Alustaksin sellest, et ma pole kunagi blogipidaja olnud, kuid motlesin, et avaldan paar oma motet ka seoses uleelamistega labi oma blackberry, mille loovutas mulle uks eriti nunnu tudruk, Marju. Praegu labi selle kirjutades on ka raskendatud minu eestikeele oskus kui keegi juba tahele pani.
Igatahes nagu eelmises postituses sai mainitud, et lennujaamas olid meil tosised probleemid, seda rohkem Henril kui mul. Nimelt, ma olin taiesti kindel, et mina olen see kes istub seal klaasi taga ja keda ule kuulatakse. Mind kontrollis uks meeldiv naisterahvas, kes kutsus mind koguaeg:“oh you little mess...“, ja sel hetkel see nii oligi. Mu silmad olid magamatusest punased nagu mingil seenesoojal ja minu meeletu puudlikkus olla hasti koostooaldis, kandis hoopis teistsuguseid vilju, ehk siis segadust. Igatahes, see “nice lady“, nagu mina teda kutsusin loi minu ullatuseks templi alla ning lasi mul minna. Minu ullatus oli vaga suur. Siis laksin Henrit otsima ja motlesin, et ta juba ootab mind, selles oli mul oigus, et ta ootab,kuid hoopis mingis klaasist ruumis kuhu ma minna ei voinud. Siis ma seisin seal umbes 7 minutit lootuses, et keegi tahele paneb. Seda ei juhtunud. Siis ma otsustasin tegutsema hakata, et oma sopra paasta, sest ma olin see, kel olid kaed seotud, kuid mul oli idee, et kuidas paasedam, moeldud tehtud. Poordusin uhe harra poole, kes nagi valja nagu hispaania versioon karlsson katuselt, ta oli suht sitapea. Utlesn et me peaks oma lennufirmale helistama, et tagasi soidupiletid broneerida. Olen aus, see loi sudame saapaaarde. Asi, mida ma olin koguaeg kartnud kuulda. Ma ei uskunud teda, ja otsustasin abi leida mujalt. Laksin segasin uhe “female officer`ide“ vestlust ning poordusin nende poole kui “security guards“ ,kuid paistis, et talle ei meeldinud see ja parandas mind kohe“ we are officers, not security guards“, mottes vastasin ma nagu Ace Ventura oleks seda teinud “ALRIGHTY THEN“. Ma loomulikult palusin jalle vabandust, et ma feilisin. Onneks oli moistlik naisterahvas. Siis ta suunas mind uhe teise female officeri suunas, kes nagi valja nagu Sharon Osbourne, roosade juustega. Seletasin talle situatsiooni ara ja ta aitas Henrit. Koigepealt tegi eriti pohjaliku taustauuringu tema kohta ja utles et koik peaks korda saama. Ja saigi. Hispaania karlsson paistis natuke pettunud olevat ainult, huvitav miks kull. Vana rahvas utleks selle peale et “ in your face. “. Kui lennujaamast valja saime, siis tabas see surreaalsus, sinine taevas, soe suveohk, palmid, kollased taksod, sportautod... Aga ikkagi siit teile nouanne, et kui riiki tuled, siis tea kindlalt mingit aadressi, et kuhu minna. Teeb su elu kovasti lihtsamaks.
Kui keegi teist on manginud GTA San Andreast, siis tanavapilt oleks nagu otse ekraanist kukkunud. Terve hunnik palme, need tanavaplaadid, poed, autod, inimesed, see soe suvetuul, see sinine taevas ja korvetav paike. Nagu kpikides filmides, mida olete nainud. Elu nagu filmis oleks oige oelda nuud.
Ohtul peale motelli check in-ni laksime poodi ja avastasime tanavaid, mis on suht sitased, peaks mainima ja vaga palju hispaanlasi ja muidu keeli ja kuktuure on segamini. Kaisime toidupoes “food for less“ , mis oli hiiglaslik ja toidu kogused olid hiiglaslikud, nagu reaalselt vaga suured. Lihtsalt imestama paneb, et miks nii palju... Esimese soogi tegime ikka rahvuslikus koogis, nimega McDonald`s. Kindlasti olete kuulnud. Seal on voimalik refillida, ehk joo automaadi karastusjooke niipalju kui jaksadm. Loomulikult tegime seda ikka pfff :D oobime motellis, kus iga 5 minuti tagant soidab kopter ulepe. Olen kohaliku ajajargi kella 4st uleval ja motlen plaane ja elu ule jargi praegu, ja siis otsustasin blogi kirjutada. Motellis on ka valibassein, mida tahaks kasutada enne trippima minekut. Plaan on kaia tana west hollywoodis, tutvuda inimestega ja uurida kortereid. Sellest koigest lahemalt jargmisel korral kui oleme tagasi motellis.
No comments:
Post a Comment