Whiskey a gogo

Alustaks sellest, et tanu dimale sain ma siis sellelt ipadilt, mis meil kasutada on, selle automaatse kirjutus korrektuuri maha, sellest olenemata, et kirjutamine on nuud palju kiirem, puuduvad sellel imemasinal tapitahed ja ma ei hakka neid asendama ka mingite numbritega, sest see votaks veel omakorda aega. Ma loodan, et Te ei pane seda pahaks kui olete sunnitud lugema ilma nendeta.

Pohjus, et miks siis blogi veninud on, on nimelt selleparast, et me oleme aktiivsed olnud ja jouame koju tavaliselt kella 3 paiku oosel, sest veedame enamus aja tutvusi hankides voi harjutades voi inimestega kohtudes, ja peale koike seda lihtsalt ei joua midagi kirja panna siia.
Nagu henri enne mainis, siis me tegeleme aktiivselt bandi loomisega, kuid see on osutunud keerulisemaks, kuid mitte voimatuks. Keeruliseks imelt selle tottu, et enamus inimesi siin linnas on lihtsalt... Sitta tais. Selles suhtes, et nende jutt ei liigu sama teed pidi kui nende aktsioon. Inimesed lubavad uhendust votta, kuid nad ei tee seda, samas kui meie taidame koik oma lubadused, mis me anname. Vahemalt siiamaani. See linn ei ole meid veel katte saanud, loodan, et ei saa ka.

Maletate kui ma mainisin teile Toddi, ehk siis Breti assistenti? Tegemist on vaga iroonilise ja sarkastilise tuubiga, kuid samas on tal hea suda kui nii oelda. Ta nimelt mainis, et tema sugulane Brandon Wayne on tagasi linnas ning ta on samuti muusik ja lopetanud MI, kuulab sama muusikat ning akki on ta huvitatud meiega muusikat tegemast. Otsustasime, et votame tuubiga uhendust ja vaatame, et mis saab. Henri kirjutas talle pika kirja, ning paar paeva hiljem saime siis vastuse. Vastuse sisu oli siis rohkem, et kes me sellised oleme, ja paistis, et ei olnud eriti huvitatud. Kuna meie lapakas varastati, kus olid sees koik meie lood ja muusika varandus, siis ainuke asi, mis meil ette oli veel jaanud naidata, oli bat country kaver youtube'is. Andsime talle siis nagu viimase olekorrena selle lingi ning jargmine asi mida kuulsime temalt oli siis midagi taolist:"wow, this cover is awesome. Im down, lets meet,"
Leppisime siis aja kokku teisipaevaks, kella 4ks, astroburgeris, santa monical. Meile vaga lahedal. Teisipaeval, kella 3 paiku saime sonumi, et ta ei saa tana tulla, et vaga tahtis asi tuli vahele... Selge siis. Leppisime siis aja kokku kolmapaevaks, sama kell ja koht.
Kolmapaeval joudsime me siis 5 minutit enne 4 kohale, astroburgerisse, tellisime paar jooki, et oma nn istekoht seal valja lunastada. Nii me siis seal rahulilult olime ning 16.10 ilmub siis valja ka Brandon. Taiesti selline hevi tuup, esmamulje jargi. Me vestlesime umbes 2h ja klapp oli olemas. Ta mainis, et ta ei salli ja ei usalda inimesi siin linnas, et enmus ajavad lihtsalt paska. Ei vaidle vastu. Samuti mainis ta ka veel, et ta on dj Ashbaga hea sober ja, et ta hangib tema oega tihti. Dj Ashba on siis Guns N Rosesi praegune kitarrist ja nad on tuuril, mis peaks loppema detsembris. Brandon mainis, et kui dj Ashba tahtis temaga kokku saada ning midagi muusikaliselt teha, ja et kui me saaks akki oma projekti toole, siis ta aitaks meid. Koik on ilus, aga olgem ausad, et meie oleme oma oppetunnid saanud juba, ja me ei usu mitte midagi enne kui see pariselt ei juhtu. Mote on sellegipoolest ilus.
Meie vestluse lopupoole, pakkus Brandon valja, et voiks voimalikult ruttu toole hakata, ja voiks jammida kohe varsti. Me votsime sellest kohe kinni ja olime rohkemgi kui nous. Samuti kutsus Brandon ka meid Rainbowsse reedel, kus pidi toimuma "metal day" ohtu. Me olime loomulikult nous.
Need, kes ei tea, et mis voi kes on see Rainbow, siis tegemist on sunset stripil oleva vaga legendaarse baarina, kus iga ohtu hangivad rokkstaarid ja filmistaarid. Selles kohas on ka ajalugu peidus.
Brandon raakis ka uhe naljaka juhtumise Rainbows. Nimelt siis, ta oli seal oma sopradega, ja nendega hangis seal ei keegi muu kui Kate Hudson. Sel hetkel oli ta veel vaba ja vallaline. Igatahes, preili Hudson ajas siis kulge uhele Brandoni sopradest, joe'le, kes pani kovasti narkot, kuid Kate'i ees teeskles, et ta ei tee mitte midagi seoses narkoga. Millega Joe, jallegi ei arvestanud, oli see, et Lemmy Kilmister hangib seal vaga tihti ning, kes on kova narkomees ja juhuslikult tema uks parimaid sopru. Keset siis vestlust lendas kohale Lemmy, kes entusiastlikult hoikas Joe'le koigi kuuldes, et:" hey, upstaires, there is huge mountain of coke, lets go and destroy this thing", mille peale Kate olevat siis Joe'le otsa vaadanud ja oelnud, et:"really dude..... Really??", ja kondis sonagi lausumata minema..... You just got cocblocked by Lemmy.
Igatahes, jargmine paev saatsin ma Brandonile sonumi, et voiks jammida, mille peale ei saanud ma mingit vastust. Helistasin ka kaks korda, ja ei mitte midagi. Siis tekkis, tunne, et shitttt, ega ometi jalle. Ja koige veidram on see, et me laksime laiali teadmisega, et ta tahab meiega bandi teha. No mine vota kinni.
Igatahes, reede sammusime me siis Rainbow poole, ja pool 8 olime juba seal, ning votsime paar heinekeni. Pohjus, et miks nii vara kohale laksime oli see, et Brandon mainis, et seal on turvad ees, kes kontrollivad IDd, ja kuna henri on 19, siis tema sinna sisse ei saa. Lootsime selle peale, et varem minnes akki ei ole veel turvasid ees. Igatahes, meil vedas, saime sisse, kuna joudsime enne turvasid.
Umbes, kell pool 12, saatis Henri Brandonile sonumi, et kuna ta siia jouab, mille peale Ta vastas, et:"sorry dude, we got drunk at my folks house, not gonna make it tonight" .... No lihtsalt ..... Vaga lahe. Henri vahetas temaga veel moned sonumid, ja lopuks uuris siis, et kas me siis ikka jammiks mingi hetk, et vabandust,, kuid me oleme kannatamaud, mille peale Brandon vastas koige parema vastuse uldse... Ooot kohe utlen..... Noniii..... Ja nuud see tuleb:"i never noticed how close estonia is to finland, did you know that guys? Have tou ever heard HIM?".... Lihtsalt parim vastus, ja ilmselgelt oli ta suht sodi kui seda kirjutas :D ma ei tea, et mida Henri tapselt sellele vastas, kuid see tuup poikleb ausast vastusest eemale, mis on naljakas. Voi oleme me lihtsalt ome jutu ja olekuga liialt hirmutavad, et meile ei julgeta otse nakku oelda, et mida nad sellest arvavad. Naljakas on see, et me oleks aarmiselt tanulikud aususe eest ja me ei solvuks, kohe kindlasti mitte.

Kui aus olla, siis asjad lahevad suht allamage praegu... Nagu lihtsalt gemiaalselt allamage. Brett teatas tana, et tal tulevad sobrad siia, kes on nous maksma 850 dollarit, nii, et me voiks suht varsti lahkuda. No niipalju siis sellest, et ma aitan teid, sest te olete toredad. Uhesonaga peame, m e siit valja kolima, umbes 3paeva parast.
Henri surfas terve graigslisti labi, ja saatsi 6le normaalsele kuulutusele vastuse. Uks kuulutus, mis meie silmi haaras oli west hollywoodis, kus otsiti 2 uurnikku, ja tegemist oli suur majaga. Paris lahe nagi seest valja. Me saime ka vastuse, ja vahetasime paar meili, ning ta utles, et me helistaks talle, siis henri mainis, et meil sai konekaart tuhjaks, et ta ei saa helistada, mis oli voib olla liialt rutakas vastus, ja tekitas neis tunde meist, et me oleme akki liialt vaesed? Ei tea. See oli praeguseks ka ainus kuulutnus, millelt me vastuse saime, aaa ja loomulikult ei jata ma ka mainimata, et meie raskele flaierite jagamisele vastati. Otsitakse kitarristi.......naistebandi..... Kus on sees akordion ja floot......fuck my life.

Tahaks raigelt ropendada.

Eilsest ohtust veel nii palju, et meile aeti kovasti paska jalle. Loomlikult me ei uskunud, kuid ikkagi, nome tunne on sees, et raiskasime oma aega pasa kuulamisele.
Siiamaani oleme me vahetanud kontakte umbes 20 muusikuga, ja see on ka pika vestluse kaigus ja pideva eneseteostamise kaigus. Selline tunne, et nagu me oleks kodutute staatuses, kuna meil ei ole suuri tutvusi, kuid samas me tahame neist koigist koige rohkem midagi saavutada.
Mingi hetk tekkis meil mote, et kurat, meil on 20 muusikuga raagitud, ja mitte ukski kord ei ole me veel jammimise voi proovikani joudnud. Uks asi on bandi tegemine, kuid tjeine asi on lihtsalt jammimine.... Kas me hirmutame nad oma tosidusega ara, voi milles kurat kull asi on?? Kas meie lahenemine voi suhtumine on vale, ma ei tea, aga keegi ei vasta rohkem kirjadele... Olen aus, me oleme suht perses omadega ja igatpidi nullis.... Kuid ometigi pusib lootusekiir... Ja motivatsioon.... Voib olla nad voivad meid eirata, kuid nad ei saa meie motivatsiooni eirata. Praegu sobiks just linkin parki faint taustaks panna... Lihtsalt mainin. Ma tahaks lihtsalt koik segi peksta ja selle segaduse endast valja votta. Ma tunnen lihtsalt, et me ei vaari eiramist ja sellist suhtumist. Uks asi on veel kindel, et siin linnas, ei tohi aus olla, sellest on nad meist ees. Valeta nii palju kui on vaja, suutuid valesid, sest paistab, et nende asjade parast see linn uldse koos seisab veel.
Aga jah, me peame kiiresti uue elukoha leidma. Ma ei tea, et kuidas me selle leiame aga jah. Kui keegi teist oskaks meile head nou anda voi midagagi, mis juhiks meid oigele teele, siis me kuulame.... Sest me tahame voita.