Tänane päev algas rahulikult, mina harjutasin ja lauril oli kurk haige, kaanis teed ja uuris netist infot. Edasi läks põnevamaks. Minu saatuslik viga... millele lauri hoogu juurde andis. Ma mõtlesin, et teeks natukene trenni, pole ammu teinud. Siis Brett mainib minu kätekõverduste ajal :
Brett: I should tape this!
Mina: Why would you do that ?
Brett: For no reason.
vaikus
Lauri: you should have some really thight and short pants on
üks lause viis teiseni ja Brett jooksis magamistuppa ja tõi mulle paari neoonrohelisi alukaid. Ma olin segaduses ja muutsin sõnaahtraks. Lauri muidugi ässitas edasi, umbes et mine välja jooksma jne. Brett muidugi et: yeah, we should definitely go for a jog! it would be horny!
Asi oli naljakas ja siis brett hankis endale ka mingi paari. Lauri ässitas edasi, et cmon henri, mis see siis ära ei ole. Ma hakkasin tema peale pahaseks saama juba ( mitte nagu pahaseks pahaseks vaid leebelt huumoriga teen tagasi pahaseks) sest ta üritab alati mulle Brettiga seonduvaid nalju pähe määrida. Umbes et noh, henri ... nalja hakkab saama ;) Mina muidugi soovitasin siis Bretil laurile ka midagi tuua. Veel nastymat. Nii oligi. Lauri sai midagi eriti nastyt endale jalga ... nii palju kui seda oli :D Lauri oli suht kindel, et teda arreteeritakse nendes pükstes. Ma mõtlesin, et noh jah, mis see väikene liputamine siis ära ei ole ja et kui juba, siis juba. Küsisin Breti käest endale veel midagi lahedat, umbes nagu kaelarihma ja mingid needid käe ümber ja lauri pervopäikseprillid. Lauri sai endale karvase kasuka ka.
Nalja kui palju. Läksime jooksma(mööda Santa Monica blvrdi), saime signaale ja huvitavaid pilke. Huvitav oli vaadata, et kas ma tõesti oleks valmis midagi nii avalikult totrat tegema ... lihtsalt nalja pärast. Jah olin küll. Ausalt öeldes ma ei kahelnud selles, nii halb kui see ka ei tundu :D
Koju jõudes, hakkas nali natukene kaugele minema. Aga õnneks oli Lauri see, kes ise minule kaevatud auku hakkas kukkuma. Aga selleks korraks oligi kõik ja nali läbi :D
Muide täna oli ka Breti sünnipäev, kinkisime talle meie esimese demo, meie esimesel plaadil. lükkasime ka autogrammid peale.
Edasi shreddisime veel natukene ja läksime lauriga linna, uurima, et palju minu tatoveering maksma läheks. Rahustus minu vanematele, mul pole selle jaoks raha. Kaugeltki mitte. Sellise tindipläraka sisse torkimise eest soovitakse umbes 1500 dollarit. Kuigi saaks ka vist kuskilt odavamalt ja sama kvaliteediga, aga I get the point, et alla tuhande ei saaks kindlalt enam.
Proovisime Mehhiko toitu, mida kõik koguaeg soovitavad ja seadsime sammud Guitar Centerisse. Proovisime kitarre ja rääkisime tänavalvõõraste inimestega, kellel olid kitarrid kaasas. Saime mõned numbrid ja lingid. Linke otsides saime teada et homme on House of Bluesis Steel Panther! mõtlesime, et võiks vaatama minna. See oleks lahe kuulata ja seal saaks kohata lahedaid muusikainimesi.
Rääkisin Culleniga, kelle tuttav elab Santa Monical. Long story short, ta on nõus meile linna näitama ja meiega ringi chillima umbes pool päeva, võibolla tuleb kasuks.
Kell on alles pool kümme ja juba olen surmväsinud, ei jõua midagi teha enam, vajume tuttu.
Henri
Proovisime Mehhiko toitu, mida kõik koguaeg soovitavad ja seadsime sammud Guitar Centerisse. Proovisime kitarre ja rääkisime tänavalvõõraste inimestega, kellel olid kitarrid kaasas. Saime mõned numbrid ja lingid. Linke otsides saime teada et homme on House of Bluesis Steel Panther! mõtlesime, et võiks vaatama minna. See oleks lahe kuulata ja seal saaks kohata lahedaid muusikainimesi.
Rääkisin Culleniga, kelle tuttav elab Santa Monical. Long story short, ta on nõus meile linna näitama ja meiega ringi chillima umbes pool päeva, võibolla tuleb kasuks.
Kell on alles pool kümme ja juba olen surmväsinud, ei jõua midagi teha enam, vajume tuttu.
Henri
No comments:
Post a Comment