Sünnipäev

Tsau!

Olen kgunud aastaid juba kakskümmend, mis on kohe täitsa juubel.

Kuid Alustuseks olen pettunud youtube's, et igasugune heliteose lisamile, kas või lihtsalt fotodele koheselt seaduserikkumine ning kopeerimine on ja eemaldada tuleb. Seetõttu ei näinud ma videotervitust mille mu ema mulle kõikide tervitustega koostas.

Sünnipäeva hommku äratus oli päris rutakas, sest juuksur Bobby Elliot, keda kohtasime Bella videoshootil kunagi ammu, pakkus meile juukselõikust, mille eest tänutäheks kinkisime talle veini. Üks tema klientidest oli eile ära öelnud ning ta küsis, kas me saaksime varem tulla, siis ta saaks meid mõlemaid järjest lõigata(eelnev graafik oli lauri kell 11 ja mina kell kolm) Kiirustades voodist välja ning asusime teele. Hetkel kui Lauri veel riietus, siis helises telefon ja meeshääl küsis:
Hi, Is henri there?
Hello, its me!?
So henri is not there?
No this is me, henri speaking!
Aa tsau henri, paap siin, palju õnne!
Mis oli väga meeldiv üllatus ning lõi naeratuse näole. Kuigi sellest hoolimata pidime me kiirustama ning kuidagi oli vaja Lauri vannitoast kiiremini välja saada ja tüütu olla, seega tähelepanu hajus. Kui lõpuks liikuma saime siis kiirel sammul kõndides, saime paabuga kordamööda juttu aetud ning lõpuks ta ütles, et hiljem helistab ta tagasi ning siis ma saan ka mõnede teistega rääkida, kui ta õhtul Lauli juurde läheb. Woot!

Viimaseid kvartaleid läbisime joostes ning jõudsime mõne minutilise hilinemisega( see oli ikka reaalselt pikk maa! ).

Juuksurisalong asus Melrose avenue'l ja nägi välja täpselt selline: http://www.galvinbenjamin.com/#1
Atmosfäär oli väga viisakas ning peatselt tervitas meid vastuvõtu laua juurest edasi minnes ka Bobby ise. Bobby on tegelenud juustehoolduse ja lõikamisega juba 18 aastasest saadik, ehk siis viimased 10 aastat. Bobby oli väga sõbralik ja pakkus meile vett või muud karastavat jooki, kuid peale kiirustamist, oli isu ikkagi tavalise vee järele:) Bobby on väga muhe juuksur ning temaga oli meeldiv rääkida. Vestluse käigus mainis Bobby, et eelmisel nädalal, lõikas ta Rosie Huntington Wiley juukseid, ( ma pole kindel kas ma kirjutasin nime õigesti) kes mängis naispeaosa viimases Transformerite filmis. Bobby lisas et tegemist on tõsiselt seksapiilse neiuga, kelle iga liigutus või žest lihtsalt kuidagi nii graatsiline/ilus/ kuum/ armas oli. Nii ahvatlev kui see neiu ka ei tundu, siis enne sihtmärgi seadmist peab silmas pidama, et tegemist on Jason Stathami tüdruksõbraga ning aktsioon võiks olla iseenda tervise huvides pigem konfliktivaene:D

Kuna varasemalt on minu kohevate soengute eest vastutav olnud minu ema, khkm ... Erajuuksur... Olgem professionaalsed ikkagi, siis esimest korda päris juuksurisse sattuda just west Hollywoodis sellises mainekas salongis, on... Lahe :)
Hoolimata sellest, et Steneli lootis, et ma naasen juuksuri juures mohawki või mõne muu ekstreemse välimusega, nägin ma ikkagi päris mina välja. Aga kokkuvõttes võib öelda, et Bobby on väga chill ja osav tüüp:)

Tagasi kõndides sain kontakti Paabu, Lauli ja Annikaga. Kahjuks Mariliis ja Miki olid jõudnud seltskonnast juba lahkuda, kuna meil läks juuksuris paras ports aega. Oli tore üle pika aja kuulda sõprade häält ja natukene otsesemalt suhelda kui kirja teel saaks :) Kui Lauli küsis, kuidas mul läheb, siis esimese paari minutiga suutsin ta panna naerdes ütlema: mine perse! Ja ta loovutas telefoni Annikale... Oh ... I still got it :D

Kojukõndides hoidsin sammu kiiremana, kuigi Lauri samal ajal t särgipoodidesse sisse astus. Mis olid tõesti väga lahedad, kuid ma olin lubanud stenelile teatud kellaajaks skype'i sattuda ning tunnike oli juba hilinemist. Kodus ootasid meid ees Brett, Todd ja Edward, kes on meesmodell, kuid kes näeb piltidel naiseks riietatuna väga ilus välja ... Ausalt, kui ei teaks siis petaks ära :D Ronisin ipadiga tänavale ning alustasin vestlust Steneliga ja ausalt, Eesti tüdrukute ilu ei jää kohe kindlasti siinsetele alla. Laiemaks tõestuseks võib olla ka terve posu Eesti supermodelle, kes maailmas ilma teevd hetkel. Uskuge mind, neid on tõesti päris palju! Ma ei tea kas asi oli selles, et ma polnud teda pikka aega näinud, aga ma lihtsalt vaatasin naelutatult seda skype'i akent ning ei osanud midagi tabavat öelda ja naeratasin lolli näoga vastu:)

Kuna Steneli enda arvuti kannatas toiteprobleemide käes, oli ta sunnitud leidma alternatiivse lahenduse ning nad olid külas oma peretuttavatel. Siin kohal soovikski vabandada noormehe ees kelle toas asus arvuti ning keda me takistasime rahulikult magama minemast, olgugi, et tal järgneval päeval kaks olulist korvpalli mängu olid.

Kui vestlus oli mõnda aega kestnud, pani mr Bailey pähe blondi paruka ning sõna otseses mõttes hüppas mulle peale... :D kuna aktsioon oli ootamatu, eiosanud ma sellele kuidagi reageerida ning lendasin pikali kuid õnneks suutsin ipadist kinni hoida. Hiljem, tõmbas keegi välja ruuteri toitejuhtme... Huvitav kes?

Sain veel rääkida marjuga ja uuesti paabuga, kes oli parajalt purjus ja kõlas nagu traktorist:D vahepeal oli Lauri pastat teinud ( tema teine kord siinolles süüa teha!) mis maitses oivaliselt.

Mingi hetk mõlkus peas mõte, et umbes tunni aja autosõidu kaugusel jagab autogramme Cobus, kellele võibolla sellel üritusel ligi pääseks... Kuid kui mõtlema hakata, siis tema motivatsioon ei pruugiks nii suur olla, sest tegemist on ühe antude hetkel kuulsaima noore trummariga, kellele teatud põhjustel bändiga liitumine väga kasulik poleks. Võibolla räägib minus skeptiline pool, kuid see oli tõesti nii kaugel ja võimalused päris õhukesed.

Vahepeal harjutasime kitarri ning ootasime Bretti, Toddi ja Karsenit. Kui nad kohale jõudsid, siis Breti tüüpiline riietussoovitus mulle: would you like to wear a jockstrap? Ma mõtlesin, et kuna sünnipäevadel peabki midagi jaburat tegema, siis ma nõustusin sellega, tingimusel, et ma saan teksasid peal kanda. Brett stiliseeris mind veel ning kui ma nägin välja nagu 80ndate stiilis rockesineja( kui see jockstrap välja arvata -.-) siis olime valmis ja läksime Nikhil'i peale korjama. Nikhilil olid minu sünnipäeva jaoks suured plaanid ning esmalt põrutasime Jumbo'sisse, mis oli stripiklubi. Kuigi neidudel jäi aluspesu kahjuks selga, siis see mida nad selle postiga tegid oli lihtsalt ulmeline. See tundus tõsiselt nagu mõni Akrobaatiline meistriteos :D Stripiklubi kohta oli väga stiilne koht.

Kuna Nikhil oli pealehakkamist täis, siis ta jalutas uksehoidja juurde ja rääkis meid jârjekorrast mööda:) Tegi mulle mõned sünnipäevajoogid ning tutvustas mind ka ühele tantsijale, kes hetk tagasi laval oli olnud. Temaga pikemalt rääkides sain teada, et ta on 9 aastat balletikoolis käinud ning kuskil tsirkuses akrobaatilist väljaõpet saanud.

Nikhil mainis mulle ka seda, et bändi "Living Things" rütmikitarrist oli lahkunud ja et ta tahab tutvustada mind nendele bändimeestele ja et ta olevat neile minust palju rääkinud. Nikhil küsis ka minu käest, kuna ta ei tahtnud ebaviisakas olla, et kuidas Lauri sellesse suhtuks, kuna ma oli Laurile ükspäev maininud, et kui me leiame kuskilt mingi kuulutuse, kua otsitakse kas või ühte kitarristi siis üks meist võiks ju täitsa minna, sest niimoodi oleks omamoodi parem inimesi kohata, ja Lauri oli selle ideega nõus ja ütles, et see võiks töötada, siis ma ei kahelnud Nikhilile ütlemast, et jah muidugi, see oleks väga lahe.

Nikhil on väga avatud ja sõbralik persoon. Ta tahtis et kõigil oleks hea olla ja viis meid ka ühte teise baari, mis oli selline natukene lahedam rokiurgas:)

Peale seda läksime Nikhili juurde, kellel on kodus muuhulgas vanaegne kontsertklaver. Kõik julgustasid Laurit mängima ning muidugi ka mina ise, st ma pole ausalt öeldes teda varem klaverit mängimas kuulnud. Kuid ma võin öelda, et kõik olid vägagi imestunud. Kaas arvatud mina... Ma poleks arvanud et ta seda niihästi oskab:D alguses ta improviseeris niisama ning hiljem laulsime mõnedele kuulsamatele lugudele kaasa. Väga lahe ja samas sürr on see et vahel saab ka enda parima sõbra kohta avastada midagi uut, antud juhul siis oskus millet ma eriti teadlik ei olnud. Tagasihoidlik Lauri... Noh, ma mõne akordi oskan mängida ja võibolla natukene improviseerida.. Ma pole nii ammu mänginud, et ei tea kas midagi üldse väljagi tuleb. Ma saan silma pilgutamata öelda, et Lauri on väga andekas muusik... Nagu tõsiselt... Ja ma ei ütle seda lihtsalt niisama:)

Kell tiksus palju ja liikusime koju! Mõned sõnad facebookis ja liikusime magama!
Fotoshoot, mis pidi olema täna, toimub alles homme.

Olge muhedad!

Elias saatis meile just sitaks häid cupcake sünnipäevaks:)!
Fuck yeah!
Aitäh!

Tsau, olge muhedad! :D