Flashback

Heeei

Vorpisin videoklippidest valmis sellise luhikese ulevaate maastikust ja monest seiklusest teisel paeval rantsos.

http://www.youtube.com/watch?v=vQFWHhBbz7k

Stay awesome!

Tsau

riis kanaga

Kirjutan, kuidas maitseb elu Hollywoodis... kuna viimane pannil tehtud ports kosutavat materjali oli riis kanaga, siis leidsin selle piisavalt heaks pealkirjaks olevat. Kas ma pole mitte geniaalne?

hah, lauri just kommenteeris, et ta saab varsti raudselt vanematelt kirja, et misasja see henri jalle kirjutab, ma ei saa mitte midagi aru! :D

Tana hommikul arkasin telefonikone peale ja minu suureks ullatuseks kutsuti mind lounale, kutsusin laurit ka kaasa, aga ta utles, et ta ei soovi tulla. Nagin parklas uhte eriti lahedat maasturit, sellist oldschool macguyveri stiilis jeepi, mis oli uleni roosaks varvitud ning mille istmetel ilutses hello kitty.

Tagasi joudes utles mulle lauri, et ma ei usu mis just juhtus ja luges mulle ette kirja, mille oli saatnud meile mick morris. Mick oli leidnud uhe laulja, kelle band enam ei funktsioneerinud. Lauri vahetas facebookis paar lauset ning James hakkas north hollywoodist meie poole soitma, et meiega kokku saada. Samal ajal sai lauri teada, et Brett ja Todd plaanisid pildistada/stiliseerida uhte kuulsat neidu, keda lauri teadis ning lauri kauples end pildistamisele kaasa. Muidugi juhul kui pildistamine toimub, sest koheselt kui lauri oli maininud, et oleks hullult lahe kaasa minna, siis toddi suhtumine muutus ja oli nagu "... ma ei tea, ta ei ole nuud nii kena ka... pealegi me just motlesime et peaks selle ara jatma." Mina haistan taaskord armukadeduse nooti ... :D

Kohtusime Jamesiga ja jutt oli muidugi ilus, vaated olid sarnased ja muidugi ei jaetud mainimata ka see, et ta oli paar aastat tagasi Tommy Lee juures superbowli vaadanud. Motlesin, et see koik kolab vaga hasti, koik tema vaidetavad plaanid, tema vaidetavad oskused ja koik sellega seonduv. vahemalt facebookis on ta vagagi aktiivne ja entusiastlik. ja hea mark on ka see, et ta soitis pool tundi selleks, et meiega kohtuda. Talle meeldisid meie demod vaga ning ta kirjutas enda facebooki seinale meist juba toredaid asju, eks nais mis edasi saab :D Kuulasime tema auto juures ka tema bandi demo, kus ta laulis. Ma loodan, et auto kolaritel oli lihtsalt halb kvaliteet. ja ta utles et tema vokaalid jaid masterdamata. Entusiasm ja kirg muusika vastu on head, sest nagu igauks meist, vajab ka tema veel palju tunde harjutades. Me ei olnud tema laulmisoskusest eriti lummatud, kui nuud nii oelda.

Tema auto oli vana maverick ... ikka vaga vana auto, mida ta kirjeldas kui piece of shit. mis minuarust oli awesomeass piece of shit!! varv oli paikesest pleekinud, samuti ka nahast katus. istmed olid vaikselt hakanud lohki minema ning selle auto kuju on igatahes silmatorkavam, kui mone muu masina siluett. http://bestcardesign.com/wp-content/uploads/2011/08/ford-maverick-history.jpg
Selline.

Koju joudes ning natukene taustauuringut tehes hakkas tuju langema, alates juba sellest ajast kui demo kuulsime ... lootsin vist kuidagi liiga palju, aga eks nais mis saab. Motlesin, et natukene lisaund teeb tuju paremaks ning peale paari tunnist uinakut, laksin jooksma lahedal asuvale avalikule pesapalli staadionile, et motteid mujale saada. Staadionil kohtasin uhte tuupi, Rayd, kes on teatrinaitleja ning on 7 aastat juba sellega tegelenud. Jaime moneks ajaks vestlema.
Muide, kas te teadsite, et eelmisel nadalal, mitte kaugel sellest kohast kus me elame, Santa Monica tanaval toimus uks tulistamine. Uks mees tulistas suvaliselt, ilma igasuguse motiivita inimesi. Ta tabas kolme inimest. Kaks neist jaid ellu ning uks suri. See kes suri oli selle mehe uks parimaid sopru ning ta raakis juhtunust lahemalt, et tema sobral oli harjumus autosse istudes alati telefoniga raakida ning tal olid alati korvaklapid korvas. Ta oli tulnud pangast, istunud autosse ning mees relvaga oli joudnud akna juurde ning kuna ta ei olnud umbritsevast eriti teadlik ning ei osanud midagi oodata, oli relvaga mehel lihtne teda tulistada, kolm korda... pahe.
Arstid kutsusid esile kooma, sest aju oli liiga turses, et operatsiooni sooritada. kolm paeva hiljem kui aju siserohk oli langenud, siis avastasid arstid, et tema aju on juba surnud. Ning lulitasid valja masinad, mis teda elus hoidsid.
Vaga paljudel inimestel on oma lugu ning seda on huvitav kuulata, muidugi koik lood ei ole alati ilusad ja head. Peale selliseid vestlusi voi sundmusi on alati huvitav vaadata tagasi ka enda elule ja moelda, et mis on Sulle oluline ja mis mitte, kas vaikesed mured on endiselt nii suured? Tihti void leida, et elu on ikka enam kui okei ning kui millegi poole liikuda, siis hoolimata sellest, et ei pruugi kohale jouda, on teekond alati varvikirev ning taitsa nauditav, hoolimata millest iganes.
Aga me raakisime ka muudest asjadest, mis oli muhe.

Ohtul tuli Lauril huvitav plaan, et miks mitte uurida, kuidas sellele tuubile istuks bassi mangimine. Taaskord jatkab lauri bassistide vorpimist, sest maailmas on haid bassiste liiga vahe! Ma kujutaks ette juba selle tuubi nagu, kui Lauri selle jutu ules votaks. ma isegi ei tea mis kontekstis see oleks, aga see oleks huvitav. :D

Pealegi me ei maininud talle, et me peame kuu aja parast LA-st lahkuma. Kuid kui me tunneme et asi on oige, siis oleme valmis kas voi suurema summa raha kelleltki laenu votma, sest me usume endisse. Pealegi, see on alles tulevik, sest kuu ajaga voib juhtuda paris palju. Me oleme moelnud erinevaid variante, et kuidas kaituda ja mida teha kui juhtuks uks voi teine asi, on hea olla valmis, kuid ei tasu matta ennast tulevikku, sest seda oodates voib moni eriti lahe hetk kaotsi minna...

Tervitame teid Lauriga!
Olge muhedad.

P.S. kuna me saime endale nuud lapaka, siis saan lisada tanupuhade aegset videomaterjali ... peagi.

Täiendav informatsioon

Eilne blogipostitus oli suur ports juttu, millest on raske midagi asjalikku välja lugeda, kuid ometigi oli see kuskil seal sees. Igatahes mulle tundub, et sarnasest jutust peame meie üritama iga päev aru saada :D loeme välja seda, mida me tahame lugeda või kuidas me arvame asju olevat, kuid see mis on tegelikkus see on hoopis omamoodi:)

Postituse esimeses osas viitasin sellele, et kõik kellega me kontakteerume, ütlevad, et me oleme õiges kohas ja see on linn kus asjad juhtuvad ja kui kuuldakse meie demo, siis öeldakse, et see on sitaks hea ja lubatakse kas hunnik asju kokku või siis öeldakse: See mis te teete on erakordne ja teil on vaja kedagi erakordset teie bändi ja ma kardan, et ma ei veaks välja". Seega tundub ju lihtne .. See idee... Et idee poolest muusika on hea, meelidb inimestele, oleme õiges kohas, aga ometigi on raske otsida ja selle asemel, et jõuda sobivate muusikuteni, peame ujuma läbi suure kontaktimere.
Mis jällegi ei tähenda seda, et me oleksime omadega eksinud v lootust kaotama, asjad on omamoodi endised, kuigi igapäev muutub midagi.

Sõnumitele reageerimise koha pealt, mees kes mulle sünnipäeval kogu baariskäigu välja tegi, lubas ka kontakteeruda oma parimate sõpradega bändist ja mond neile tutvutsada, et ma saaksin neile rütmi mängida ja võibolla raha teenida, siis isegi selleks et sõnumile vastata läheb 5 päeva. Mis on ilmselge vihje sellele, et see suhkruvatt aka magus jutt, ei täida kõhtu.

Kusjuures sünnipäeval, ei kulutanud me Lauriga ühtegi dollarit, joogid tehti mulle vähemalt välja ning kui olime ka baaris, kus laval olevatele neidudele pidi raha loopima, siis ka selle raha andis meile nikhil. Millest pool mulle taskusse jäi, ehk siis sain paari dollariga kasumisse isegi:D ükski väljaskäimine pole olnud mõtlematu raha kulutamine ning enamasti tiksume ilma jookideta vaid lihtsalt seltskonnas juhul kui meile just jooke välja ei tehta.

T särgipoes kohtasime 18 visionsi bassisti Mick Morrist, kes alguses meisse ükskõikselt suhtus, kuid peale seda kui me piisavalt pealetükkivalt lõpuks oma demo talle lasime, siis tema toon kojeselt muutus ja talle meeldis demo väga, võttis meidpalju tõsisemalt ning lubas... Sõna otseses mõttes lubas... Et edastab selle enda ülemusele kes on mänedžer, kuid ta ei saa midagi lubada, sest see tüüp on tiheda graafikuga ning pole palju mida mick saaks teha, aga ütles, et oma osa teeb ära. Mis oli muhe. Edasi läksime tasuta kontserdile the Roxy's. Kus esimene bänd sakkis, teine aga taastas meie usku rock muusikasse. Vokalistideks olid kaks endist playboy tv neidu, kelle lavaline olek sisaldas rohkem kerasid kui ükski teine kontsert mida me siin näinud oleme. Ja need screamid, mida üks neist kuuldavale lasi olid lihtsalt uskumatud. Kuulasime kojujõudes selle bändi intervjuusid ning üks nais vokalistidest, Carla, kes võeti bändi, kuna ta oli hot ning eelmine liige oli narkosõltlane ja visati välja, ütles, et teda ajab kohalik suhtumine vihale, kus igateine tüüp on rokkstaar, kuid elab kellegi teise diivanil ja tegelikult ei oska midagi enamat kui rääkida.
Mõtlesime, et shit, irooniline, et meie olukord palju ei erine... Aga eks me peame lihtsalt enda staatust parandama ja muusikaga tõestama ennast. :D

See kui ma jahusin eilses postituses tervest lõunasöögist, bändist ja hallitanud valge pulbriga joogist, siis vihjasin sellele, et osasid liikmeidleiaks küll, kuidpaljud on narkosõltlased või stonerid. Lisaks jahusin ka sellest, et muusikuid leiaks, kuid MI toodab niiöelda sessioonimuusikuid, kes pikemaks ajaks bändi maanduda ei soovi, kuid ainult iga kohtumise eest raha küsivad... Plaan missugune:)

Kuid meie jätkame!

On viidatud sellele, et meie plaan oli naiivne ning sinisilmne ja et me lootsime liiga palju, kuid samal ajal kui meie tunneme, et oleme saavutanud päris palju, olgugi, et see teistele võibolla nii palju ei tundu, siis kas pole sinisilmsed mitte teised :)

Rõhutan veelkord, et oleme tänulikud oma vanematele, keda meie siinolek rahaliselt koormab ja kes meid toetavad. Oleme tänulikud ka sõprade toetuse eest, mis vägagi soe ja meeldiv on.

Ostsime täna uue laptopi, et me saaks viimase loo idee kirja panna ning kui ka väljas kitarri mängisin, siis naabermajas elav audio engineer ulatas mulle visiitkaardi ja ütles, et kui ma kunagi midagi salvestada tahan, siis annaks teada, muidugi rahasumma eest. Seega üritame siin olles veel võimalikult palju ära teha ja miski pole veel lõppenud, kõik alles algab!

Henri

Hilisöinekellonpoolnelipostitus

Elu on läinud edasi, päevad veerevad ja meie tiksume kaasa nagu vaaterattal nähes endi ümber lahedaid atraktsioone, kuid vaaterattalt maha tulles, kaome massi ja ei oska enam suunda hoida ning läbi trügimine on ports tegevust. Küünarnukkide... Jalgade ja vahel ka leebe viisakusega möödume inimesest inimeseni ning tee peal kohtume uusi inimesi, kes lubavad, võibolla isegi et midagi kätte ulatavad, kuid see osutub suht puhtaks rämpsuks, mis on võibolla kaunistatud, sõnumitele reageeritakse alles siis kui vaaterattal juba 5 tiiru tehtud ja lubadus võimendub iga korraga ning tundub nagu oleks kaugusest näidatud inimese peale, kes seisis sinu kõrval, kuigi sina tundsid end puudutatuna ja lõpuks tuleb välja, et kui tuleks hetk mõneks võimaluseks, on Sinu ühepäeva pilet läbi ja pead lõbustuspargist lahkuma. ( need on need pikad laused mida min kirjandusõpetaja vihkas) Mugistame lubadusi nagu suhkruvatti, mis on magusad, kuid ammugi ei täida nad kõhtu ning peame ise kodus burkse vorpima hakkama, kuid selleks on vaja pliiti ja muid kokandus vahendeid. Ja pealegi, kui on valmis küpsetatud priske burks, siis see hakkab jahtuma ja ning süüakse ära, aga kui keegi seda aktsiooni ei jäädvusta, siis oli see burks sama hea, kui ükskõik mis muu lubadus sest on vaja kedagi, kes selle jäädvustaks, sest kõik oleme me ju kuulnud : mu ema teeb lihtsalt parimaid pannkooke/jõhvikamoosi/magushaput kana... Kuid maitsta ju ei saa ja võrdlus pole ka.
Leidsime kellegi, kes maitseks meie burksi ja näeb seda 18 kordselt, kuid ka tema saab retsepti kokkadele ainult soovitada, mis ei tähenda, et nad seda küpsetaks ja veel vähem leiab see oma tee menüüni. Ja mis on burks, ilma külma coca colata... Vedelik, kogu toitumise alus... Burksi nosimata saab kuid, kuid ilma joomata ... Ja joogi maitse määrab ära nii palju... Ning kui mahl sisaldab juba alkoholi või peale hakkab tekkima pulbrilaadne hallitusesegu ja kisub roheliselt kasvama, siis on see jook omadega metsas.
Pooltühja kõhuga neid friikartuleid, kastet ja jooki otsides, võib kõht tühjemaks minna, maitsemeel tuhmuda ning tekib tunne, et kas ei peaks mitte leppima ainult selle joogiga, mis sulle koju tuuakse, kuid kojutoomine maksab. Ma ei ütle, et jook ise ei maksaks, kuid ainult lonksu eest maksta oleks ka nigel, sest tuleb mõelda ka selle peale, et peagi tekib jälle janu ja siis oleks jook juba parem refilliga.
Otsides, võib kohata kõrvallauas kedagi järamas oma täiskomplekti ning kokasaadet püstitamas, kuid tema lauas on juba koht broneeritud.
Ja kui mõelda kodusele toidule, siis siin sellest söönuks ei saaks. Sellel taldrikul on midagi muud ning ju siis jahivad seda ka need näljased silmad, kes elust tähendust, mõistmist või emotsioone otsivad.

Kirjeldasin viimase aja sündmusi. Nii nagu igast jutust mida keegi räägib, saame me aru erinevalt kuna meie jaoks on igal asjal omane tähendus, siis nii ka selle kirjeldusega möödunud päevadest. Mina rääkisin, Los Angelest, ilusast visioonist ning samal ajal ka tegelikkusest.
Aga ... Ajasin samal ajal ka palju sitta, mis tundub hea ... Sest meile kõigile meeldib toit, me vajame seda... Kuid mis tegelikult selle suure jutu, lõbustusparkide ja suhkruvati taga on ja kas meil tegelikult üldse on burger mida pakkuda või elame me oma unistusi pelgalt kellegi teise diivanil ilusa reklaamplakatiga, viitamata kärssanud kotletile ja hallitanud saiadele.

Idee poolest rääkisin ma palju, kuid mis sellest jutust nüüd nii väga kasu oli, mis oli viisakus ja mis tühi jutt ja mida ma tegelikult siis ära tegin? Jaaa... Kas kõht on täis?
No proovi siis seda sitta seedida.


Öine post... Poolast. Kui kuskilt astub välja mõni Savimees, siis saaks ta selle kõik kustutada lakieemaldajaga ... Aga lasku käia, sest toimeaineid on rohkem kui üks ning kihisevat naeru tuleb sellest reaktsioonist kindlasti. Lakk võib saada eemaldatud, kuid pinda kaitstakse all teise lakiga ja kui juhtub olema midagi läbiproovitut ja traditsioonide rohket, kuid see eest endiselt kuldset, siis võib olla ka see... :D

Muhe!
Kas olulisem oli info, mida andsin või see et pakkusin lugemist, ajaviidet, kus ootasite lahendust, mida kúll ei tulnud... Aga omamoodi on ju lõbus?

Soovitan lugeda öösel, pimedas, ilma muusikata, undava läpakaventilaatori või müriseva protsessoriga.

Tervitan Teid enda ja Lauri eest!

P.S Suur aitäh Dimale!!!
Kuna ma ei jaganud enne detailset infot siis ei jaga praegu ka, kuid .... Kuid te saate teada varem või hiljem ning te teate, et Dima on awesome. Vot.

Photoshoot!

Jaaaa Täna tuleb kohe kaks blogipostitust!

Eile käisime Bretiga juuksuris kaasas ja kohtusme ka selles salongis kus Bobby töötas eesti juurdega neidu, kelle nimi oli Juli. Tema eestikeel oli natukeme roostes, kuid täitsa arusaadav ja ta oli väga elevil kohates Eestlasi. Sai üle pika aja rääkida Eesti keeles. Sõbralik neiu oli. Õhtupoole käisime väljas Eliase ja tema sõbra Nick'iga, kes on kohalik meesmodell. Täitsa sõbralik ja lahe tüüp.
Õhtul läksime sunset stripile ühte Tsärgipoodi kus olime kohanud ühte bassisti nimega Gabe ja Mick Morrist, kes on selle koha omanik... Ja kes ei tea, siis oli ta ka bassimees bändis nimega 18 visions.. Mina ei teadnud... Lauri tundis ta ära ja sai temaga isegi jutu peale ja nüüd ilutseb tema facebooki sõbralistis Mick Morris ning me tahtsime eile sinna tagasi minna ja küsida, mida ta demodest arvas. Kuid teda ei olnud seal. Seal olid aga tüüp nimega Blaire, kes oli õppinud audio engineeringut MI's ja kellele meeldisid meie demod väga ja üks professionaane/ maailma parim vilistaja, kes teadis eestit koorilaulu ja ilusate naiste poolest ning ta oskas peast vilistada mozarti pea kõiki heliteoseid ja täiestipuhtalt. Kõlas nagu keegi mängiks flööti. :D tema nimi oli John Ross... Mis tuletab meelde, et pidingi ta facebookist üles otsima. Ma rääkisin rohkem blaire'ga ning lauri john'iga. Saime infot juurde jälle ja kogemusi jagada. Blaire oli olnud ka vokalist ühes bändis, kuid ta ütles, et me vajame tüüpe, kes on sama erakordsed, kui meie ja et ta on lihtsalt aus meie vastu ja ei hakka sellepärast isegi midagi kokku valetama meile. Saime rohkem teadaka MI kohta ja selle kohta kuidas seal asjad käivad. Kui tagaruumist tuli Gabe, bassimees, kellel meist ilmselgelt suva oli, siis oli hea kuulda kuidas Blaire ütles talle, et ou need tüübid kirjutavad sama head kraami nagu sevenfold, kuid see on veel rohke, hardcore! Gabe oli korraks nagu .. Päriselt ? ... Ja ükskõikne nägu jätkus.

Kõndisime tund aega Taco Belli ning koheselt tund aega tagasi, sest krediitkaart oli jäänud lauri teiste pükste taskusse.
Seega eilse päeva jooksul sõime ühe korra. Nagu ka täna ... Ühe korra... Kahtlen et teine ka tuleb :D

Lühikene eilse kokkuvõte seljataga...
Ning tänane päev hakkas minu jaoks kell 5 hommikul ... Kui ma ärkasin üles peale ebameeldivat unenägu ning tundsin, et silm valutab... Läksin vannituppa ja mu nägu nägi välja selline: o.-
Üks silm oli parajalt paistes ning ma eiosanud muud teha kui lihtsalt ühte aaloet sisaldavad kreemi peale mäkerdada... Niimoodi et ma seda ka endale silma ajasin, mis kipitas. Langesin masendusse tagasi ning järgmisest ebameeldivast unest ärkasin kell kaheksa, kui kuulsin igahommikust koputust uksele( tavaliselt on ukse taga postitöötaja fed exist, kes on vist juba iga minu aluspesu paariga tuttav, või siis Karsen ja Todd) Todd tuli varakult kohale. Peagi jõudis kohale Kelby, kes on bretti intern/abiline/kaasdisainer. Ta on sõbralik ja muhe tüüp, hetk tagasi rääkis Lauri temaga pikalt sarimõrvaritest... On ju sõbralik :)

Andsime Dušile valu, mäkerdasin silma veel geeliga, lootes et läheb paremaks... Ja kusjuures läkski :)
Ootasime korteris ühte tantsijat, kes hilines kõigest tund aega. Tema nimi on Luke, ta on täitsa osav ja ta tegeles iluvõimlemisega kümme aastat, kuni ta oli 14 ja murdis oma selgroo :/ todd noris tema kallal hilinemise pärast ja terve autosõidu käis selline in your face catfight :D

Photoshoot toimus kesklinnas, Olive ja 4th streeti nurgal asuva parkla juures. Photoshooti peategelane oli üks hollandi modell ( keskealine juba) ning fotograafiduo Petrovsky and Ramone olid teispool kaameraid oma tiimiga.
http://www.petrovskyramone.com/

Kusjuures Petrovsky ja Ramone olid Bretile öelnud et nad tahavad ka just meid sinna photoshoodile... Peale seda kui olime nendega kohtunud paar korda. Mis on väga lahe, jäime neile meelde.

Igatahes fotoläätsel säras täna kõige rohkem hollandi naismodell kelle nime kirjapilti ma ... Ma ... I dont even ... Aga kõlas nagu "hannlore"

Ja siis taustatantsijad :Brett, Todd, Luke, Kelby ja ... Jaaa ... Lauri ja mina :D praegu sõna tantsijad kohta ilmselt mõned minu lähedasemad sõbrad itsitavad pihku ... Khkm ...lauli ... Khkm ... Aga :D saime isegi okilt hakkama ... Liikusime vähemalt õiges suunas ja lõpuks hakkasid liigutused isegi meelde jääma.
(ma tean praegu Lauli mõtleb, et see on alusetu süüdistus ... Aga kui nüüd aus olla ... Siis ongi ... Mis selles siis halba on:)
Kohapeal riietas/stiliseeris Brett meid kohalikeks ärimeesteks/ inimesteks tänaval, kes olid justkontoritest tulnud... Lauri nägi enda mantliga vägagi kohaliku sheffi advokaadi moodi välja ... Kuid mina eiolnud kohe mitte ärimehe moodi vaid ma olin nahktagisja puha ... :D sama mida kandsin sünnipäeval, kuid seekordpikema särgi ja ilma meestestringideta. ( high five! )

Kuna päike hakkas kõrghoonete taha loojuma jooksime tänavalt tänavale valgustust taga ajades, mida fotograafide assistent peegliga hollandi modelli peale suunas.

Nii nagu eilse blogipostituse lõpuski, siis ka täna ei saa ma Lauri erakordsust välja toomata. Teemal, millega enamus teda kohanud naislugejaid tõenäoliselt juba kursis on:
Kui photoshoot lõppemas oli, siis üks petrovsky ja ramone'i meeskonnast, kes oli ka tantsinud thrilleri muusikavideos ( ei ... Mitte mingi bollywoodi asi ... Vaid ikka päris :D ) ja kes töötas ka modelliagentuuri Next scoudina, kutsus Lauri ja Luke'i eemale, tegi neist paar pilti ning küsis kontakte ja ütles, et ta edastab info ja kui agentuur on huvitatud, siis nendega võetakse ühendust. Mis on päris lahe.
Kuid ... Lubadused lubadused ...
Aga kes teab :)

Edasi käisime taco bellis, kus on imehead toidud... Jaaa väga soodsad. Saime kumbki 5 dollari eest paar burritot, natchosid ja kastmeid. Mis on kohaliku toidu kohta sitaks soodne ... Ausalt. Alguses, kui me soodsamaid kohti ei teadnud, läks meil kummalgi 10 dollarit. Salakaval maa see siin :D aga jah ... Taco bell on täitsa hea ... Ja maitses ka väga hästi.

Seoses toiduga, oleme kokkuhoidlikud olnud. Eile sõime ühe korra ... Täna .. Ka ühe korra.
Üleeile Brett ja Todd küsisid, et kuidas ma nii hästi vormis püsin, et kas ma teen salaja nurgataga trenni? Kuid pikad kõnnakud ja vähene toitumine hoiavad asjad kontrolli all :D mis ei ole küll tervislik, kuid kui naaber enda bioloogia projekti jaoks vererõhku mõõtmas käis mingi 3 nädalat tagasi, siis ma jätsin kohvi joomise maha, sest vererõhk oli 139/85 ... Mis on peaaegu probleem :D
Kuid alati peab veel võitlema ka stressi, unetuse ja seljavaluga. Seega igav ei hakka :)

Kuid pildistamine oli V magazine'i jaoks, mis on siin poolkeral suht suur asi. Seega see ja veel posu saadetud kirju teevad tänase päeva võibolla ennast õigustavalt kordasaadetuks.

I am not Ray William Johnson, but We met T-flesh in seveneleven one day.
This makes no sense but is true.

Luke jagas loetud aforisme autosõidu ajal ning: blogging is not literature, it's like graffity with punctuation.

Brett vaatas just hägust videoklippi sellest kuidas me jooksmas käisime. Teine parema kvaliteediga videoklipp, mille me tema kaamerast kõrvaldasime oli peidetud kaustades minu läpakas... Seega see mälestus ongi hägune.

Nägime cobuse facebookis ka klippi tema autogrammi jagamisest, kus polnudki niipalju inimesi ... Me oleks saanud teda hõlpsasti veenda seal mõnda aega... Või juttu ajada. Kuid kuhu ei läinud sinna ei läinud...
Samal ajal kaevasin craigslistis kuulutusi... Mille peale blaire ütles T särgipoes : ... HaHa... Craigslist... I can't even describe that place... I gave up on that a long time ago since it's mostly bullshit...

Aga nagu marju lubas ... Siis me kaevame läbi selle suure sõnnikukuhja, et leida väikest poni... Kes selle suure portsu mahapani... Kuskil peab ta ju olema... Ning mida rohkem on sitta ... Seda suurem on ka poni!
( reference : üks youtube video mingi loengu kohta, mida ma paar kuud tagasi kõikide seinale spammisin, kuid mille nime ma enam ei mäleta)

Vot.

Hetkel steve jobsi leiutusi hõõrumas Henri ning kaasratsanik Lauri.
(ei see ei olnud peenise nali... Vihjasin ipadile...)

Olge muhedad!

( ja allpool on ka tänane teine postitus... Tootsin kaks ... Igaksjuhuks mainin)

Seltskonnamäng.

Olete Te kunagi mänginud MASH-i? (mansion, apartment, shack, house) ( eestikeeles, mõis korter urgas maja.. Ehk mkum:)

See mäng ennustqb teie tulevikku. Päris tõsiselt.
Kahjuks.

Minu tulevik sakkis. Lauril vedas...

Juhised:

Hangi posu inimesi... Minmaalselt kaks.
Tubli!
Hangi kirjutusvahend( pastakas, harilik, marker, veri ja sõrm midaiganes) ning kirjutuspind... Näiteks paber.
Paberilehele tuleb kõigepeqlt kirjutada M A S H .
Selle järele
1. Abikaasa
Kolm varianti
2. Auto
Kolm varianti
3. Kus(riik)
Jällegi kolm varianti
4. Töökoht
Neli varianti... Haa tüng...ikka kolm
5. Palk(aastane)
...
6. Lemmikloom
.
7. Surm, kuidas sured..
.
8. Ja lapsed
Mitu
Ja muidugi võib asju lisada eemldada.

Siis üks hakkab tegema spiraali ja teine peab ütlema stop.
Loetakse kokku mitu joont on diagonaalis läbi selle spiraali ja saadakse number. Oletame 5
Ja siis hakatakse pihta ja eemaldatakse variante... Iga 5. Antud juhul ... Niimoodi ringi ratast kuni igas kategoorias jääb alles 1 variant.

Minu tulevik:
Ma elan eestis ühes urkas, koos oma abikaasa brett baileyga. Ma töötan gay pornstarina, minu palgaks on 6200 dollarit aastas ja sõidan audi r8ga. Minu lemmikloomaks on meie praeguste naabrite endine kass ning ma suren uppudes ja jätan endast maha 12 last.

Miu tulevik oli kõige tumedam...

:D

Aga mängida oli lõbus.

Sünnipäev

Tsau!

Olen kgunud aastaid juba kakskümmend, mis on kohe täitsa juubel.

Kuid Alustuseks olen pettunud youtube's, et igasugune heliteose lisamile, kas või lihtsalt fotodele koheselt seaduserikkumine ning kopeerimine on ja eemaldada tuleb. Seetõttu ei näinud ma videotervitust mille mu ema mulle kõikide tervitustega koostas.

Sünnipäeva hommku äratus oli päris rutakas, sest juuksur Bobby Elliot, keda kohtasime Bella videoshootil kunagi ammu, pakkus meile juukselõikust, mille eest tänutäheks kinkisime talle veini. Üks tema klientidest oli eile ära öelnud ning ta küsis, kas me saaksime varem tulla, siis ta saaks meid mõlemaid järjest lõigata(eelnev graafik oli lauri kell 11 ja mina kell kolm) Kiirustades voodist välja ning asusime teele. Hetkel kui Lauri veel riietus, siis helises telefon ja meeshääl küsis:
Hi, Is henri there?
Hello, its me!?
So henri is not there?
No this is me, henri speaking!
Aa tsau henri, paap siin, palju õnne!
Mis oli väga meeldiv üllatus ning lõi naeratuse näole. Kuigi sellest hoolimata pidime me kiirustama ning kuidagi oli vaja Lauri vannitoast kiiremini välja saada ja tüütu olla, seega tähelepanu hajus. Kui lõpuks liikuma saime siis kiirel sammul kõndides, saime paabuga kordamööda juttu aetud ning lõpuks ta ütles, et hiljem helistab ta tagasi ning siis ma saan ka mõnede teistega rääkida, kui ta õhtul Lauli juurde läheb. Woot!

Viimaseid kvartaleid läbisime joostes ning jõudsime mõne minutilise hilinemisega( see oli ikka reaalselt pikk maa! ).

Juuksurisalong asus Melrose avenue'l ja nägi välja täpselt selline: http://www.galvinbenjamin.com/#1
Atmosfäär oli väga viisakas ning peatselt tervitas meid vastuvõtu laua juurest edasi minnes ka Bobby ise. Bobby on tegelenud juustehoolduse ja lõikamisega juba 18 aastasest saadik, ehk siis viimased 10 aastat. Bobby oli väga sõbralik ja pakkus meile vett või muud karastavat jooki, kuid peale kiirustamist, oli isu ikkagi tavalise vee järele:) Bobby on väga muhe juuksur ning temaga oli meeldiv rääkida. Vestluse käigus mainis Bobby, et eelmisel nädalal, lõikas ta Rosie Huntington Wiley juukseid, ( ma pole kindel kas ma kirjutasin nime õigesti) kes mängis naispeaosa viimases Transformerite filmis. Bobby lisas et tegemist on tõsiselt seksapiilse neiuga, kelle iga liigutus või žest lihtsalt kuidagi nii graatsiline/ilus/ kuum/ armas oli. Nii ahvatlev kui see neiu ka ei tundu, siis enne sihtmärgi seadmist peab silmas pidama, et tegemist on Jason Stathami tüdruksõbraga ning aktsioon võiks olla iseenda tervise huvides pigem konfliktivaene:D

Kuna varasemalt on minu kohevate soengute eest vastutav olnud minu ema, khkm ... Erajuuksur... Olgem professionaalsed ikkagi, siis esimest korda päris juuksurisse sattuda just west Hollywoodis sellises mainekas salongis, on... Lahe :)
Hoolimata sellest, et Steneli lootis, et ma naasen juuksuri juures mohawki või mõne muu ekstreemse välimusega, nägin ma ikkagi päris mina välja. Aga kokkuvõttes võib öelda, et Bobby on väga chill ja osav tüüp:)

Tagasi kõndides sain kontakti Paabu, Lauli ja Annikaga. Kahjuks Mariliis ja Miki olid jõudnud seltskonnast juba lahkuda, kuna meil läks juuksuris paras ports aega. Oli tore üle pika aja kuulda sõprade häält ja natukene otsesemalt suhelda kui kirja teel saaks :) Kui Lauli küsis, kuidas mul läheb, siis esimese paari minutiga suutsin ta panna naerdes ütlema: mine perse! Ja ta loovutas telefoni Annikale... Oh ... I still got it :D

Kojukõndides hoidsin sammu kiiremana, kuigi Lauri samal ajal t särgipoodidesse sisse astus. Mis olid tõesti väga lahedad, kuid ma olin lubanud stenelile teatud kellaajaks skype'i sattuda ning tunnike oli juba hilinemist. Kodus ootasid meid ees Brett, Todd ja Edward, kes on meesmodell, kuid kes näeb piltidel naiseks riietatuna väga ilus välja ... Ausalt, kui ei teaks siis petaks ära :D Ronisin ipadiga tänavale ning alustasin vestlust Steneliga ja ausalt, Eesti tüdrukute ilu ei jää kohe kindlasti siinsetele alla. Laiemaks tõestuseks võib olla ka terve posu Eesti supermodelle, kes maailmas ilma teevd hetkel. Uskuge mind, neid on tõesti päris palju! Ma ei tea kas asi oli selles, et ma polnud teda pikka aega näinud, aga ma lihtsalt vaatasin naelutatult seda skype'i akent ning ei osanud midagi tabavat öelda ja naeratasin lolli näoga vastu:)

Kuna Steneli enda arvuti kannatas toiteprobleemide käes, oli ta sunnitud leidma alternatiivse lahenduse ning nad olid külas oma peretuttavatel. Siin kohal soovikski vabandada noormehe ees kelle toas asus arvuti ning keda me takistasime rahulikult magama minemast, olgugi, et tal järgneval päeval kaks olulist korvpalli mängu olid.

Kui vestlus oli mõnda aega kestnud, pani mr Bailey pähe blondi paruka ning sõna otseses mõttes hüppas mulle peale... :D kuna aktsioon oli ootamatu, eiosanud ma sellele kuidagi reageerida ning lendasin pikali kuid õnneks suutsin ipadist kinni hoida. Hiljem, tõmbas keegi välja ruuteri toitejuhtme... Huvitav kes?

Sain veel rääkida marjuga ja uuesti paabuga, kes oli parajalt purjus ja kõlas nagu traktorist:D vahepeal oli Lauri pastat teinud ( tema teine kord siinolles süüa teha!) mis maitses oivaliselt.

Mingi hetk mõlkus peas mõte, et umbes tunni aja autosõidu kaugusel jagab autogramme Cobus, kellele võibolla sellel üritusel ligi pääseks... Kuid kui mõtlema hakata, siis tema motivatsioon ei pruugiks nii suur olla, sest tegemist on ühe antude hetkel kuulsaima noore trummariga, kellele teatud põhjustel bändiga liitumine väga kasulik poleks. Võibolla räägib minus skeptiline pool, kuid see oli tõesti nii kaugel ja võimalused päris õhukesed.

Vahepeal harjutasime kitarri ning ootasime Bretti, Toddi ja Karsenit. Kui nad kohale jõudsid, siis Breti tüüpiline riietussoovitus mulle: would you like to wear a jockstrap? Ma mõtlesin, et kuna sünnipäevadel peabki midagi jaburat tegema, siis ma nõustusin sellega, tingimusel, et ma saan teksasid peal kanda. Brett stiliseeris mind veel ning kui ma nägin välja nagu 80ndate stiilis rockesineja( kui see jockstrap välja arvata -.-) siis olime valmis ja läksime Nikhil'i peale korjama. Nikhilil olid minu sünnipäeva jaoks suured plaanid ning esmalt põrutasime Jumbo'sisse, mis oli stripiklubi. Kuigi neidudel jäi aluspesu kahjuks selga, siis see mida nad selle postiga tegid oli lihtsalt ulmeline. See tundus tõsiselt nagu mõni Akrobaatiline meistriteos :D Stripiklubi kohta oli väga stiilne koht.

Kuna Nikhil oli pealehakkamist täis, siis ta jalutas uksehoidja juurde ja rääkis meid jârjekorrast mööda:) Tegi mulle mõned sünnipäevajoogid ning tutvustas mind ka ühele tantsijale, kes hetk tagasi laval oli olnud. Temaga pikemalt rääkides sain teada, et ta on 9 aastat balletikoolis käinud ning kuskil tsirkuses akrobaatilist väljaõpet saanud.

Nikhil mainis mulle ka seda, et bändi "Living Things" rütmikitarrist oli lahkunud ja et ta tahab tutvustada mind nendele bändimeestele ja et ta olevat neile minust palju rääkinud. Nikhil küsis ka minu käest, kuna ta ei tahtnud ebaviisakas olla, et kuidas Lauri sellesse suhtuks, kuna ma oli Laurile ükspäev maininud, et kui me leiame kuskilt mingi kuulutuse, kua otsitakse kas või ühte kitarristi siis üks meist võiks ju täitsa minna, sest niimoodi oleks omamoodi parem inimesi kohata, ja Lauri oli selle ideega nõus ja ütles, et see võiks töötada, siis ma ei kahelnud Nikhilile ütlemast, et jah muidugi, see oleks väga lahe.

Nikhil on väga avatud ja sõbralik persoon. Ta tahtis et kõigil oleks hea olla ja viis meid ka ühte teise baari, mis oli selline natukene lahedam rokiurgas:)

Peale seda läksime Nikhili juurde, kellel on kodus muuhulgas vanaegne kontsertklaver. Kõik julgustasid Laurit mängima ning muidugi ka mina ise, st ma pole ausalt öeldes teda varem klaverit mängimas kuulnud. Kuid ma võin öelda, et kõik olid vägagi imestunud. Kaas arvatud mina... Ma poleks arvanud et ta seda niihästi oskab:D alguses ta improviseeris niisama ning hiljem laulsime mõnedele kuulsamatele lugudele kaasa. Väga lahe ja samas sürr on see et vahel saab ka enda parima sõbra kohta avastada midagi uut, antud juhul siis oskus millet ma eriti teadlik ei olnud. Tagasihoidlik Lauri... Noh, ma mõne akordi oskan mängida ja võibolla natukene improviseerida.. Ma pole nii ammu mänginud, et ei tea kas midagi üldse väljagi tuleb. Ma saan silma pilgutamata öelda, et Lauri on väga andekas muusik... Nagu tõsiselt... Ja ma ei ütle seda lihtsalt niisama:)

Kell tiksus palju ja liikusime koju! Mõned sõnad facebookis ja liikusime magama!
Fotoshoot, mis pidi olema täna, toimub alles homme.

Olge muhedad!

Elias saatis meile just sitaks häid cupcake sünnipäevaks:)!
Fuck yeah!
Aitäh!

Tsau, olge muhedad! :D