sinna ja tuup ultes, et:" hey guys, one ticket is 10 dollars!", mille peale henri kusis minu kaest, et:" do you wanna go?", me teadsime, et meil ei ole sittagi raha, kuid me otsustasime, et viimeasja edasi. Ma kusisin siis, et:" are there any good performers tonight?" , mille peale tema:"oh all the performers are good, they have all been on different shows and arists are very funny, not like making stupid jokes, but being themselves", ainuke asi, mida ma selle peale kusida oskasin oli, et:" when is pablo francisco performing", tema vastas:" who is pablo francisco?" see oli minu jaoks kull selline ullatus, et ta ei tea, et kes on pablo. Ma vastasin, et:"well he is actually one of the best at the moment".... "oh i have never heard about him!", ma kusisn, et:" then what about gabriel iglesias", mille peale tema kusis, et:" so do you are into mexicans or what?", mina selle peale, et:"no they are actually the only ones i know..."
"well let me tell you guys, come here a little bit later and i am gonna let you in free so you could see whats going on here" ... Naisss.
Otsustasime, et tsekime siis niisama ringi ja lahme parast tagasi sinna. Moodusime sellisest kohast nagu Saddle Ranch, kus oli ka palju rahvast ja siis jarsku uks tudruk,, ilus tudruk, brunett tudruk, minu maitse, tudruk, kutsus meid sisse ja veenis meid, et me vaataks kohta. Me tegime temaga nati nalja ja lasime tal tood teha, et meid veenda sisse minema jattes mulje, et meil on tahtsaid asju vaja ajada. Laksime siis sisse ja see koht on kickass. Sinna lahme kindlalt tagasi, kuna seal on eriti raige rodeo, mida ma tanan proovida. Ray william johnson on ka seal oma video teinud " breaking LA"
Olime natuke sees seal, ja imetlesime natuke kohta ja samal ajal paitas korva hea muusika, weezer "island in nthe sun". Vaatasime ringi ja motlesime, et parem kui istume lauda kui lihtsalt seisame, ometigi, et meil ei ole raha. Nii kui saime lauda istuda, lendas kohe uks kauboi kaabuga tsikk ja andis meile menuu. Mida me siis asjalikult sirvisime. Jargmine hetk oli uks tuup meie juures, kes kusis, et mida me tahame siis soogiks. Me utlesime, et me vist ei tahagi praegu suua, et me lahme hoopis kuhugi baari ja joome ennast tais, et tana on hoopis selline paev. Tuup selle peale vastas, et:" whatever makes you happy guys" :D
Laksime valja ja siis see kena brunett seal utles, et:" what you guys are ot gonna stay?" ma vastasin, et:"we will be back, dont worry but not today, we have stuff to do" , henri kusis selle peale yema kaest, et:"we are gonna come back, depends on when are you working?" , siis ta vastas, et:" i work here every day", mille peale ma pidin kusima kohe, et:" do you like your job? Do you actually like standing here?" onneks ta ei solvunud, vaid vastas, et:" i love my job!" .... Muidugi muidugi. Henri kusis tema kaest, et:"where do you live?" , ta suunas kaega ules poole, et:" i live in the sherman oax" , siis ta kusis, et:" do you guys travel a lot or what?" , mille peale, ma vastasin, et:" we are here for music bussiness and we actually have to go to a private party in a hotel, so we have to hurry", siis henri kusis, et:"whats your name?", "my name is Jules", mille peale ma vastasin ule selja , et:" thats a ..... Good name.... I guess", mille peale ta naeratas ja utles:" oh thank you very much"
Loomulikult ei lainud me mite kuhugile erapeaole, vaid laksime lihtsalt mcdonaldsisse, ostsime koige vaiksema joogi ja joime ja taitsime seda kordamooda, ning kaisime pidevalt peldikus :D ja tegime nalja ja lihtsalt nautisime.
Umbes tunni parast liikusime tagasi "comedy store" suunas, kuid enne seda pidime mooda minema Saddle Ranchist, kus see Jules oli.. Nii kui ta meid markas kusis, et:"did the party suck?" "yeah the party was lame and it sucked, we are gonna go to a comedy store", Jules vist meid ei kuulnud, sest kliente lendas raigelt peale.
Comedy storeis saime kovasti naerda. Esimesed kaks esinejat olid vaga head. Esinejate seas oli ka veel Steve "Broadie" Stevenson, kes sison tuntud Hangover 1 filmist see politseinik, kes utleb, et:" .... Trust me kids you dont want to sit on this bemch, we call lthis place.... The looserville"
Igati hea meelelahutuse saime tasuta. Me olime seal umbes 1.45 hommikul. Otsustasime tagasi liikuda koju ja ennast valja puhata, kuid ohtu oli teglt vaga lahe, ja seda nii vaikse raha eest.
Koige lopuks lisaks oma uhe vaga hea sobra Vince Vinnuse sonad , kes samuti andis head nou meie sittade juhtumiste kohta - " well trouble is part of rock n roll. Least you are gonna have good stories for the band biography"
True that!
Olge monusad ja terved!
Saturday, November 12, 2011
Alkohoolikud
Unustasin mainida, et me voib olla lahme rehabi. Me leidsime kuulutuse, et 100 dollari eest saab kuuks ajaks minna rehabi, kus on ilus bassein, ja terve hunnik AA koosolekuid. Me peame siis teesklema alkohooolikud...
Unustasin seda ka veel mainida, et siit lahkudes peame me oma ainsa kommunikatsiooni vahendi, ehk siis selle ipadi loovutama tagasi tema omanikule Eliasele, kellele veelkord suur tanu. Siis ma ei oska oelda, et kuna me teiega uuesti uhendust saame votta, sest mingid turapead varastasid meie arvuti ja blackberry.
Unustasin seda ka veel mainida, et siit lahkudes peame me oma ainsa kommunikatsiooni vahendi, ehk siis selle ipadi loovutama tagasi tema omanikule Eliasele, kellele veelkord suur tanu. Siis ma ei oska oelda, et kuna me teiega uuesti uhendust saame votta, sest mingid turapead varastasid meie arvuti ja blackberry.
Whiskey a gogo
Alustaks sellest, et tanu dimale sain ma siis sellelt ipadilt, mis meil kasutada on, selle automaatse kirjutus korrektuuri maha, sellest olenemata, et kirjutamine on nuud palju kiirem, puuduvad sellel imemasinal tapitahed ja ma ei hakka neid asendama ka mingite numbritega, sest see votaks veel omakorda aega. Ma loodan, et Te ei pane seda pahaks kui olete sunnitud lugema ilma nendeta.
Pohjus, et miks siis blogi veninud on, on nimelt selleparast, et me oleme aktiivsed olnud ja jouame koju tavaliselt kella 3 paiku oosel, sest veedame enamus aja tutvusi hankides voi harjutades voi inimestega kohtudes, ja peale koike seda lihtsalt ei joua midagi kirja panna siia.
Nagu henri enne mainis, siis me tegeleme aktiivselt bandi loomisega, kuid see on osutunud keerulisemaks, kuid mitte voimatuks. Keeruliseks imelt selle tottu, et enamus inimesi siin linnas on lihtsalt... Sitta tais. Selles suhtes, et nende jutt ei liigu sama teed pidi kui nende aktsioon. Inimesed lubavad uhendust votta, kuid nad ei tee seda, samas kui meie taidame koik oma lubadused, mis me anname. Vahemalt siiamaani. See linn ei ole meid veel katte saanud, loodan, et ei saa ka.
Maletate kui ma mainisin teile Toddi, ehk siis Breti assistenti? Tegemist on vaga iroonilise ja sarkastilise tuubiga, kuid samas on tal hea suda kui nii oelda. Ta nimelt mainis, et tema sugulane Brandon Wayne on tagasi linnas ning ta on samuti muusik ja lopetanud MI, kuulab sama muusikat ning akki on ta huvitatud meiega muusikat tegemast. Otsustasime, et votame tuubiga uhendust ja vaatame, et mis saab. Henri kirjutas talle pika kirja, ning paar paeva hiljem saime siis vastuse. Vastuse sisu oli siis rohkem, et kes me sellised oleme, ja paistis, et ei olnud eriti huvitatud. Kuna meie lapakas varastati, kus olid sees koik meie lood ja muusika varandus, siis ainuke asi, mis meil ette oli veel jaanud naidata, oli bat country kaver youtube'is. Andsime talle siis nagu viimase olekorrena selle lingi ning jargmine asi mida kuulsime temalt oli siis midagi taolist:"wow, this cover is awesome. Im down, lets meet,"
Leppisime siis aja kokku teisipaevaks, kella 4ks, astroburgeris, santa monical. Meile vaga lahedal. Teisipaeval, kella 3 paiku saime sonumi, et ta ei saa tana tulla, et vaga tahtis asi tuli vahele... Selge siis. Leppisime siis aja kokku kolmapaevaks, sama kell ja koht.
Kolmapaeval joudsime me siis 5 minutit enne 4 kohale, astroburgerisse, tellisime paar jooki, et oma nn istekoht seal valja lunastada. Nii me siis seal rahulilult olime ning 16.10 ilmub siis valja ka Brandon. Taiesti selline hevi tuup, esmamulje jargi. Me vestlesime umbes 2h ja klapp oli olemas. Ta mainis, et ta ei salli ja ei usalda inimesi siin linnas, et enmus ajavad lihtsalt paska. Ei vaidle vastu. Samuti mainis ta ka veel, et ta on dj Ashbaga hea sober ja, et ta hangib tema oega tihti. Dj Ashba on siis Guns N Rosesi praegune kitarrist ja nad on tuuril, mis peaks loppema detsembris. Brandon mainis, et kui dj Ashba tahtis temaga kokku saada ning midagi muusikaliselt teha, ja et kui me saaks akki oma projekti toole, siis ta aitaks meid. Koik on ilus, aga olgem ausad, et meie oleme oma oppetunnid saanud juba, ja me ei usu mitte midagi enne kui see pariselt ei juhtu. Mote on sellegipoolest ilus.
Meie vestluse lopupoole, pakkus Brandon valja, et voiks voimalikult ruttu toole hakata, ja voiks jammida kohe varsti. Me votsime sellest kohe kinni ja olime rohkemgi kui nous. Samuti kutsus Brandon ka meid Rainbowsse reedel, kus pidi toimuma "metal day" ohtu. Me olime loomulikult nous.
Need, kes ei tea, et mis voi kes on see Rainbow, siis tegemist on sunset stripil oleva vaga legendaarse baarina, kus iga ohtu hangivad rokkstaarid ja filmistaarid. Selles kohas on ka ajalugu peidus.
Brandon raakis ka uhe naljaka juhtumise Rainbows. Nimelt siis, ta oli seal oma sopradega, ja nendega hangis seal ei keegi muu kui Kate Hudson. Sel hetkel oli ta veel vaba ja vallaline. Igatahes, preili Hudson ajas siis kulge uhele Brandoni sopradest, joe'le, kes pani kovasti narkot, kuid Kate'i ees teeskles, et ta ei tee mitte midagi seoses narkoga. Millega Joe, jallegi ei arvestanud, oli see, et Lemmy Kilmister hangib seal vaga tihti ning, kes on kova narkomees ja juhuslikult tema uks parimaid sopru. Keset siis vestlust lendas kohale Lemmy, kes entusiastlikult hoikas Joe'le koigi kuuldes, et:" hey, upstaires, there is huge mountain of coke, lets go and destroy this thing", mille peale Kate olevat siis Joe'le otsa vaadanud ja oelnud, et:"really dude..... Really??", ja kondis sonagi lausumata minema..... You just got cocblocked by Lemmy.
Igatahes, jargmine paev saatsin ma Brandonile sonumi, et voiks jammida, mille peale ei saanud ma mingit vastust. Helistasin ka kaks korda, ja ei mitte midagi. Siis tekkis, tunne, et shitttt, ega ometi jalle. Ja koige veidram on see, et me laksime laiali teadmisega, et ta tahab meiega bandi teha. No mine vota kinni.
Igatahes, reede sammusime me siis Rainbow poole, ja pool 8 olime juba seal, ning votsime paar heinekeni. Pohjus, et miks nii vara kohale laksime oli see, et Brandon mainis, et seal on turvad ees, kes kontrollivad IDd, ja kuna henri on 19, siis tema sinna sisse ei saa. Lootsime selle peale, et varem minnes akki ei ole veel turvasid ees. Igatahes, meil vedas, saime sisse, kuna joudsime enne turvasid.
Umbes, kell pool 12, saatis Henri Brandonile sonumi, et kuna ta siia jouab, mille peale Ta vastas, et:"sorry dude, we got drunk at my folks house, not gonna make it tonight" .... No lihtsalt ..... Vaga lahe. Henri vahetas temaga veel moned sonumid, ja lopuks uuris siis, et kas me siis ikka jammiks mingi hetk, et vabandust,, kuid me oleme kannatamaud, mille peale Brandon vastas koige parema vastuse uldse... Ooot kohe utlen..... Noniii..... Ja nuud see tuleb:"i never noticed how close estonia is to finland, did you know that guys? Have tou ever heard HIM?".... Lihtsalt parim vastus, ja ilmselgelt oli ta suht sodi kui seda kirjutas :D ma ei tea, et mida Henri tapselt sellele vastas, kuid see tuup poikleb ausast vastusest eemale, mis on naljakas. Voi oleme me lihtsalt ome jutu ja olekuga liialt hirmutavad, et meile ei julgeta otse nakku oelda, et mida nad sellest arvavad. Naljakas on see, et me oleks aarmiselt tanulikud aususe eest ja me ei solvuks, kohe kindlasti mitte.
Kui aus olla, siis asjad lahevad suht allamage praegu... Nagu lihtsalt gemiaalselt allamage. Brett teatas tana, et tal tulevad sobrad siia, kes on nous maksma 850 dollarit, nii, et me voiks suht varsti lahkuda. No niipalju siis sellest, et ma aitan teid, sest te olete toredad. Uhesonaga peame, m e siit valja kolima, umbes 3paeva parast.
Henri surfas terve graigslisti labi, ja saatsi 6le normaalsele kuulutusele vastuse. Uks kuulutus, mis meie silmi haaras oli west hollywoodis, kus otsiti 2 uurnikku, ja tegemist oli suur majaga. Paris lahe nagi seest valja. Me saime ka vastuse, ja vahetasime paar meili, ning ta utles, et me helistaks talle, siis henri mainis, et meil sai konekaart tuhjaks, et ta ei saa helistada, mis oli voib olla liialt rutakas vastus, ja tekitas neis tunde meist, et me oleme akki liialt vaesed? Ei tea. See oli praeguseks ka ainus kuulutnus, millelt me vastuse saime, aaa ja loomulikult ei jata ma ka mainimata, et meie raskele flaierite jagamisele vastati. Otsitakse kitarristi.......naistebandi..... Kus on sees akordion ja floot......fuck my life.
Tahaks raigelt ropendada.
Eilsest ohtust veel nii palju, et meile aeti kovasti paska jalle. Loomlikult me ei uskunud, kuid ikkagi, nome tunne on sees, et raiskasime oma aega pasa kuulamisele.
Siiamaani oleme me vahetanud kontakte umbes 20 muusikuga, ja see on ka pika vestluse kaigus ja pideva eneseteostamise kaigus. Selline tunne, et nagu me oleks kodutute staatuses, kuna meil ei ole suuri tutvusi, kuid samas me tahame neist koigist koige rohkem midagi saavutada.
Mingi hetk tekkis meil mote, et kurat, meil on 20 muusikuga raagitud, ja mitte ukski kord ei ole me veel jammimise voi proovikani joudnud. Uks asi on bandi tegemine, kuid tjeine asi on lihtsalt jammimine.... Kas me hirmutame nad oma tosidusega ara, voi milles kurat kull asi on?? Kas meie lahenemine voi suhtumine on vale, ma ei tea, aga keegi ei vasta rohkem kirjadele... Olen aus, me oleme suht perses omadega ja igatpidi nullis.... Kuid ometigi pusib lootusekiir... Ja motivatsioon.... Voib olla nad voivad meid eirata, kuid nad ei saa meie motivatsiooni eirata. Praegu sobiks just linkin parki faint taustaks panna... Lihtsalt mainin. Ma tahaks lihtsalt koik segi peksta ja selle segaduse endast valja votta. Ma tunnen lihtsalt, et me ei vaari eiramist ja sellist suhtumist. Uks asi on veel kindel, et siin linnas, ei tohi aus olla, sellest on nad meist ees. Valeta nii palju kui on vaja, suutuid valesid, sest paistab, et nende asjade parast see linn uldse koos seisab veel.
Aga jah, me peame kiiresti uue elukoha leidma. Ma ei tea, et kuidas me selle leiame aga jah. Kui keegi teist oskaks meile head nou anda voi midagagi, mis juhiks meid oigele teele, siis me kuulame.... Sest me tahame voita.
Pohjus, et miks siis blogi veninud on, on nimelt selleparast, et me oleme aktiivsed olnud ja jouame koju tavaliselt kella 3 paiku oosel, sest veedame enamus aja tutvusi hankides voi harjutades voi inimestega kohtudes, ja peale koike seda lihtsalt ei joua midagi kirja panna siia.
Nagu henri enne mainis, siis me tegeleme aktiivselt bandi loomisega, kuid see on osutunud keerulisemaks, kuid mitte voimatuks. Keeruliseks imelt selle tottu, et enamus inimesi siin linnas on lihtsalt... Sitta tais. Selles suhtes, et nende jutt ei liigu sama teed pidi kui nende aktsioon. Inimesed lubavad uhendust votta, kuid nad ei tee seda, samas kui meie taidame koik oma lubadused, mis me anname. Vahemalt siiamaani. See linn ei ole meid veel katte saanud, loodan, et ei saa ka.
Maletate kui ma mainisin teile Toddi, ehk siis Breti assistenti? Tegemist on vaga iroonilise ja sarkastilise tuubiga, kuid samas on tal hea suda kui nii oelda. Ta nimelt mainis, et tema sugulane Brandon Wayne on tagasi linnas ning ta on samuti muusik ja lopetanud MI, kuulab sama muusikat ning akki on ta huvitatud meiega muusikat tegemast. Otsustasime, et votame tuubiga uhendust ja vaatame, et mis saab. Henri kirjutas talle pika kirja, ning paar paeva hiljem saime siis vastuse. Vastuse sisu oli siis rohkem, et kes me sellised oleme, ja paistis, et ei olnud eriti huvitatud. Kuna meie lapakas varastati, kus olid sees koik meie lood ja muusika varandus, siis ainuke asi, mis meil ette oli veel jaanud naidata, oli bat country kaver youtube'is. Andsime talle siis nagu viimase olekorrena selle lingi ning jargmine asi mida kuulsime temalt oli siis midagi taolist:"wow, this cover is awesome. Im down, lets meet,"
Leppisime siis aja kokku teisipaevaks, kella 4ks, astroburgeris, santa monical. Meile vaga lahedal. Teisipaeval, kella 3 paiku saime sonumi, et ta ei saa tana tulla, et vaga tahtis asi tuli vahele... Selge siis. Leppisime siis aja kokku kolmapaevaks, sama kell ja koht.
Kolmapaeval joudsime me siis 5 minutit enne 4 kohale, astroburgerisse, tellisime paar jooki, et oma nn istekoht seal valja lunastada. Nii me siis seal rahulilult olime ning 16.10 ilmub siis valja ka Brandon. Taiesti selline hevi tuup, esmamulje jargi. Me vestlesime umbes 2h ja klapp oli olemas. Ta mainis, et ta ei salli ja ei usalda inimesi siin linnas, et enmus ajavad lihtsalt paska. Ei vaidle vastu. Samuti mainis ta ka veel, et ta on dj Ashbaga hea sober ja, et ta hangib tema oega tihti. Dj Ashba on siis Guns N Rosesi praegune kitarrist ja nad on tuuril, mis peaks loppema detsembris. Brandon mainis, et kui dj Ashba tahtis temaga kokku saada ning midagi muusikaliselt teha, ja et kui me saaks akki oma projekti toole, siis ta aitaks meid. Koik on ilus, aga olgem ausad, et meie oleme oma oppetunnid saanud juba, ja me ei usu mitte midagi enne kui see pariselt ei juhtu. Mote on sellegipoolest ilus.
Meie vestluse lopupoole, pakkus Brandon valja, et voiks voimalikult ruttu toole hakata, ja voiks jammida kohe varsti. Me votsime sellest kohe kinni ja olime rohkemgi kui nous. Samuti kutsus Brandon ka meid Rainbowsse reedel, kus pidi toimuma "metal day" ohtu. Me olime loomulikult nous.
Need, kes ei tea, et mis voi kes on see Rainbow, siis tegemist on sunset stripil oleva vaga legendaarse baarina, kus iga ohtu hangivad rokkstaarid ja filmistaarid. Selles kohas on ka ajalugu peidus.
Brandon raakis ka uhe naljaka juhtumise Rainbows. Nimelt siis, ta oli seal oma sopradega, ja nendega hangis seal ei keegi muu kui Kate Hudson. Sel hetkel oli ta veel vaba ja vallaline. Igatahes, preili Hudson ajas siis kulge uhele Brandoni sopradest, joe'le, kes pani kovasti narkot, kuid Kate'i ees teeskles, et ta ei tee mitte midagi seoses narkoga. Millega Joe, jallegi ei arvestanud, oli see, et Lemmy Kilmister hangib seal vaga tihti ning, kes on kova narkomees ja juhuslikult tema uks parimaid sopru. Keset siis vestlust lendas kohale Lemmy, kes entusiastlikult hoikas Joe'le koigi kuuldes, et:" hey, upstaires, there is huge mountain of coke, lets go and destroy this thing", mille peale Kate olevat siis Joe'le otsa vaadanud ja oelnud, et:"really dude..... Really??", ja kondis sonagi lausumata minema..... You just got cocblocked by Lemmy.
Igatahes, jargmine paev saatsin ma Brandonile sonumi, et voiks jammida, mille peale ei saanud ma mingit vastust. Helistasin ka kaks korda, ja ei mitte midagi. Siis tekkis, tunne, et shitttt, ega ometi jalle. Ja koige veidram on see, et me laksime laiali teadmisega, et ta tahab meiega bandi teha. No mine vota kinni.
Igatahes, reede sammusime me siis Rainbow poole, ja pool 8 olime juba seal, ning votsime paar heinekeni. Pohjus, et miks nii vara kohale laksime oli see, et Brandon mainis, et seal on turvad ees, kes kontrollivad IDd, ja kuna henri on 19, siis tema sinna sisse ei saa. Lootsime selle peale, et varem minnes akki ei ole veel turvasid ees. Igatahes, meil vedas, saime sisse, kuna joudsime enne turvasid.
Umbes, kell pool 12, saatis Henri Brandonile sonumi, et kuna ta siia jouab, mille peale Ta vastas, et:"sorry dude, we got drunk at my folks house, not gonna make it tonight" .... No lihtsalt ..... Vaga lahe. Henri vahetas temaga veel moned sonumid, ja lopuks uuris siis, et kas me siis ikka jammiks mingi hetk, et vabandust,, kuid me oleme kannatamaud, mille peale Brandon vastas koige parema vastuse uldse... Ooot kohe utlen..... Noniii..... Ja nuud see tuleb:"i never noticed how close estonia is to finland, did you know that guys? Have tou ever heard HIM?".... Lihtsalt parim vastus, ja ilmselgelt oli ta suht sodi kui seda kirjutas :D ma ei tea, et mida Henri tapselt sellele vastas, kuid see tuup poikleb ausast vastusest eemale, mis on naljakas. Voi oleme me lihtsalt ome jutu ja olekuga liialt hirmutavad, et meile ei julgeta otse nakku oelda, et mida nad sellest arvavad. Naljakas on see, et me oleks aarmiselt tanulikud aususe eest ja me ei solvuks, kohe kindlasti mitte.
Kui aus olla, siis asjad lahevad suht allamage praegu... Nagu lihtsalt gemiaalselt allamage. Brett teatas tana, et tal tulevad sobrad siia, kes on nous maksma 850 dollarit, nii, et me voiks suht varsti lahkuda. No niipalju siis sellest, et ma aitan teid, sest te olete toredad. Uhesonaga peame, m e siit valja kolima, umbes 3paeva parast.
Henri surfas terve graigslisti labi, ja saatsi 6le normaalsele kuulutusele vastuse. Uks kuulutus, mis meie silmi haaras oli west hollywoodis, kus otsiti 2 uurnikku, ja tegemist oli suur majaga. Paris lahe nagi seest valja. Me saime ka vastuse, ja vahetasime paar meili, ning ta utles, et me helistaks talle, siis henri mainis, et meil sai konekaart tuhjaks, et ta ei saa helistada, mis oli voib olla liialt rutakas vastus, ja tekitas neis tunde meist, et me oleme akki liialt vaesed? Ei tea. See oli praeguseks ka ainus kuulutnus, millelt me vastuse saime, aaa ja loomulikult ei jata ma ka mainimata, et meie raskele flaierite jagamisele vastati. Otsitakse kitarristi.......naistebandi..... Kus on sees akordion ja floot......fuck my life.
Tahaks raigelt ropendada.
Eilsest ohtust veel nii palju, et meile aeti kovasti paska jalle. Loomlikult me ei uskunud, kuid ikkagi, nome tunne on sees, et raiskasime oma aega pasa kuulamisele.
Siiamaani oleme me vahetanud kontakte umbes 20 muusikuga, ja see on ka pika vestluse kaigus ja pideva eneseteostamise kaigus. Selline tunne, et nagu me oleks kodutute staatuses, kuna meil ei ole suuri tutvusi, kuid samas me tahame neist koigist koige rohkem midagi saavutada.
Mingi hetk tekkis meil mote, et kurat, meil on 20 muusikuga raagitud, ja mitte ukski kord ei ole me veel jammimise voi proovikani joudnud. Uks asi on bandi tegemine, kuid tjeine asi on lihtsalt jammimine.... Kas me hirmutame nad oma tosidusega ara, voi milles kurat kull asi on?? Kas meie lahenemine voi suhtumine on vale, ma ei tea, aga keegi ei vasta rohkem kirjadele... Olen aus, me oleme suht perses omadega ja igatpidi nullis.... Kuid ometigi pusib lootusekiir... Ja motivatsioon.... Voib olla nad voivad meid eirata, kuid nad ei saa meie motivatsiooni eirata. Praegu sobiks just linkin parki faint taustaks panna... Lihtsalt mainin. Ma tahaks lihtsalt koik segi peksta ja selle segaduse endast valja votta. Ma tunnen lihtsalt, et me ei vaari eiramist ja sellist suhtumist. Uks asi on veel kindel, et siin linnas, ei tohi aus olla, sellest on nad meist ees. Valeta nii palju kui on vaja, suutuid valesid, sest paistab, et nende asjade parast see linn uldse koos seisab veel.
Aga jah, me peame kiiresti uue elukoha leidma. Ma ei tea, et kuidas me selle leiame aga jah. Kui keegi teist oskaks meile head nou anda voi midagagi, mis juhiks meid oigele teele, siis me kuulame.... Sest me tahame voita.
Wednesday, November 9, 2011
HaHa ... Hea pang!
Ma arvasin, et see diversity visa lottery algab novembris, aga tegelikult algae oktoobris ja lõppes 5. Novembril.
Järgmise aastani ... Juhul kui vahepeal midagi kavalat välja ei mõtle.
Nõme...
Aga naljakas..
Veel ...
Okei enam ei ole ...
Ei oot ..
Okei nüüd.
Aga see lihtsalt tähendab, et peab edukas olema...
Huvitav kuidas see käib :D
Tsau!
Henri
Ma arvasin, et see diversity visa lottery algab novembris, aga tegelikult algae oktoobris ja lõppes 5. Novembril.
Järgmise aastani ... Juhul kui vahepeal midagi kavalat välja ei mõtle.
Nõme...
Aga naljakas..
Veel ...
Okei enam ei ole ...
Ei oot ..
Okei nüüd.
Aga see lihtsalt tähendab, et peab edukas olema...
Huvitav kuidas see käib :D
Tsau!
Henri
Tuesday, November 8, 2011
Peakoka logiraamat, peatükk 21
Täna menüüs:
* heledapäine neiu Idamaises kastmes
* eelküpsetatud muusikud marinaadis ( tuleb ise mikros üles soonendada)
* virtuaalne pearoog Mac operatsioonisüsteemiga
* roosapõskse õuna tumedam võrakaaslane
Mittevalikulise Ning vältimatu magusroana kaasneb menüüga eluruumide kaaseksisteerija Värviline puuviljažerbett vahustatud draamakoorega, Mille otsas ilutseb Liinipealse sõnastikuga Päiksekiir ise.
Etteruttavalt öeldes, kuningliku roa kohta, et nad helistasid just ja see mida ma kõrvalt telefonist kuulen on lihtsalt absurdne -.-
Ja edasi menüüd järgides:
Mainisime eelmises postituses, et Bella soovis Meiega koos whiskey a go go's esineda. Käisime ka nende stuudios, mis oli väga fancy. Paar päeva hiljem, ehk siis üleeile ? Tulid seven ja Bella meie juurde et siis lugudega tegeleda. Seven on muidu lahe tüüp, aga tema silmist oli näha, et ta ei soovi sellega tegeleda, ta ei soovi sinna esinemisele kitarre ja kogu sellist suurt kremplit. Ta on pigem Vanakooli tegelane ja Oma ettevõtmistes järjekindel. Ta on olnud selles äris piisavalt Kaua ja ta teab, mida need plaadifirmad Tahavad, kes seda esinemist kuulama tulevad. Muusika on selling keskmine klubimuusika, kuid mitte midagi eriti erilist... Seega me tahsime kogu sellest asjast ära öelda, sest ainsad, kes nagu selle poolt olid, olid Elias ja Brett. Pealegi, me ei tahtnud seda teha ka sellepärast, et me ei oleks sellest midagi eriti saanud, oleksime kulutanud lihtsalt suure osa novembrikuust, tehes kellelegi mingit kasu. Pealegi, kui me Võtetel osalesime, ei öelnud Bella meile isegi aitäh selle eest. Kuigi ma mõistan, et Brett ja Elias tahtsid Ainult head, kui nad meile seda võimalust pakkusid, Mille eest me oleme väga tänulikud.. Aga me otsustasime, et me ikkagi ei esine.
Musicians Institute's käies saime tuttavaks ericuga, kes ütles et ta oleks huvitatud meile bassi mängima. And is meile oma numbri ja visiitkaardi, Mille ta 5 minutit hiljem melt tagasi küsis ja selle hoops Nikki Sixxile and is kuna ta nägi, et me Nikkile Oma infoga paberikese kätte ulatasime. Igaksjuhuks kontrollisime numbrit, mille ta oli andnud. Number osutus valeks ja ta ütles, et ta oli end a eelmise numbri kogemata andnud. See jätab kahtlase esmamulje Ning pealegi nägi ta välja uimane nagu ta oleks kivis koguaeg. Ta ütles, et me saaks me MIs proovi teha. Meie kirjadele ta Paar päeva ei vastanud Ning Lauri võttis asja otsekohselt kätte. Soras tema facebookis sõbralistis ja kirjutas tuimalt vähemalt kaheksale muusikuid, kes tema sõbralistis olid Ning lisas kenamaid neiusid lima igasuguse tutvustuseta Oma sõbralisti, kellest osad koheselt ted a vastu lisasid. Saime tuttavaks kahe trummari ja ühe bassistiga. MIs proovitegemise võimaluste kohta uurisime Scottilt, kes ütles, et hoolimata isegi sellest, et me teeksime proovi koos sealsete õpilastega, see pole võimalik ja et kõik asjad seal on mõeldud ainult õpilastele, kahjuks. Muidugi ma usun, et kui me oleksime temaga paremal läbisaamisel, siis poleks vist eriti mingit takistust, kuna õpilased ise väitsid et nii peaks saama. Seega ei tea mida arvata.
Bassist, kes meile rohkem silma jâi ja kelle leidsime Ericu sõbralistist on Garret Mcintosch. Lauri tähelepanu äratas esmalt tema ametikoht milleks oli : CEO at Not Giving A Fuck. Tema muusikamaitse kattub suresti meie Omaga Ning kõige parem on just tema suhtumine. Loodame, et saame temaga ka proovi teha ja koos jämmida.
Todd mainis meile, et tema sugulane on mänginud paljudes bändides bassi ja jagas meile tema Facebooki. Tundus muhe Ning saame temaga homme kokku.
Olge muhedad!
Henri ja Lauri
* heledapäine neiu Idamaises kastmes
* eelküpsetatud muusikud marinaadis ( tuleb ise mikros üles soonendada)
* virtuaalne pearoog Mac operatsioonisüsteemiga
* roosapõskse õuna tumedam võrakaaslane
Mittevalikulise Ning vältimatu magusroana kaasneb menüüga eluruumide kaaseksisteerija Värviline puuviljažerbett vahustatud draamakoorega, Mille otsas ilutseb Liinipealse sõnastikuga Päiksekiir ise.
Etteruttavalt öeldes, kuningliku roa kohta, et nad helistasid just ja see mida ma kõrvalt telefonist kuulen on lihtsalt absurdne -.-
Ja edasi menüüd järgides:
Mainisime eelmises postituses, et Bella soovis Meiega koos whiskey a go go's esineda. Käisime ka nende stuudios, mis oli väga fancy. Paar päeva hiljem, ehk siis üleeile ? Tulid seven ja Bella meie juurde et siis lugudega tegeleda. Seven on muidu lahe tüüp, aga tema silmist oli näha, et ta ei soovi sellega tegeleda, ta ei soovi sinna esinemisele kitarre ja kogu sellist suurt kremplit. Ta on pigem Vanakooli tegelane ja Oma ettevõtmistes järjekindel. Ta on olnud selles äris piisavalt Kaua ja ta teab, mida need plaadifirmad Tahavad, kes seda esinemist kuulama tulevad. Muusika on selling keskmine klubimuusika, kuid mitte midagi eriti erilist... Seega me tahsime kogu sellest asjast ära öelda, sest ainsad, kes nagu selle poolt olid, olid Elias ja Brett. Pealegi, me ei tahtnud seda teha ka sellepärast, et me ei oleks sellest midagi eriti saanud, oleksime kulutanud lihtsalt suure osa novembrikuust, tehes kellelegi mingit kasu. Pealegi, kui me Võtetel osalesime, ei öelnud Bella meile isegi aitäh selle eest. Kuigi ma mõistan, et Brett ja Elias tahtsid Ainult head, kui nad meile seda võimalust pakkusid, Mille eest me oleme väga tänulikud.. Aga me otsustasime, et me ikkagi ei esine.
Musicians Institute's käies saime tuttavaks ericuga, kes ütles et ta oleks huvitatud meile bassi mängima. And is meile oma numbri ja visiitkaardi, Mille ta 5 minutit hiljem melt tagasi küsis ja selle hoops Nikki Sixxile and is kuna ta nägi, et me Nikkile Oma infoga paberikese kätte ulatasime. Igaksjuhuks kontrollisime numbrit, mille ta oli andnud. Number osutus valeks ja ta ütles, et ta oli end a eelmise numbri kogemata andnud. See jätab kahtlase esmamulje Ning pealegi nägi ta välja uimane nagu ta oleks kivis koguaeg. Ta ütles, et me saaks me MIs proovi teha. Meie kirjadele ta Paar päeva ei vastanud Ning Lauri võttis asja otsekohselt kätte. Soras tema facebookis sõbralistis ja kirjutas tuimalt vähemalt kaheksale muusikuid, kes tema sõbralistis olid Ning lisas kenamaid neiusid lima igasuguse tutvustuseta Oma sõbralisti, kellest osad koheselt ted a vastu lisasid. Saime tuttavaks kahe trummari ja ühe bassistiga. MIs proovitegemise võimaluste kohta uurisime Scottilt, kes ütles, et hoolimata isegi sellest, et me teeksime proovi koos sealsete õpilastega, see pole võimalik ja et kõik asjad seal on mõeldud ainult õpilastele, kahjuks. Muidugi ma usun, et kui me oleksime temaga paremal läbisaamisel, siis poleks vist eriti mingit takistust, kuna õpilased ise väitsid et nii peaks saama. Seega ei tea mida arvata.
Bassist, kes meile rohkem silma jâi ja kelle leidsime Ericu sõbralistist on Garret Mcintosch. Lauri tähelepanu äratas esmalt tema ametikoht milleks oli : CEO at Not Giving A Fuck. Tema muusikamaitse kattub suresti meie Omaga Ning kõige parem on just tema suhtumine. Loodame, et saame temaga ka proovi teha ja koos jämmida.
Todd mainis meile, et tema sugulane on mänginud paljudes bändides bassi ja jagas meile tema Facebooki. Tundus muhe Ning saame temaga homme kokku.
Olge muhedad!
Henri ja Lauri
Saturday, November 5, 2011
Tsau!
Ipadiga on ebamugav eesti keeles kirjutada, sest ta kipub sõnu meeleheitlikult ingliskeelseks muutma. Näiteks sõna ebamugav muutus "WBA Utah"-iks. Loogika?
Aga lühikese sissekande maadleks selle lapiku elukaga sisse küll.
Tasapisi on ta eesti keele vastu leebemaks muutunud Ning kui sõna julgelt kaheksa Korda järjest " valesti" sisse trükkida siis lõpuks Saab ta aru, mida sooviti. Ipadi andis meile kasutada Elias, Breti sõber footgraaf/režissöör, kes meid Eile Bella stuudiosse kaasa kutsus. See stuUdio oli väga luksuslik ja tasemel. Suured ekraanid, köök, viks wc, nahkdiivanid, pirakas helipult ja võimud, mikrid ja Lahedat interjöri loovad nipsasjad. Bella rääkis, et ta soovib koos meiega esineda whiskey a go go's 17. Nov. See on kõvasti reaalsem, kui kõik see kokku, mida printsessidelt kuulsime. Küll aga on veel palju lahtisi otsi ja me peame lugude kallal töötama Ning uurima, et mida ja kuidas Bella soovib. Bella soovi on aga raske kuulda, sest Elias ja Brett kujundavad tema imidžit, Brett on lihtsalt koostööaldis, kuid eliasele meeldib kõike kontrollida. Teda häiris suuresti isegi see, et produtsent, kelle nimi on Seven, (muhe tüüp) ei teinud nii nagu tema .
Vahepeal käisime stuudiost väljas ja jõime Boba teed. Boba tähendab seda, et selle sees on sellised väikesed tee maitselised tarretise kuulid, mida jämeda kõrrega sisse Saab luristada. Lauri ei saanud kiusatusele vastu panna Ning nii kui väljas laua Taha maha istusime puhus ühe nendest tarretise pallidest lurtsatades vastu parklas seisvat mercedest. Teised läksid sushi sööma. Meie lauriga pidasime tarretisekuulidega sõda, mis meie riiete külge kinni jäid, kuni avastasime üle tee karaoke baari.
Ajasin just kogemata laua peal oleva Breti vanaema käest saadud veiniklaasi ümber, mis kildudeks läks. Päiksekiir korraldas stseeni ja kadus ukse paukudes Oma tuppa.
Egas ma meelega siis -.-
Eile avastas Lauri, et Nikki Sixx peab Musicians Institute's loengut ja ütles et me peaksime sisse murdma sinna. Lootes asja viisakamalt ajada otsisin internetist infot Steneli sugulaste sõbra Scotti kohta, kes on seal trummiõpetaja. Scott oli Stenelile maininud, et ta aitaks meid Hea meelega. Ma olin talle viimase kolme nädala jooksul kaks kirja saatnud, aga ta polnud vastanud, seega pidime ilmselgelt pealetükkivamad olema. Leidsin internetist üllatavalt palju infot, mis klappis sellega, mida Stenelilt sain. Paar kõnet ja sõnumit hiljem saimegi jaatava vastuse ning Nikki Sixx ootas nägemist. Loeng oli väga informatiivne ja muhe ning MI nägi seestpoolt täitsa tasemel välja.
Eriti Hea oli küsimuste küsimise juures ühe noormehe sõnavõtt: hey! my mom always says that you're my dad!
- rahvas naerab -
Nikki: it might even be true! HaHa
Tüüp: can I get a hug from my dad?
Nikki: sure, of course!
Lõpuks saime Nikki kätt suruda Ning kohtusime osade õpilastega.
Vabandasin vahepeal Päiksekiire ees, kes selle pooleldi naljaks pööras Ning ütles, et ma saan seda korvata ühe massažiga, kus mul oleks kaelarihm ja poleks riideid seljas. Ma ütlesin, et pigem jään tema silmis asshole'ks. Tõenäoliselt pean talle uue komplekti veiniklaase ostma.
Kõik räägivad koguaeg, et homosid tuleb tolereerida, mul pole midagi selle vastu, mind ei häiri tema eelistused, aga kes kurat meid tolereerima peab siis? Pidev ahistamine käib.
Kokkuvõttes on elu pöörane: kuuleme uskumatuid lugusid, saame suuri lubadusi, kohtame lahedaid inimesi, näeme uskumatuid asju, kogeme uusi ja põnevaid asju, paneme kirja uut loomingut ja näeme endi ees võimalusi avanemas. ühel hetkel on kõik väga hästi järgmisel hetkel aga murtakse korterisse sisse, ignoreeritakse antud lubadusi, eelarve väheneb, viisa piirang on ajaliselt peal, ahistamine hakkab närvidele ja kõik Tundub kuidagi lagunevat - eks selle raudtee nimi on lõbustusparkides põhjusega Ameerika mäed.
Aga ma ei saa salata, et mulle täitsa meeldib siin:)
Tervitame Lauriga kõiki !
Olge muhedad!
Ipadiga on ebamugav eesti keeles kirjutada, sest ta kipub sõnu meeleheitlikult ingliskeelseks muutma. Näiteks sõna ebamugav muutus "WBA Utah"-iks. Loogika?
Aga lühikese sissekande maadleks selle lapiku elukaga sisse küll.
Tasapisi on ta eesti keele vastu leebemaks muutunud Ning kui sõna julgelt kaheksa Korda järjest " valesti" sisse trükkida siis lõpuks Saab ta aru, mida sooviti. Ipadi andis meile kasutada Elias, Breti sõber footgraaf/režissöör, kes meid Eile Bella stuudiosse kaasa kutsus. See stuUdio oli väga luksuslik ja tasemel. Suured ekraanid, köök, viks wc, nahkdiivanid, pirakas helipult ja võimud, mikrid ja Lahedat interjöri loovad nipsasjad. Bella rääkis, et ta soovib koos meiega esineda whiskey a go go's 17. Nov. See on kõvasti reaalsem, kui kõik see kokku, mida printsessidelt kuulsime. Küll aga on veel palju lahtisi otsi ja me peame lugude kallal töötama Ning uurima, et mida ja kuidas Bella soovib. Bella soovi on aga raske kuulda, sest Elias ja Brett kujundavad tema imidžit, Brett on lihtsalt koostööaldis, kuid eliasele meeldib kõike kontrollida. Teda häiris suuresti isegi see, et produtsent, kelle nimi on Seven, (muhe tüüp) ei teinud nii nagu tema .
Vahepeal käisime stuudiost väljas ja jõime Boba teed. Boba tähendab seda, et selle sees on sellised väikesed tee maitselised tarretise kuulid, mida jämeda kõrrega sisse Saab luristada. Lauri ei saanud kiusatusele vastu panna Ning nii kui väljas laua Taha maha istusime puhus ühe nendest tarretise pallidest lurtsatades vastu parklas seisvat mercedest. Teised läksid sushi sööma. Meie lauriga pidasime tarretisekuulidega sõda, mis meie riiete külge kinni jäid, kuni avastasime üle tee karaoke baari.
Ajasin just kogemata laua peal oleva Breti vanaema käest saadud veiniklaasi ümber, mis kildudeks läks. Päiksekiir korraldas stseeni ja kadus ukse paukudes Oma tuppa.
Egas ma meelega siis -.-
Eile avastas Lauri, et Nikki Sixx peab Musicians Institute's loengut ja ütles et me peaksime sisse murdma sinna. Lootes asja viisakamalt ajada otsisin internetist infot Steneli sugulaste sõbra Scotti kohta, kes on seal trummiõpetaja. Scott oli Stenelile maininud, et ta aitaks meid Hea meelega. Ma olin talle viimase kolme nädala jooksul kaks kirja saatnud, aga ta polnud vastanud, seega pidime ilmselgelt pealetükkivamad olema. Leidsin internetist üllatavalt palju infot, mis klappis sellega, mida Stenelilt sain. Paar kõnet ja sõnumit hiljem saimegi jaatava vastuse ning Nikki Sixx ootas nägemist. Loeng oli väga informatiivne ja muhe ning MI nägi seestpoolt täitsa tasemel välja.
Eriti Hea oli küsimuste küsimise juures ühe noormehe sõnavõtt: hey! my mom always says that you're my dad!
- rahvas naerab -
Nikki: it might even be true! HaHa
Tüüp: can I get a hug from my dad?
Nikki: sure, of course!
Lõpuks saime Nikki kätt suruda Ning kohtusime osade õpilastega.
Vabandasin vahepeal Päiksekiire ees, kes selle pooleldi naljaks pööras Ning ütles, et ma saan seda korvata ühe massažiga, kus mul oleks kaelarihm ja poleks riideid seljas. Ma ütlesin, et pigem jään tema silmis asshole'ks. Tõenäoliselt pean talle uue komplekti veiniklaase ostma.
Kõik räägivad koguaeg, et homosid tuleb tolereerida, mul pole midagi selle vastu, mind ei häiri tema eelistused, aga kes kurat meid tolereerima peab siis? Pidev ahistamine käib.
Kokkuvõttes on elu pöörane: kuuleme uskumatuid lugusid, saame suuri lubadusi, kohtame lahedaid inimesi, näeme uskumatuid asju, kogeme uusi ja põnevaid asju, paneme kirja uut loomingut ja näeme endi ees võimalusi avanemas. ühel hetkel on kõik väga hästi järgmisel hetkel aga murtakse korterisse sisse, ignoreeritakse antud lubadusi, eelarve väheneb, viisa piirang on ajaliselt peal, ahistamine hakkab närvidele ja kõik Tundub kuidagi lagunevat - eks selle raudtee nimi on lõbustusparkides põhjusega Ameerika mäed.
Aga ma ei saa salata, et mulle täitsa meeldib siin:)
Tervitame Lauriga kõiki !
Olge muhedad!
Wednesday, November 2, 2011
Ebameeldivus
Tsau,
Ma ei saa praegu pikalt kirjutada, aga eile kui me olime paar tundi linnas, siis Meie korterisse murti sisse. Varastati elektroonika, kitarre ei taibanud vargad onneks votta. Aga koos breti asjadega oli kahju umbes 10 000 dollar kanti.
See linn on ikka suht poorane koht.
Crazy.
Henri
Ma ei saa praegu pikalt kirjutada, aga eile kui me olime paar tundi linnas, siis Meie korterisse murti sisse. Varastati elektroonika, kitarre ei taibanud vargad onneks votta. Aga koos breti asjadega oli kahju umbes 10 000 dollar kanti.
See linn on ikka suht poorane koht.
Crazy.
Henri
Subscribe to:
Posts (Atom)