Soho, smoke and mirrors

Hei!

Väljas ladistab suurtes kogustes vihma. Pole siin varem sellist suurt sadu näinud, ei mäleta millal viimati eestiski selline suurem sahmakas oli:)

Alustame tagantpoolt ettepoole.
Brandon kutsus meid neljapäevaks proovikasse, enda kasuisa juurde, kellel on garaažis stuudio. Lubadus oli ilus ja tore ning nagu Lauri mainis, ta ütles pidevalt, et "we have to make this happen". Helistasime päev enne brandonile ning saatsime ka samal päeval sõnumi, et ta meile teada ikka annaks, et mis toimub. Kuid midagi, öösel lugesime tema facebooki seinalt, et ta vaatas enda tüdruksõbraga vanemate juures filme. Ma tean, ilus, tore, nunnu, kodune ja armas, kuid ilmselt pole ta piisavalt motiveeritud meiega muusikat tegemast.

Kolmapäeval saime kokku Garretiga, kes sõitis north hollywoodist( mis on tglt väga kaugel) bussiga kohale. Garret nägi välja nagu rock n roll. Nhktagi, slashi stiilis päikeseprillid, sinised teksad, suur bandanaga piiratud soeng ja pealehakkav suhtumine. Garretiga oli väga lahe rääkida ning alustuseks käisime guitar centeris, lükkasime garreti bassi taha ja vaatasime natukene mida ta teha oskab. Meile meeldib tema arusaam muusikast ning ta teab mis ülesanne on bassistil ja mis toimub. Kokku chillisime temaga umbes 4 tundi. Tundus väga lahe ja niiöelda "down to earth" peab temaga edaspidi kindlasti kokkusaama.

Edasi läksime hootersisse, et kohtuda stanleyga. Me aimasime juba ette, et tal on kooliga tegemist ning tal on ju väga hea võimalus õppida esmaklassilises koolis, seega ta ei hakkagi ühe suvalise juhuse pärast sellest loobuma või meile rohkem pühenduma. Seega lootsime lihtsalt kohata üht muhedat tüüpi. Eestlased on kohalikest ikkagi vaiksemad, aga ta oli sõbralik ja aus. Selline pikkade juustega muusik, muidu nägi välja tavaline. Küsisime, kuidas tal läheb ja rääkisime, mida me teinud oleme. Oli muhe ja samas harjumatu rääkida siin kellegagi eesti keeles.

Neljapäeval tegi Bella meile välja piletid enda kontserdile whiskey a go go's. Läksime koos Breti ja Toddiga. Kontsert oli muudetud michael jackson tributet'ks. Muidu oli tore, oleme maininud, et Bellas on puudu natukene särtsu, siirust ning elamist. Seega tee popstaariks saamiseni on veel pikk. Kui me kohale jõudsime, siis Seven, Bella produtsent, oli lava piiramas politsei lintidaga ja panemas üles plakateid nagu no tresspassing jne. Lavale pandi ka imepisikene diskokera, mis suurte whiskey a go go valgustite all mingisugust rolli ei mänginud. Ühesõnaga, Bella oleks võinud edasi teha koostööd Breti ja Eliasega. Tulemus oleks olnud palju säravam. Kui sõitsime kodupoole, oli breti ja toddi jutus kuulda pettumust kogu esinemise kohta. Eriti kuna neile öeldi, et bella esineb nende stiili asemel teksades ja topiga, üritades olla nagu madonna, kandis ta pigem midagi sellist, kuidas Brett teda riidesse oleks pannud. Seega tõstatas see palju kahtlusi.

Koju jõudes hakkas Brett moe kallal nokitsema, meie Lauriga ei tahtnud ette jääda ja kõndisime saddle ranchi. Sealne teenindaja isegi mäletas meid, kutsus meid sisse, kuid me kõndisime mööda, tahtsime näha, kas house of bluesi juures on veel jälgi Escape the fate'i kontserdist. Bänd oli kahjuks juba lahkunud, kuid nägime veel viimaseid fänne autogrammidega ringi jooksmas :)
Tagasi saddle ranci, kus Lauri läks õlut hankima, kuni ma wc's käisin, sestma pole veel 21 :( tagasi lauda jõudes pakkus üks teenindaja meile shotte ja üritas neid kõigest väest pähe määrida, kuid peagi lendas peale minu esimest õllelonksu kohale tuline baaridaam, kes dokumente küsis ja kui ma vastasin, et mul ei ole kaasas ja rääkisin, et kuna meid rööviti, siis oleme paranoilised ja ei hakka dokumente kaasas kandma. Baaridaam konfiskeeris õlle ja ütles, et Lauri dokumenti ta oli näinud ja kui ta enda oma ära lõpetab, siis saab minu oma ka ära juua. Kui keegi ei vaadanud jõin ma ikkagi Lauri pudelist :)
Kuulasime selle baaridaami juttu, kes meid alguses sinna kutsus. Naljakas kuidas ta jälgis inimestega suhtlemisel alati sama mustrit ning tema näost oli näha, et tal tglt väga suurt vahet ei olnud kellega ta räägib. Ometigi... Me teame et meie vastu oli ta tglt ka sõbralik. Onju ... Onju!?!? Ta tglt hoolib meist.. Ausalt... Ta isegi ütles meile oma hüüdnime :D ta isegi mäletas meid !
Ok. Ok.
Seal oli veel üks tüüp, kes üritas temaga juttu alustada. Kui neiud lahkusid, tüüp seisis seal niisama, mõtlesime, et vahetame paar sõna juttu. Tegemist ol trummariga kes õpib MI's. Tundus nagu teda ei huvitaks, mida me räägime, kuid ometigi kui tuli üks baaridaamidest välja, kellega koos ta hiljem lahkus, tekkis selline piinlik vaikus, kus me arvasime, et ta ära läheb. Kuid ei... Rääkis veel edasi, oleme vist isegi natukene huvitavad :D
Enne kojuminekut kõndisime ka body shopist mööda, mis on üks kohalik stripibaar, uurisime hindu. Naljakas, sisse saavad ka juba 18 aastased, ostes pileti, kuid lisaks piletile on baaris ka 10 dollari eest joogi miinimum, mille peab kindlasti ostma... Kuna vesi on baarides tasuta ning ma ei usu et neil limonaadi on... Siis, mis saab niiöelda alaealistest? Kas keegi meie peale ka mõtleb?

Järgmine hommik saime kindljstuselt kirja varastatud asjade kohta, kus öeldi, et kui asjad ei olnud meie vahetu järelvalve all, või kindlustatud pagasihoiu ruumis, siis ei saa nad seda kuidagi kompenseerida. Kirjutasid, et harvadel juhustel keeldutakse kahjusid hüvitamast. Eriri hea on see, et kuna politsei raport maksis 23 dollarit, siis ma küsisin enne kindlustuse onu käest, et las meil on üldse lootust saada, siis ta ütles et ta saab avada kindlustustoimiku kui politsei raport on olemas ja vihjas sellele, et saab küll. Kirjutasin pahase kirja vastu ja tõstatasin posu küsimusi, pole veel vastust saanud, kuid ma ei usugi, et nad nädalavahetustel töötavad. Või siis lihtsalt ignoreerivad.

Võtsin ennast kokku ja kirjutasin vahepeal ka Cobus team'le kirja, ehk siis business offer'i. Loodan, et ta kunagi näeb ka seda ja võibolla vastab. Tõenäoliselt mitte, aga tahtsin sedasiia ära mainida lihtsalt :D seni kuni mul veel meeles on lohutan ennast sellega, et tal on lihtsalt kiire... Siis kui ära unustan, et ma seda tegin, ei pea enam ennast kurnama sellega et jälle ei tulnud vastust. Ühest tühjast lootusest teiseni... Ja nii see käib. Iga kord sammukene kaugemale ja võibolla loodetavasti targemini. Enesepetmine missugune :D

Reedel tuli Bretile külla mees nimega Nikhil Ra. Tumeda suure soenguga mees, madala hääle ja pruunide silmadega. Tegemist on filmiprodutsendiga, kes järgmisel aastal teeb koostööd muuhulgas ka James Francoga. Ta oli sõbralik, lahke, jutukas ja tundus kunsti alal väga kirglik olevat. Ta rääkis meile bändist Living Things, Floria Sigismondest( naine kes on produtseerinud muusikavideosid muuhulgas ka marilyn mansonile. Selline pigem vastuoluline still, lahe, mansoni videod ja muse'i supermassive black hole ka ntks) floria produtseeris videod ka bändile Living things ja Katy perry " the one that got away". Nikhil tundus huvitatud olevat meie muusikast ning kutsus meid muusikavideode esilinastusele, kuhu oli kutsunud meid ka Brett:)
Kui nikhil meiega rääkis, meenus talle et ta teadis juba kedagi Eestist. Kerlit ja Carolat. Rääkisime nendest natukene ning kerli muusikast ja nikhil ütles meile, et väga hea, et me neid meelde tuketasime, sest ta oli unustanud neid videoesitlusele kutsuda :)

Muusikavudeode esilinastus toimus eile soho's. Brett aitas mind viisakalt riietumisel ja olime lauriga isegi stiilsed. Todd ajas Laurile mesijuttu ja kogu õhkkond oli sõbralik :) jõudes soho parklasse, nägime seal ainult kalleid autosid, porched, mercedesed, kallid sportautod ja muu selline. Brett ütles meie nmede asemel lisits olevate inimeste nimed, kelle kohta ta teadis, et nad niikuinii ei tule. Lauri oli Jody, kes on tglt mustanahaline neiu ja mina olin Elias. Soho oli väga luksuslik klubi, kõrges majas. Vaade oli lihtsalt võimas, kogu koht oli hämar ning pigem antiikne. Ja seal oli avatud baar, aga viisakas oli baarmennidele tipi anda:)
Kohtusime Nikhiliga ning läksime vaatasime mõlemat videot esilinastumas, väikeses väga luksuslikus tugitoolidega kinosaalis. Üllatavalt mugav oli... Viski, pehme tugitool ja kohev jalapadi, väike laud, millele jooki toetada ja oma pisikene tuhm lambikene :)

Katy perry video oli päris huvitav, seda pole veel youtube's kuid stsenaarium oli noortest armastajatest, kellest üks sõitia kaljult alla ning teine igatses ku ta oli vana ja katy oli 70 aastaseks meigitud. ( lühikene kokkuvõte)

Living thingsi video oli siis, tehnilise arengu ülemvõimu ja bioloogilise arengu aegluse kohta. Video oli huvitav ja omamoodi vastuoluline, kuid oleks võinud olla mitme stsenaarimiga, sest videost ei paista see mõte väga välja ja esmamulje võib olla selline, et keegi tahtsi lihtsalt midagi radikaalset teha. Videos mängis Nikhil ärimeest, kes oli tehnikas vaimustusse sattunud ja lõpuks seksis oma autoga, milleks oli dodge challenger. Otse sumbutajasse ja puha. Et väga midagi ei varjatud. Selle video kohta on isegi linksaadaval, youtubes on see tsenseeritud, kuid vimeos ei ole :D

http://vimeo.com/31974530

Nii.

Bounce'sime ringi ja nägime blondide patsidega neidu ja tema suure soenguga kaaslast. Kerli jõudis kohale ja ütlesime talle tere. Alustasin inglise keeles: Hi! So nice to finally meet you in person!
Kerli: hei! Do I know you?
Mina: jah, ma kirjutasin Sulle kunagi ammu, minu nimi on Henri ja see siin on Lauri.
Kerli oli päris üllatunud meid seal nähes, ta ei näidanud seda väga välja alguses ja peale lühikest vestlust ta kadus koos oma poissõbraga Nikhil'i otsima. Nad maandusid Breti seltskonnas ja liikusime ka sinnapoole. Jõime viskit, nautisme vaadet, chillisime Toddi,Karseni ja Bretiga. Ajasime juttu Kerliga ning teka poisssõbraga, kes on ühtlasi tema klahvimängija. Väga lahe tüüp, sõbralik ja chill. Lauri rääkis temaga päris pikalt ja jõudsime järeldusele et oleks muhe koos jämmida:)
Vahepeal kohtusime veel mõnede inimestega, sealhulgas ka ühe neiuga kes vestluse lõpuks mulle enda numbri sokutas ja meid kiivalt kuskile Hollywoodi peole edasi kutsus. Tema nimi oli dani ja ta tegeles ka moega :)

Brett sai teada, et peab õhtul esinema ning kiirustasime kodustläbi, baarist mõjutatud bailey kihutamas tänavail 60 miili tunnis, samal ajal tantsimas lady gaga järele:D see oli päris pöörane ja lõbus, läksime asjaga kaasa :D brett tegi meiki ja edasi klubisse smoke and mirrors, mis asub samas hoones kus on hotell the standard. Seal pidi toimuma üllatusesinemine, mis toimub mõni teine kord, seega ei saa ma üllatust rikkuda :)

Aga põhjus miks see ära jäi oli see. Koha omanik, Paul, oli linnast ära ja pukis oli keegi teine, kes ei lasknud uksepeal sisse bändi trummarit, kes oli üks selle bändi aktiivsemaid liikmeid nagu Nikhil seletas. Kuna band on rock n roll, siis tüüp vihastas, sülitas turvadele peale vaidlust näkku kõndis minema ja lülitas telefoni välja... No show. But still rock n roll!

Oodates kuni Brett autot parkis, tuli meiega juttu ajama Kerli, kes oli väga sõbralik. Pani mulle käe õlale ja ütles meile tere! Vestluse käigus pakkus välja et võiksime kunagi hängida, millega me koheselt nõustusime. Tema poisssõber ütles, et ta teab ühte väga head sushikohta, mis pidi olema lihtsalt uskumatu.

Peale seda kõike chillisime hotelli fuajees, kus Breti välimus kutsus ligi ühe supermani:)
Samal ajal kui Lauri naistega juttu ajas.

Liikusime Astroburgerisse ja seejärel koju.
Ühesõnaga oli lõbus ja kohtusime lahedaid inimesi ja saime suurema pilgu maailmast. Ka Kerli ja tema poisssõber mainisid, et seeon üllatav, et me oleme siin olnud natukene rohkem kui kuu aega ja meid on muuhulgas juba röövitud ja oleme sattunud peole Soho's :)
Pealegi ei saamainimata jätta, et Brett, Todd ja Karsen on kõik VÄGA lahedad inimesed ja hindame seda, et Brett meid aidata tahab :)

Olge muhedad!
Tervitame!

Henri ja Lauri