Eilne blogipostitus oli suur ports juttu, millest on raske midagi asjalikku välja lugeda, kuid ometigi oli see kuskil seal sees. Igatahes mulle tundub, et sarnasest jutust peame meie üritama iga päev aru saada :D loeme välja seda, mida me tahame lugeda või kuidas me arvame asju olevat, kuid see mis on tegelikkus see on hoopis omamoodi:)
Postituse esimeses osas viitasin sellele, et kõik kellega me kontakteerume, ütlevad, et me oleme õiges kohas ja see on linn kus asjad juhtuvad ja kui kuuldakse meie demo, siis öeldakse, et see on sitaks hea ja lubatakse kas hunnik asju kokku või siis öeldakse: See mis te teete on erakordne ja teil on vaja kedagi erakordset teie bändi ja ma kardan, et ma ei veaks välja". Seega tundub ju lihtne .. See idee... Et idee poolest muusika on hea, meelidb inimestele, oleme õiges kohas, aga ometigi on raske otsida ja selle asemel, et jõuda sobivate muusikuteni, peame ujuma läbi suure kontaktimere.
Mis jällegi ei tähenda seda, et me oleksime omadega eksinud v lootust kaotama, asjad on omamoodi endised, kuigi igapäev muutub midagi.
Sõnumitele reageerimise koha pealt, mees kes mulle sünnipäeval kogu baariskäigu välja tegi, lubas ka kontakteeruda oma parimate sõpradega bändist ja mond neile tutvutsada, et ma saaksin neile rütmi mängida ja võibolla raha teenida, siis isegi selleks et sõnumile vastata läheb 5 päeva. Mis on ilmselge vihje sellele, et see suhkruvatt aka magus jutt, ei täida kõhtu.
Kusjuures sünnipäeval, ei kulutanud me Lauriga ühtegi dollarit, joogid tehti mulle vähemalt välja ning kui olime ka baaris, kus laval olevatele neidudele pidi raha loopima, siis ka selle raha andis meile nikhil. Millest pool mulle taskusse jäi, ehk siis sain paari dollariga kasumisse isegi:D ükski väljaskäimine pole olnud mõtlematu raha kulutamine ning enamasti tiksume ilma jookideta vaid lihtsalt seltskonnas juhul kui meile just jooke välja ei tehta.
T särgipoes kohtasime 18 visionsi bassisti Mick Morrist, kes alguses meisse ükskõikselt suhtus, kuid peale seda kui me piisavalt pealetükkivalt lõpuks oma demo talle lasime, siis tema toon kojeselt muutus ja talle meeldis demo väga, võttis meidpalju tõsisemalt ning lubas... Sõna otseses mõttes lubas... Et edastab selle enda ülemusele kes on mänedžer, kuid ta ei saa midagi lubada, sest see tüüp on tiheda graafikuga ning pole palju mida mick saaks teha, aga ütles, et oma osa teeb ära. Mis oli muhe. Edasi läksime tasuta kontserdile the Roxy's. Kus esimene bänd sakkis, teine aga taastas meie usku rock muusikasse. Vokalistideks olid kaks endist playboy tv neidu, kelle lavaline olek sisaldas rohkem kerasid kui ükski teine kontsert mida me siin näinud oleme. Ja need screamid, mida üks neist kuuldavale lasi olid lihtsalt uskumatud. Kuulasime kojujõudes selle bändi intervjuusid ning üks nais vokalistidest, Carla, kes võeti bändi, kuna ta oli hot ning eelmine liige oli narkosõltlane ja visati välja, ütles, et teda ajab kohalik suhtumine vihale, kus igateine tüüp on rokkstaar, kuid elab kellegi teise diivanil ja tegelikult ei oska midagi enamat kui rääkida.
Mõtlesime, et shit, irooniline, et meie olukord palju ei erine... Aga eks me peame lihtsalt enda staatust parandama ja muusikaga tõestama ennast. :D
See kui ma jahusin eilses postituses tervest lõunasöögist, bändist ja hallitanud valge pulbriga joogist, siis vihjasin sellele, et osasid liikmeidleiaks küll, kuidpaljud on narkosõltlased või stonerid. Lisaks jahusin ka sellest, et muusikuid leiaks, kuid MI toodab niiöelda sessioonimuusikuid, kes pikemaks ajaks bändi maanduda ei soovi, kuid ainult iga kohtumise eest raha küsivad... Plaan missugune:)
Kuid meie jätkame!
On viidatud sellele, et meie plaan oli naiivne ning sinisilmne ja et me lootsime liiga palju, kuid samal ajal kui meie tunneme, et oleme saavutanud päris palju, olgugi, et see teistele võibolla nii palju ei tundu, siis kas pole sinisilmsed mitte teised :)
Rõhutan veelkord, et oleme tänulikud oma vanematele, keda meie siinolek rahaliselt koormab ja kes meid toetavad. Oleme tänulikud ka sõprade toetuse eest, mis vägagi soe ja meeldiv on.
Ostsime täna uue laptopi, et me saaks viimase loo idee kirja panna ning kui ka väljas kitarri mängisin, siis naabermajas elav audio engineer ulatas mulle visiitkaardi ja ütles, et kui ma kunagi midagi salvestada tahan, siis annaks teada, muidugi rahasumma eest. Seega üritame siin olles veel võimalikult palju ära teha ja miski pole veel lõppenud, kõik alles algab!
Henri
No comments:
Post a Comment