Elu on läinud edasi, päevad veerevad ja meie tiksume kaasa nagu vaaterattal nähes endi ümber lahedaid atraktsioone, kuid vaaterattalt maha tulles, kaome massi ja ei oska enam suunda hoida ning läbi trügimine on ports tegevust. Küünarnukkide... Jalgade ja vahel ka leebe viisakusega möödume inimesest inimeseni ning tee peal kohtume uusi inimesi, kes lubavad, võibolla isegi et midagi kätte ulatavad, kuid see osutub suht puhtaks rämpsuks, mis on võibolla kaunistatud, sõnumitele reageeritakse alles siis kui vaaterattal juba 5 tiiru tehtud ja lubadus võimendub iga korraga ning tundub nagu oleks kaugusest näidatud inimese peale, kes seisis sinu kõrval, kuigi sina tundsid end puudutatuna ja lõpuks tuleb välja, et kui tuleks hetk mõneks võimaluseks, on Sinu ühepäeva pilet läbi ja pead lõbustuspargist lahkuma. ( need on need pikad laused mida min kirjandusõpetaja vihkas) Mugistame lubadusi nagu suhkruvatti, mis on magusad, kuid ammugi ei täida nad kõhtu ning peame ise kodus burkse vorpima hakkama, kuid selleks on vaja pliiti ja muid kokandus vahendeid. Ja pealegi, kui on valmis küpsetatud priske burks, siis see hakkab jahtuma ja ning süüakse ära, aga kui keegi seda aktsiooni ei jäädvusta, siis oli see burks sama hea, kui ükskõik mis muu lubadus sest on vaja kedagi, kes selle jäädvustaks, sest kõik oleme me ju kuulnud : mu ema teeb lihtsalt parimaid pannkooke/jõhvikamoosi/magushaput kana... Kuid maitsta ju ei saa ja võrdlus pole ka.
Leidsime kellegi, kes maitseks meie burksi ja näeb seda 18 kordselt, kuid ka tema saab retsepti kokkadele ainult soovitada, mis ei tähenda, et nad seda küpsetaks ja veel vähem leiab see oma tee menüüni. Ja mis on burks, ilma külma coca colata... Vedelik, kogu toitumise alus... Burksi nosimata saab kuid, kuid ilma joomata ... Ja joogi maitse määrab ära nii palju... Ning kui mahl sisaldab juba alkoholi või peale hakkab tekkima pulbrilaadne hallitusesegu ja kisub roheliselt kasvama, siis on see jook omadega metsas.
Pooltühja kõhuga neid friikartuleid, kastet ja jooki otsides, võib kõht tühjemaks minna, maitsemeel tuhmuda ning tekib tunne, et kas ei peaks mitte leppima ainult selle joogiga, mis sulle koju tuuakse, kuid kojutoomine maksab. Ma ei ütle, et jook ise ei maksaks, kuid ainult lonksu eest maksta oleks ka nigel, sest tuleb mõelda ka selle peale, et peagi tekib jälle janu ja siis oleks jook juba parem refilliga.
Otsides, võib kohata kõrvallauas kedagi järamas oma täiskomplekti ning kokasaadet püstitamas, kuid tema lauas on juba koht broneeritud.
Ja kui mõelda kodusele toidule, siis siin sellest söönuks ei saaks. Sellel taldrikul on midagi muud ning ju siis jahivad seda ka need näljased silmad, kes elust tähendust, mõistmist või emotsioone otsivad.
Kirjeldasin viimase aja sündmusi. Nii nagu igast jutust mida keegi räägib, saame me aru erinevalt kuna meie jaoks on igal asjal omane tähendus, siis nii ka selle kirjeldusega möödunud päevadest. Mina rääkisin, Los Angelest, ilusast visioonist ning samal ajal ka tegelikkusest.
Aga ... Ajasin samal ajal ka palju sitta, mis tundub hea ... Sest meile kõigile meeldib toit, me vajame seda... Kuid mis tegelikult selle suure jutu, lõbustusparkide ja suhkruvati taga on ja kas meil tegelikult üldse on burger mida pakkuda või elame me oma unistusi pelgalt kellegi teise diivanil ilusa reklaamplakatiga, viitamata kärssanud kotletile ja hallitanud saiadele.
Idee poolest rääkisin ma palju, kuid mis sellest jutust nüüd nii väga kasu oli, mis oli viisakus ja mis tühi jutt ja mida ma tegelikult siis ära tegin? Jaaa... Kas kõht on täis?
No proovi siis seda sitta seedida.
Öine post... Poolast. Kui kuskilt astub välja mõni Savimees, siis saaks ta selle kõik kustutada lakieemaldajaga ... Aga lasku käia, sest toimeaineid on rohkem kui üks ning kihisevat naeru tuleb sellest reaktsioonist kindlasti. Lakk võib saada eemaldatud, kuid pinda kaitstakse all teise lakiga ja kui juhtub olema midagi läbiproovitut ja traditsioonide rohket, kuid see eest endiselt kuldset, siis võib olla ka see... :D
Muhe!
Kas olulisem oli info, mida andsin või see et pakkusin lugemist, ajaviidet, kus ootasite lahendust, mida kúll ei tulnud... Aga omamoodi on ju lõbus?
Soovitan lugeda öösel, pimedas, ilma muusikata, undava läpakaventilaatori või müriseva protsessoriga.
Tervitan Teid enda ja Lauri eest!
P.S Suur aitäh Dimale!!!
Kuna ma ei jaganud enne detailset infot siis ei jaga praegu ka, kuid .... Kuid te saate teada varem või hiljem ning te teate, et Dima on awesome. Vot.
No comments:
Post a Comment